@ ETTEMÕTE // 2024.09.18
delfi_ettemote_0169.mp3
KUUPÄEV
2024-09-18
PIKKUS
45m 47s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Endine Bolti tippjuht Siim Maivel tutvustab oma idufirmat Lendur.ai, mis arendab sõjaväele masinnägemisel põhinevaid droone. Saates arutletakse, kuidas tehnoloogia võimaldab droonidel lahinguväljal navigeerida ja sihtmärke tabada ka tugeva elektroonilise segamise tingimustes.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Ukraina sõda pani endise Bolti andmeteaduse juhi Siim Maiveli asutama uut idufirmat ja välja töötama masinnägemisega droone, mis suudavad lahingus sihtmärgini jõuda ka siis, kui vastane kasutab ulatuslikult elektroonilist segamist. Maivel räägib selle nädala podcastis Ettemõte, milline on selliste droonide potentsiaal, kuidas neid ehitatakse ning kuidas droonid nii täna kui tulevikus lahingutegevusse sekkuvad. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.
Mõtte podcasti kuulajatele, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on tagasi stuudios, kuna on kolmapäev ja meil on järjekordne külaline ning me oma tänase külalise kohta saame öelda, et ta on, on juba siiamaani olnud huvitav elu. Ta on töötanud Šveitsi pangas, ta on asutanud start-upi. Ta on mitmeid aastaid töötanud Boltis masinõppe ja masinnägemise ja andmeteaduse alal. Ja nüüd ta on väga kuumas valdkonnas idufirma asutamisega tagasi. Ja idufirma tegeleb droonide ja, ja, ja nii palju, kui mina aru saan, siis sellega, et kuidas droonid võiksid näha, ilma et neile oleks midagi ette öeldud või kuidas nad ise mõelda ja navigeerida suudaks, mis kõlab päris õudsana, aga me saame täna saates teada, miks see hea on ja kas see on tõesti võimalik. Ja kuidas seda tehakse, meie tänane külaline on Siim Maivel, tere, Siim. Tere. Tere, Taavi.
kiirelt öeldes siis Lendur.ai tegeleb visuaalse navigeerimise lahenduste väljatöötamisega, mehitamata õhusõidukitele ehk droonidele. Mõte sai alguse selline üheksa kuud tagasi, kui ma olin Boltist tulnud ära, natukene aega maha võtnud. Ja mõelnud, et mida edasi teha. Ma teadsin, et mind väga huvitavad isejuhtivad sõidukid ja, ja robootika, selles valdkonnas ma tahtsin edasi liikuda. Aga kui eelmine aasta oli selline, ütleme, chat GPT aasta tehisintellekti valdkonnas, siis tegelikult, mis veel juhtus, mis võib-olla laiemale üldsusele nii teada ei ole. See oli esimene aasta, kui autonoomne rallidroon võitis maailma parimat droonirallisõitjat ja mitte natukene, vaid päris märkimisväärselt. Ja see oli enamjaolt siis teadustöö, mis oli tehtud Zürichi ülikoolis. Ütleme nii, sellise ralli probleemi lahendamiseks, sa saad teha väga spetsiifilise lahenduse, aga mis seal oli veel väga kihvt, oli see, et neil oli üks teine paber. Kus nad näitasid, et nad suudavad panna drooni lendama läbi metsa nelikümmend kilomeetrit tunnis. Ja kõik see arvutus toimus selle drooni enda peal. Ja siis mulle võib-olla klikkis ära see, et. Boltis olles ka, et kuna Boltil oli, on ju suur meeskond Ukrainas, minu tiimis oli mitu Ukraina inimest, selle. Selle tõttu ma olin niikuinii ennast kursis hoidnud, mis toimub nii-öelda droonide sõjas Ukrainas, mis üldse toimub kaitse sektoris. Ja kui, ma arvan, et paljudel inimestel oli selle Vene sõja algusest peale selline võib-olla natukene meeleheite tunne või sihuke. Et vaenlane on nii suur ja võimas, et, et ükskõik, mis ma teen, et see tundub suhteliselt mõttetu, et niikuinii noh, et, et niisugune jõuetuse tunne oli võib-olla peal. Siis ma arvan, et üheksa kuud tagasi oli esimest korda selline tunne, et, et aga äkki ma ikkagi saan panustada kuidagi, et meile juhtuks samasugused sündmused nagu juhtusid Ukrainas. Ja siis äkki mul on sellised oskused, millega me saame luua nagu eelise. Ja nagu arendada enda võimeid nii palju edasi, et, et, et ütleme, F-35 hävitajaid me endale kunagi ei osta, aga drooniarmee me võime endale küll luua, sest et see on täiesti jõukohane ka rahaliselt. Ja need oskused, kuidas luua masinnägemisi ja rakendusi, neid tootestada ja päriselt ehitada seda, mida vaja on, et seda on aastate jooksul ka kogenud. Kogunenud ja siis sealt see nii-öelda teekond alguse saigi. Ehk et me määratlema siis ennast nii, et me ehitame lahendusi droonidele, et need saaksid lennata ilma GPS-ita ja ilma raadiosideta, sest et põhiline viis, kuidas droonide vastu täna saadakse, on see, et neid segatakse.
Panema nagu, sa praegu mõtled nagu valguskaabel või sa mõtled tähendab selle juhtme peale, mis sul tuleb seinast arvutisse, on ju, et noh, et, et ta ei ole päris selline kaabel. Et on väiksem kiud, aga ma tuleks tagasi siil, Siim selle juurde, et, et iseenesest see tundus kuidagi ju noh, nobrainer juba noh, aastaid tagasi, et, et, et noh, neid droone segatakse. Ja loogiline on see, et issand jumal, et noh, paneme sinna droonile sellesama nagu objektituvastuse peale ja viimase miili või viissada meetrit läheb ja paugutab ära selle tanki pihta ja nii edasi, onju. Ma küsin võib-olla esimese küsimuse seda, et kui seda tunnet sul ei olnud, et sa oled hiljaks jäänud, et, et see on juba nii kaugele arenenud, et seal on nii palju ettevõtteid, kes selle probleemiga juba tegelevad, on ju. Et, et kas sul oli mingi nii-öelda kuidas seda, kui sa nüüd teed nagu eeltööd ja valmista ennast ette, et noh, ma hakkan sellega nüüd tegelema, eks, et. Kas see pigem oli selline, et kuna ma pole kuulnud, siis ma alustan või sa päriselt tegid siis korraliku nagu uuringu või research'i, et noh, et, et. Et mis üldse toimub ja et, et ei ole hilja, et meil oli õige aeg sellega pihta hakata.
Sellist demo teha, kus sa näitad nädalavahetusel, et näed, droon liigub iseseisvalt, on suhteliselt kerge. Inseneril, kes on varem selliseid rakendusi ehitanud. Et see päriselt teha tooteks või tegelikult arendada võimeks, mida siis sõdur lahinguväljal saab päriselt kasutada. See on üks või kaks suurusjärku raskem. Ja. On ühesõnaga meie jaoks põhiline infokanal on see, et kui lõppkasutaja, kes täna kaevikus sõdib, ütleb, et näed, meil on selline lahendus olemas, töötab ülihästi. Siis tõesti ei ole mõtet arendada. Noh, siis probleemi ei ole, et seal on keegi, kes juba seda nagu vajadust katab. Aga sellist infot me ei ole suutnud saada, me ei, seda infot ei olnud meil eelmine. Nii-öelda veebruar, kui me, me kaardistasime palju nagu erinevaid probleeme, aga meie põhiline eesmärk oli see, et. Väga, võimalikult kiiresti positiivset mõju avaldada ja see tundus, ütleme nii, esimene toode siis, mis meil on tänaseks juba valmis kuue kuuga. On tegelikult selline lõppfaasi autonoomne sööst, ehk et operaator lendab. Sihtmärgi lähedale, mis võib olla siis segatud, aga see segamise mull on sihuke kolmesaja meetri raadiusega. Siis sa lendad sinna mulli äärde, lukustad sihtmärgi ja edasi on siis lase ja unusta nii-öelda lahendus. Aga see ei ole nii-öelda see lõppfaas, kuhu me tahame jõuda, eesmärk on jõuda sinnani, et on nagu täiesti autonoomne droon ja seda, isegi seda lõppfaasi toodet sellel hetkel ei olnud. On konkurente, kes sellega tegelevad. Aga kui me küsime lõppkasutaja käest, et kas see on selline asi, mida te suures koguses täna tahaksite osta, siis seda veel ei ole.
Just, aga ma ütleks, et põhiline komplekssus on see, et kuidas sa, et kui sa tead, kus see objekt asub seal ekraanil, et kuidas sa päriselt annad käsklusi siis sellele lennukontrollerile, et kuidas sa siis drooni pead liik, liigutama. Ja ma ütleks, et see on isegi keerukam ülesanne, sest et kõik on väga lihtne, kui sa saad GPS-i kasutada. GPS ütleb sulle, kus sa asud, kui kõrgel sa asud ja kui kiiresti sa liigud. Kui sul ei ole GPS-i, sa pead sellest aru saama teistmoodi, mis tähendab seda, et siis sul on olemas siis. Güroskoop, akseleromeeter, magnetomeeter ja väga palju erinevaid sensoreid ja sa pead need kõikidest nendest kokku panema siis selle pildi, mida muidu sulle annaks GPS, aga kuna lahingu olukorras GPS ei saa kasutada, siis sa pead selle teistmoodi tegema.
Vot minu küsimus ongi, et, et sa, me kuidagi me oleme siin rääkinud, et see on selline visuaalne võib-olla nagu noh, ütlemine või visuaalne arusaam sellel droonil, et kuhu ta peab minema, eks. Noh, lahinguolukorras vaevalt, et see Eiffeli torn on, mis on visuaalselt igale inimesele maakeral arusaadav. Et see võib olla mingisugune küngas või mingisugune noh. Ma ei tea, mingi puude salu kuskil, eks ole, või midagi väga imelikku, et, et mille järgi ma siis nii-öelda lukustan teda seal segamismulli servas, eks, et kas ma, kas, kas ta saabki aru visuaalselt, et seal kuskil on heledam lapike ja ma pean lendama sinna? Või on see selle järgi, et ta noh, tõesti, ma ei tea, mõõdab ise oma kiirust ja, ja noh, see tehnoloogia oli, eks ole, kümneid aastaid tagasi olemas ju teatud USA sõjaväelennukitel juba, kus GPS-i veel ei olnud. Aga igasugu muude kaasuvate nähtuste ja vahenditega nad ju said päris hästi aru, kus nad asuvad, eks ole. Et, et kas see on visuaalne, mida sa ehitad või on see erinevate instrumentide kokkupanek, mis on puhtalt nii-öelda toimivad offline?
Droonide kasutatavus on nii suurel määral muutnud sõjapidamist, et see on nii kuluefektiivne viis, kuidas. Põhiline asi on see, et seda on raske alla lasta. Seda on nii kulukas alla lasta, sest et see on väike, see on odav ja see lendab hästi kiiresti ja see tabab hästi täpselt. Ja ainuke nii-öelda edukas viis, kuidas seda teha praegu, on siis segada kontrollside ehk, et droon ei saa enam käsklusi kätte. Et sa sisuliselt karjud selle side nii-öelda siis spektrumi üle, et droon ei tea, mida ta tegema peab. Ja väga palju näiteks tehakse arendustööd selle teemal, et see side oleks parem, et ta peaks kauem vastu. Siis omalt poolt, teiselt poolt tehakse väga palju arendustööd, et sa saaksid paremini segada, et see segamine oleks suunatum. Et sa segaksid täpselt seda side, mida nagu peab segama, et see segamine iseenesest on hästi energiamahukas ja seda ei ole ka nii lihtne teha pika maa peale. Sa
ajad mingit täitsa, ma olen tunne, et sa ajad ikkagi täitsa mingit ka juttu, ma lugesin just nädalavahetusel meie Kaitseväe juhi seisukohti, kes ütleb, et droonid on nii segatavad, et tema pole üldse kindel, et droonid üldse. Tulevikus on nii-öelda väga märkimisväärse kaaluga sõjapidamises, et kas sa ikkagi oled oma selle uuringu õigesti teinud ja piisavalt teinud? Ma muide meelega utreerin, sest ma ise arvan samamoodi nagu sina, et nad on tohutu kaaluga, aga kui ma loen nagu meie kaitse võime eest number üks vastutavate inimeste seisukohta, siis sorry, aga sinu jutt on, ei ole aktuaalne, noh.
Tead, see on selline probleem, et ütleme, kogu droonindus tekkis sisuliselt viimase kahe aastaga, et kogu see valdkond on uus ja inimesed alles hakkavad aru saama, kuidas see toimib, ütleme, ukrainlased on nii eest ära kõigist teisest, et nad teavad nagu täpselt, kuidas see toimib. Igal pool mujal on nii pikk inerts, et inimesed alles hakkavad aru saama sellest ja siis, kui me räägime veel mingisugustest autonoomsetest droonidest, siis see on nagu sihukese nišivaldkonna väike nišš, on ju. Et ma, ma nüüd, see on täiesti loomulik, et inimesed täpselt ei adu veel strateegiliselt, et kuidas see on nagu erinev. Aga sellega ma olen nõus, et. Raadio teel juhitavad lahendused ei saa kindlasti olema tulevikus väga odavad või ka võimekad. Et kui sul on võimalik teha siis õhusõiduk, mis puhtalt visuaalselt suudab navigeerida, siis seda sa ei saa mõjutada raadio teel. Sa saad muidugi potentsiaalselt sensoreid hävitada, aga ka see on keeruline ja kallis. Ja selle vastu on ka olemas kaitsed. Et see loob nagu täiesti uue taseme võimekuse ja see on ka see põhjus, miks me tegeleme näiteks sellega, kuigi võib-olla oleks, et kui Eesti oleks täna sõjas, võib-olla ehitaks ise ka seda valguskaablit, sest et see on see midagi, mis aitaks meie sõdureid järgmine nädal. Aga kui me mõtleme äriliselt, siis, et kas see rulli peal olev valguskaabel on hea äri, siis noh, pigem mitte, et kui sul on lahendus, mis visuaalselt suudab opereerida kaugetele. Nii-öelda teha ka süvarünnakuid erinevates tingimustes hästi hakkama saada, siis see on midagi palju väärtuslikumalt.
Ma, ma ütlengi, et ma meelega siin utreerisin, sellepärast et mul on ikkagi tunne, et kaitsevägi ja noh, ma saan aru, jällegi spetsialistid ütlevad, et mida need insenerid teavad ja mis nad ikka mölisevad, et nad ei tea, mis see kaitsmine on, on ju, aga noh, olgem ausad ikkagi, et kui meil täna on. Kaheteist kuu kaugus, me oleme sellest, et meil on metsas neljakümne kilomeetrise tunnikiirusega, isegi pole nelikümmend vaja, kahekümne kilomeetrise tunnikiirusega. Ise lendavad, ise opereerivad droonid, eks. Rääkida sellisel hetkel, et oih, et, et ei, et, et see ei ole valdkond, kuhu me väga peaksime sisse vaatama, on ju, see on nagu, nagu. Kõlab nagu tõesti jällegi, et noh, kindralid, kes valmistanud eelmiseks sõjaks, on ju, et.
Aga minu meelest seda visuaalset. Visuaalset drooni saab väga hästi segada. Sa lihtsalt muudad oma visuaali ja et kuidas ta, kui, kui.
muudab siis kolmkümmend korda sekundis oma välimust, ma ei tea, et noh, ikka põhimõtteliselt on ju. No kui sa paned mingi viiesaja miljonilise radarikompleksi, mille üks selline Simu droon võib maha võtta. No ma arvan, mõni insener ikka mõtleks selle peale, et kas ma saan selle asja visuaali nagu noh, kas ma saan tekitada talle mingi amorfs ja kuju, et, et seda visuaalset droonituvastust lihtsalt segada. Tõmbame mingi naerunäo sinna üles näiteks, mingi suure kollase, mis teeb siis?
Nii, aga räägime nüüd edasi ikkagi sellest lahendusest selles mõttes, et sa teed mõnes mõttes ju sensorid ja tarkvara, ehk siis. Iseenesest seda saab paigaldada ükskõik millise drooni peale, et see on su lõpueesmärk, et see ei pea olema sinu poolt toodetud ostetud droon, mille nüüd nii-öelda siis. Et see kokkuvõttes on ikkagi nii-öelda tarkvara ja sensor lahendus, mitte ei ole riistvara lahendus. No sensor, riistvara, sorry, ma nagu pean natuke täpsustama, aga ütleme niimoodi, et kui teatavad sensorid on peal, siis piisab tarikvarast.
Me väga lootsime alguses, et see võiks nii töötada, mida me praktikas õppisime, oli see, et meie, ütleme nii. Me ei, see ei ole eksistentsiaalne meile, et me peame just seda lahendust arendama, kuna meie missioon on aidata Ukrainat, aidata Eestit luua neid masinnägemise rakendusi, et kui keegi on selle juba hästi lahendanud, hea meelega ostame sisse, paneme enda lahenduse peale, süsteemi peale. Mida me saime aru väga kiiresti, on see, et see ei ole nii lihtne, et kui sa võtad kellegi teise mingisuguse selle algoritmi, võtad sensori arvuti ja paned enda drooni peale, siis sul on nii palju väikeseid probleeme, mis kõik mõjutavad selle, siis lõplikku tulemuslikkust, et. Mingisugune elektromagnet müra, sensorid oleks õigesti kalibreeritud, et sul on vool tagatud, et tuleb arvesse võtta, et kõik need droonid on ju ehitatud nii odavalt kui võimalik. Et see väljakutse seal ei ole ehitada tipptehnoloogiat, vaid väljakutse on see, et kuidas kõrgtehnoloogia panna tööle odava riistvara peal ja. See on, ütleme nii, päris palju katsetamist, päris palju leiutamist. Ja ka väga palju sellist tarneahela juhtimist, et noh, üks variant, üks asi on ka see, et okei, sa suudad teha mingi kaks kuni kolm sellist testühikut, väga kihvt. Aga kui lähed, viid ukrainlastele, ütlevad, väga kihvt lahendus, meil on vaja tuhat tükki eile. Mis siis teed, et kui sa ei suuda seda reaalselt pakkuda, siis on noh, sama hea, kui sa polekski seda ehitanud, et sellepärast. Need on need põhjused, miks me tegelikult me alustasime sama mõttega, et äkki me suue, saame sihukest karpi koos sensoriga müüa, et paned drooni peale, nagu töötab. Aga mida me nägime konkreetselt, on see, et väga raske on integreerida. Me ei kontrolli seda tootearendustsüklit, et me sõltume sellest välisest partnerist, kes siis peab selle integreerima ja noh, tal on sada muud prioriteeti, on ju. Mis tähendab seda, et me ei jõua Ukrainas mõju nii piisavalt kiiresti, siis mis me tegelikult otsustasime teha lõpuks, on see, et. Me ostame need drooni komponendid ise sisse ja ostame täpselt need asjad, mis on vajalik, et see lahendus tööle panna, päriselt. Ja siis integreerime enda lahenduse sinna peale ja müüme lõppkliendile siis toimiva lahendused, neid ei huvita, et kas sa müüd mingit karpi, mingit, ma ei tea, tarkvara. Mingit subscription'it, neid huvitab see, et mis on see võime, mida ma saan kasutada, kas ma saan lüüa viieteist kilomeetri kaugusel segatud sihtmärke. Ja ütleme, see on see, millest me siis nüüd tänaseks oma kogu prioritiseerimise ja toote arendamisega lähtume.
meie sellele mõtleme, on see, et mis on see euro kilogrammi koha kilogrammi sihtmärgi kohta, siis hävitatud sihtmärgi kohta. Ehk et kui sul tavalist drooni, FBV drooni kulub sihukse. Ütleme nii, kümnest jõuab kohale võib-olla kolm-neli, siis sellest võib-olla kaks saab pihta. Siis sul see hävinevus on päris suur, see ei tähenda, et üks droon võrdub üks siis tabamus. Teine variant on see, et. Selle tavalise drooniga sa ei saa üldse hävitadagi neid sihtmärke, mis täna on siis segatud
Ehk et tegelikult see loob sulle võimekuse teha midagi, mida sa tavalise FBV drooniga ei saa teha. Ja kolmandaks on see, et kui sa pead, kui sul üks operaatori meeskond peab sul. Selle ühe mõju saamiseks kümme drooni ette valmistama, versus see, et sul võtab operaator seljakotist selle ühe drooni välja, sul on ajaliselt, taktikaliselt ja kõige muu poolest nii suur võit. Ja see, kuidas me hinnastame, on pigem see, et see peab olema kindlasti soodsam ja parem kui tänane lahendus. Aga ta ikkagi noh, selle teeb kulukaks tarkvaraarendus, see arvuti, mis seal peal maksab, ei ole nii-öelda see kõige odavam arvuti alati. Need sensorid on ka kallimad kui need tavalised sensorid, et see asi päriselt ka toimiks. Et. Aga ta on kindlasti.
Räägi sellest riistvarast natukene, mis, mis selle drooni peal siis on, iga gramm loeb, eks ole, iga euro loeb. Millega seda analüüsi seal tehakse, millega ta näeb ja, ja võib-olla anna mingisugune ettekujutus meile sellest arvutusvõimsuse vajadusest, et noh, kas see on tänavaaastane iPhone või viieaastane tagune iPhone või kuidagi võrdle seda.
See tootearendustsükkel areneb, saab alguse kõik sellest, et mis on lähteülesanne, mis probleemi on vaja lahendada. Kui me mõtleme selle lõppfaasi sööstu, siis see probleem on tegelikult suhteliselt lihtne, sul on vaja track'ida seda sihtmärki. Suht robustselt ja sul on vaja juhtida seda drooni. Selle jaoks see arvuti ei ole nagu. Väga kallis, näiteks, mis neid algoritme siis jooksutab. Kui sa tahad juba, et sul see droon lendaks keskkonnas ringi, saab aluskaardi peal aru, kus ta asub. Suudab oma asukohta väga täpselt hinnata, sul on jällegi vaja kallimat arvutit sinna peale, ehk et ja see vahe võib olla kümnekordne. Et, et väga raske on öelda, et noh, mis on auto hind, on ju, samasugune põhiliselt vastus. Aga põhiliselt jah, põhiliselt nii-öelda kolm muutujat, millega me töötame, on see, et vastavalt lähteülesandele on siis see sensor. Kas sul on öösel, päeval, millal on sul vaja teha seda missiooni? Kui kaugelt sa pead näiteks sihitama, see määrab ära, et mis sul see resolutsioon ja optika seal ees peab olema, eks. Siis, kui sa tead, et okei, mis on sul see maatriks, mis sa sealt kaamerast kätte saad, siis sa tead ka, mis algoritme sa seal peal saad jooksustada ja kui keeruline see loogika peab olema. Ehk et see määrab, selle määra, see määrab siis omakord ära selle tarkvara, mis sa sinna peale ehitad. Ja kolmandana on siis see, et vastavalt sellele tarkvarale, mis sul on vaja. Siis sa valid endale selle arvuti, mis on piisavalt võimas, aga mitte liiga võimas, et see kuluefektiivsus oleks seal olemas.
See on väga hea küsimus. Droon ise on tegelikult platvorm, sa võid sinna kohale viia, sa võid lennata vastu, sa võid alla kukutada, sa võid mitut asja alla kukutada, et on, sa võid peale võtta. Ehk et kui inimesed räägivad droonidest, siis sa tegelikult võid veel mõelda väga palju erinevaid asju. Mida me täna konkreetselt teeme, see esimene toode, mis meie oleme valmis arendanud, on mõeldud tegelikult, et kuidas me saame Ukrainat aidata ja kuidas me saame Eestit aidata. Kõige reaalsem olukord, mis Eestis ilmselt võib tekkida, on see, et sul on suured soomuskolonnid, mis proovivad sisse tungida, ehk et segatud soomustatud sihtmärgid. Mida on vaja massiliselt hävitada ja selle jaoks oleme ka selle lahenduse välja töötanud. Nüüd, kui vaadata neid videosid, mis on Telegramis ja Twitteris ja igal pool, mis saavad väga palju nii-öelda reaktsioone sotsiaalmeedias, kus üksikut jalaväelast aetakse taga või pommitatakse midagi väga täpselt. Siis need on natuke, esiteks sõjal on ka erinevad faasid, et kui sul on staatiline kaevikusõda, siis ongi teineteise terroriseerimine sisuliselt. Kui sul on aktiivne rünnakufaas, siis sul on, siis sul üldse tekivad soomuskolonnid, mida sa saad hakata hävitama. Ehk et seda on võimalik teha ka pommitajate droonidega, näiteks sa saad täpselt arutada seda ballistilist trajektoori, kui sa tead, kus droon ise paikneb ja kus su sihtmärk asub. Aga lihtsalt, et toote fookust hoida ja oma eesmärke täita, mis me oleme endale seadnud, siis me kitsalt praegu keskendume sellele.
Aga see arvuti, arvuti hind, nagu sa ütlesid, drooni hind alla kümne tuhandeks, mida iganes tähendab, et ilmselt siis mitte alla tuhande. No ma kujutan ette, selle arvuti või protsessori enda hind ei saa ülipalju ju määrata selle, selle drooni lõpphinnas, et noh, kas see protsessor maksab seal viiskümmend või, või sada viiskümmend, noh, võimsuse vahe on suur, hinnavahe on ju olematu.
Ütleme nii, praegu me olemegi sellises faasis, kus meil tegelikult on esimesed tellimused olemas. Ja tulebki hakata siis reaalselt nende tellimuse täitmistega tegelema ja realiseerima seda täisvisiooni, mis on siis nagu droon, mille sa võtad kastist välja, programmeerid ülesande ette. Ja see täidab selle iseseisvalt ja operaator lihtsalt senikaua, kuni side on, näeb, mis toimub. Kui side ei ole, siis droon saab ka iseseisvalt hakkama. Ja ühesõnaga me praegu valmistamegi ette järgmist rahastusringi, kuna me näeme, et me suudame väga kiiresti arendada, siis ilmselt uudiseid selle kohta tuleb selle aasta lõpupoole.
Okei, aga meil on Eestis veel droonitootjad, näiteks ja nii edasi, on ju, et kui palju meil sellist kaitsetööstuse ettevõtete omavahelist koostööd on, et noh, põhimõtteliselt nemad toodavad ju ka droone, eks, et. Ja neil on mingi tarkvara komponent, et kas see on ikkagi nagu puhas toores konkurents lihtsalt või on teil see mingi koostöö, et. Et kokkuvõttes nagu noh, ma ei tea, Eesti-Eesti ja Ukraina nimele, eks, et on kõigil huvides, et saaks võimalikult hea toode.
Pigem ma näen seda, et on koostöö ja kõigil on ühine ees, eesmärk, et kaitsetööstuses noh, kaitsetööstus ei ole väga hea äri, et kui sa võtad ükskõik millise tavalise tarbija kauba. Või maailma kõige suurem drooni ettevõtte DJI on natuke väiksem kui Bolt, eks, et noh, ja Bolt ei ole absoluutselt kõige suurem sõidujagamisteenus. Aga ütleme, see võib-olla on ka muutumas siis vastavalt nagu sõjategevusele, mis toimub Ukrainas, aga. Pigem me näeme jah, seda, et ma väga palju olen abi saanud teistelt ettevõtjatelt, igas reisidel käiakse koos, jagatakse teavet. Võib-olla mingid tooted konkureerivad, enamjaolt tooted tegelikult ei konkureeri. Et lõpuks me ju teeme seda asja Eesti eest ja NATO jaoks ja, et ütleme ühis, ühis, ühis, ühi, eesmärk, mis meid ühendab, on ühine. Aga
Tähendab, me oleme arutanud päris palju koostööd teiste tegijatega, et me ei, me ei pea drooni ise ehitama, me ei pea. Me võime ka enda lahenduse siis sellesama lähenemisega, mis me enne mainisin, kohandada kellegi teise droonile, et pigem on seal see, et mis see täpne äriline tellimus on. Et kui kuskil on tellimus ja me näeme, et kahekesi koos saame paremini ja rohkem, siis miks mitte?
No ma arvan, et kogu seda tärkavat drooni valdkonda, eriti väikestes riikides ja väikeste firmade puhul nagu Eesti start-up'id, aitaks ilmselt päris palju kaasa standardiseerumine. Ehk see, kui, kui oleksid noh, selged mingisugused, ma ei tea, sensorite, kogu selle compute unit'ite mingisugused standardid, mida siis saaks toota, müüa, konkureerida, kui ma oleks armee. Ma hea meelega ostaks mingisuguse asja, mis ma tean, et noh, et järgmine, järgmised viisteist aastat ma saan seda asja upgrade'ida, et kui tulevad mingid paremad masinnägemise asjad, siis. See on täpselt nii suur ja läheb täpselt sinnasamasse auku, ma vahetan seal klõpsti ära ja upgrade'in ja noh, kogu see pool, et. Ma küll arvan, et ütleme interneti ja arvuti ajalugu on näidanud, et see standardiseerumine on väga palju noh, hindu alla toonud, eks ole, toodetel ja, ja väga palju firmasid suureks teinud, et. Mis sa arvad sellest ja kas see on, kas sa näed, et see hakkab juhtuma, et no senimaani ta tundub ikkagi selline rätsepatöö, et iga tüüp oma garaažis teeb omamoodi mingit asja.
See oleks kindlasti hea lõpptarbijale, kui toimuks niisugune standardiseerimine tellija poolt ja maksumaksja poolt, aga mis päriselt on näha, vaadates seda drooni ja seda Ukrainas, on see, et. Need droonid, mida kasutati kolm kuud tagasi, neid täna enam võib-olla ei saa kasutada, ehk et see areng on nii kiire. Ja isegi on raske tegelikult hoida ennast kursis kõige viimase sõnaga, et selle jaoks peabki olema keegi inimene Ukrainas. Ja sest, et, et ka see, ütleme nii, ühelt poolt on, mis see droonindus on nagu pakkunud, ongi odav võime sihtmärke täpselt rünnata. Et kui Javeliniga, Javelini üks pauk vist maksab sada seitsekümmend tuhat, kui ma ei eksi. Millega kindlasti hävitad T-kaheksakümmend tangi, siis viie FBV drooniga sa muudad ka T-kaheksakümmend tangi liikumisvõimetuks, aga need viis FBV drooni maksavad sulle kaks tuhat viissada eurot koos lõhkeaine ja lõhke, lõhkemonoga. Ehk, ehk et. Mida me näeme, on see, et ka sõjavägi ise leiutab alles seda, kuidas neid droone päriselt kasutada. Et tehakse uusi taktikaid, leitakse mingi kombinatsioone teiste relvasüsteemidega. Et see ei ole kindlasti täna isegi kivisse raiutud ja. Armee proovib ka aru saada, et okei, meil on nüüd järsku meile tekkisid mingid droonid, mida me nüüd nendega teeme, et kus, kus see väljaõpe toimub, kuidas need integreeritakse välja nagu. Taktikaliselt. Mõtled ühe plaani välja, järgmine kuu näed, et kurat, tegelikult hoopis teistmoodi kasutatakse, eks ju. Et pigem on see täna selline, et positsioneerida ennast strateegiliselt, nii, et mis iganes lahinguväljal toimub. Et me suudaksime sellega kaasa minna ja luua need lahendused, mis on siis viimane sõna.
Aga, aga teistpidi jälle, et noh, kui sul on nagu teadjad, näed, et õiged droonid panevad selle sageduse peale, on ju.
Ja, ja täna on kaks aktiivset rolli, üks on juhiabi, et ma olen märganud, et. Aga nüüd on vaja igast muid asju ka teha, et saaks endiselt toodet arendada maksimaalse kiirusega, on vaja kedagi appi, kes aitaks võtta igapäevategevused abistada. Siis teine on tegelikult väga põnev roll, on tooteinsener, kes aitaks füüsiliselt ehitada neid katseplatvorme. Mis tähendab siis elektroonika disainimist, mehaaniliste komponentide disainimist, igasuguste segamist ja tuvastamist, probleemide lahendamist, et see. Spektrum asjadest, mida katta saab, on ülilai ja mis on ülilahe, on see, et sa saad põllu peal droone lennutada, seda tehes. Ja kolmas pool on tegelikult, et see masinnägemise pool võtab meil ka tuure üles, et seal eriti järgmises rahastusringis me juba ettevalmistavalt tegelikult vaikselt värbame sinna ka uut lisainimest, kes aitaks siis, aitaks ümbritsevat keskkonda tajuda masinnägemise abil.
Ma pole ammu näinud nii kasinalt kujundatud, nii kasina sisuga veebilehte kui lenduraiomani, et sinna me inimesi ei saada, aga ma arvan, et otsige Siim siis LinkedInist üles, kes tunneb huvi ja saate rääkida. Ja võib-olla, kui tuleb see inimene sulle sinna tööle kontorisse, et siis nikerdab veebilehe ka valmis. Jah, aga okei, aitäh Siim ja ülipõnev valdkond ja nagu sa ütlesid, et see areneb siin tundide või päevadega, et ma olen suhteliselt kindel, et me räägime sinuga veel, nagu ka teiste Eesti drooni ettevõtetega. Aga järgmine teema, järgmine külaline meil Taaviga nädala aja pärast, nii et kuulmiseni.