Markus Villig: ühegi tehnoloogiafirma juht ei arva, et täielik kaugtöö oleks tulevik

Tere kõigile, Ette mõtte kuulajatele, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on stuudios tagasi ja me jätkame sinna traditsioone, mida me erinevate nimedelt oleme ikkagi suutnud toota kord aastas. Kord aastas on meil olnud selline. Jõulukülaline või aasta lõpu külaline ja kuna poodides, ma saan aru, on enam-vähem segamini kadripäev, mardipäev, halloweenia jõulud. Ma ei ole tükk aega poes käinud, aga räägitakse, kõik on segamini müüa. Et siis meie toome ka oma aasta lõpu kuu aega varasemaks ja oleme oma iga-aastase saate. Markus Villiguga otsustanud teha siin nii-öelda novembri esimesest poolest, tere, Markus. Tervist. Tere, Taavi. Ma ei tea, ma ei mäleta, kunas see traditsioon üldse alguse sai või, või kuidas ta nagu kujunes, et me kindlasti ei teinud koosolekut sinuga ja leppinud kokku, et kord aastas peab Markus tulema, aga mul on tunne, et see oli Markus ise, kes ütles meile, ta tahab kord aastas hea meelega tulla meile saatesse ja rääkima, kuidas Boltil läheb. Mis sinu mälestus, Taavi?

Ei, ma ikkagi arvan seda teistpidi, et me ikkagi nuiasime, et ta tuleks, et. Aga, aga, aga võtame siit kohe otsa lahti, Markus, kuidas Boltil läheb?

Meil läheb väga hästi, meil on järjekordne rekordaasta nagu iga aasta. Nii et oleme suutnud teha väga tugevaid majandustulemusi, oleme laienenud uutesse riikidesse. Ja millega me oleme väga rahul olema see, et me pole viimased kaks aastat pidanud töötajate arvu kasvatama. Nii et meil efektiivsus inimese kohta tõuseb kõvasti.

Aga selles mõttes vaata nüüd start-up'idel on mingid reeglid, on ju, noh. Enamik start-upperid möllavad seal alumises otsas, püüavad saada nii-öelda pre-CDC'd ja, ja parematul läheb juba CD-stack ja A-s ja nii edasi, on ju. Bolt möllab seal juba hoopis teistes kõrgustes, et selle taseme ettevõtete puhul, mis üldse on need näitajad, mille puhul investorid ütlevad, et hästi, noh, ma ei tea. Võtame, no ma ei tea, kas, kas Bolti suguse ettevõtte puhul kolmkümmend protsenti aastast kasvu oodata on normaalne või see on juba nagu liiga palju, et no vaata, kui numbrid lähevad väga suureks, siis läheb noh, on ka raske teha mingeid protsente, eks, on ju, et.

No ütleme nii, et me eelmine aasta tegime üks koma seitse miljardit eurot käivet ja kui maailmas vaadata, palju selliseid ettevõtteid üldse on selles skaalas, siis see on väga väike number. Ja nendest omakorda, kui paljud suudavad kasvada isegi viis protsenti aastas, on veel väiksem number. Nii et meie oleme kindlasti seal maailma top ühe protsendi hulgas oma tänaste finantsnäitajatega ja see on ka see, miks investorid on jätkuvalt Boltist väga huvitatud ja miks nad meid ei survesta, et me peaksime lühiajaliselt kasumit teenima, sest nad näevad, et me suudame iga aasta lisada mitusada miljonit käivet.

Aga kokkuvõttes ikkagi noh, see on see kõik eestlaste soov, on ju, et küsimuse saate alguses kohe ära, eks, et, et sa kunagi rääkisid, et ikkagi IPO plaan ja nii edasi, et, et kumb siis on ikkagi Bolti plaan, et kas see on nagu kasutame nii nagu meil praegu läheb, väga hästi, võtame veel, teeme järgmised viis-kümme aastat niimoodi IPO. Või et siis kokkuvõttes ikkagi keegi veel suurem otsustab, et see Bolt on nii äge, et ma ostan kõik kogu kaupatuse ära. Et milline see rada saab olema?

Meie ambitsioon on selgelt ehitada Boltist üks Euroopa suurimaid iseseisvaid tehnoloogiaettevõtteid, et kahjuks meil on neid siin Euroopas väga vähe. Me loodame, et me sinna pjedestaalile jõuame. Ja tegelikult see plaan on olnud sama juba pikka aega, et me valmistume majasiseselt börsile minekuks. See nõuab selgelt meie suuruse ettevõtte puhul päris palju aega. Aga meil ei ole otseselt kiiret, sest et meil ei ole täna kiiret raha vajadust, et me oleme täna kohas, kus meil on väga hea investorite toetus, meil on sadu miljoneid eurosid raha kontol, me kasvame väga jätkusuutlikult. Et meil ei ole täna sellist selget põhjust, et me peaksime nüüd kohe börsile minema.

Kusjuures see Euroopa suurim tehnoloogiaettevõte, mis, mis on top kümnes või seal top viieteistkümnes on jätkuvalt vist ZAP, ainukene. Et oled sa kunagi vaadanud ka, palju sul ZAP-iga vahet on veel?

Seal jah, kahjuks see kurb uudis on see, et tõesti Euroopa kõige suurem tarkvaraettevõte on Zapp, mis on üle viiekümne aasta vana. Aga võrreldes maailma suurimat tehnoloogiaettevõtetega on nad ikkagi tillukesed. Et, et Zappi turuväärtus on seal suurusjärk kahesaja miljardi piiri peal ja, ja muidugi võrreldes Ameerika suurimatega, siis Microsoft on näiteks kolme triljoni peal.

Aga ma mõtlengi, et okei, lähme siit edasi, sa ütlesid küll, et noh, sul ei ole kiiret ja, ja nii edasi, teistpidi sul on. Seal seda ettevõtet ju päris tükk aega juba ehitanud, kümme aastat on ju, et sul on terve hunnik töötajaid, investoreid, nii edasi. Mis sa nagu neile ütled, et, et noh, Boltil pole kiire, sul pole kiire, aga noh, ma ei tea, mõni tahab selle oma optsioone realiseerida ja no me tegime siin just hiljuti saate sekundarist näiteks on ju, et mis see sõnum neile on?

Absoluutselt on nii osanikke kui ka töötajaid, kes soovivad likviidsust ja kuna nad on aastaid rasket tööd teinud, siis muidugi nad väärivad seda. Aga selle jaoks ei pea tingimata börsile minema, et vaadates näiteks viimase nelja kuu tehinguid, siis ainuüksi Euroopas on ettevõtted kaasanud üle kahe miljardi euro rahastust siis just osanike väljaostmiseks. Ja ka meil on see võimalus laual, nii et me näeme, et see ei ole otseselt põhjus börsile minekuks.

Siin meil just eelmine saade oli ju Siena sekundäriga, enne nad tuletasid meelde, et Amazon läks omal ajal börsile vist kolme aastaga alates nii-öelda asutamisest, on ju. Ja noh, põhjus oli selge, kasvasid kiiresti, raha oli vaja ja noh, sellist rahapakkumise infrastruktuuri nagu täna on, et ei olnud maailmas olemas, neil oli lihtsalt vaja minna. Mulle hakkab tunduma, et teil võib-olla on selline vastupidine asi, et noh, et. Ei ole vaja, ei ole vaja, ei olegi vaja, sest et need, kes tahavad väljuda, noh, keegi ikka ostab ära, eks ole, need aktsiad. Kui sa oled cash flow positiivne, noh kasvamiseks ka võib-olla raha juurde vaja ei ole, et, et sul ei ole üldse võib-olla kunagi vaja börsile minna, miks te üldse tegelete selle nii-öelda ettevalmistamisega juba aastaid?

Esiteks, ettevalmistuse osas on seal väga palju asju, mida peaksime tegema nagunii. Et ettevõte, mis toimetab viiekümnes riigis, teeb mitu miljardit käivet, mitu tuhande töötajaga, siis nagunii on vaja need sisekontrolli teemad korda teha ja raamatupidamist ja, ja juriidikat optimeerida, et, et sellega me teeme nagunii tööd. Aga pigem ma ütleks, see sõltub sellest, mis on kapitalihind erinevas keskkonnas ja nagu sa mainisid, siis Amazon tegi IPO ajal, kus börsid olid kuumad, oli .com'i Bubble ja nad said lihtsalt börsilt tõsta raha nii palju odavamalt, kui nad oleksid seda suutnud teha eraturult. Aga täna olukord on tegelikult vastupidine, et vaadates börsi olukorda, siis see on päris keeruline. Viimase kahe aastaga ei ole pea ühtegi IPOt toimunud. Ja samal ajal eraturud on väga aktiivsed, nagu ma mainisin, Euroopas on viimase poole aastaga tehtud mitme miljardi eest siis erainvesteeringuid tehnoloogiaettevõtetesse.

Jah, aga Bolti valuation on parandamine, aga ma arvan, et ikkagi noh, sellise üldise korrektsiooniga ta midagi on ikkagi kaotanud oma, ma ei tea, rekordpakkumistest, ma, ma pakuks, et miljard, paar on maha saetud või ei ole.

Kuna me oleme eraettevõte ja börsil kaubelda pole, ehk siis see on nagu spekuleerimise küsimus, aga mida, mida meil on kõige lihtsam vaadata, on mida, mis meie konkurentide väärtustega toimub. Ja konkreetselt Uberi hind täna on näiteks üle kahe korra kõrgem, kui ta oli kaks aastat tagasi, kui meie oma viimase investeeringu raundi kaasasime.

Miks siis võiks jääda, et ka sul on kaks korda kõrgem?

Jällegi, et kuni me börsile läheme, siis on seda mul võimatu vastata.

Aga see on selline lugude lugu, no vaata, Tesla väärtust ju, kui noh, inimesed panevad Tesla kõrvuti nii-öelda tavaliste autotootjatega, siis ei saa mitte keegi aru, et kust see väärtus tuleb, eks, et. Et miks see just niimoodi on, et see, ma ei tea, kas Uberi ja Bolti lood on võrreldavad, et inimesed usuvad seda ja seda väärtust saab sinna panna, et see ei ole ju ainult numbrite küsimus, Markus, või on?

Ta on numbrite küsimus küll, aga mitte tagasiulatute numbrite küsimus, vaid tulevikunumbrite küsimus. Ehk siis lõpuks see tähendab sellele, kui palju investor usub, et see konkreetne ettevõte suudab järgmised aastad kasvu teha ja kui kiiresti tema kasumlikkus paraneb.

Ma ei tea, võtame siit järjest siis teemasid, me ikkagi ei saa sind saatesse kutsudes mitte jätta puudutamata seda paalilt töötamise teemat, on ju. Et noh, tavaliselt sa ikkagi uudistesse väga nii-öelda Delfi esiuudisena Markus Villigut noh, nii tehti ei näe. Aga siin paar nädalat tagasi ikkagi oligi see, see kiri, mida sa kirjutasid oma, oma ettevõttele, et tuleme nüüd ikka kontorisse tagasi. See sai väga suure sellise kõlapinna meedias. Kas see oli kuidagi üllatusse jaoks või selline? Apsakas või vaevalt, et sa mõtlesid, et ma kirjutan sellise väga kurja kirja ja loodame, et Delfis pannakse see kohe esimeseks.

Bolt on konkreetselt Eesti kõige suurem ettevõte, nii et me juba arvestame sellega, et mida iganes suurt ja potentsiaalset sellist konfliktsemat me maja sees ütleme, et, et suure tõenäosusega see jõuab Eestis ka meediasse, et see üllatus ei olnud. Küll aga ma tegelikult näen, et see on rohkem Eesti spetsiifilane, et, et enamus mujal maailmas on see juba täna päris normaalne ja, ja vaadates, mida enamus suured tehnoloogiaettevõtted on teinud, siis nemad tegid tagasi kontori liigutused ära juba kaks aastat tagasi.

Kusjuures Google, kes muide oli omal ajal see esimene, kes hakkas rääkima, et ei pea kontoris töötama ja nii edasi, oli ka vist üks esimesi, kes teadsid, et ei, palun kuulige kõik tagasi kontorisse, et, et. Aga see läks ju väga

halvasti, neil ikka noh, et see töötajate vastuseis sellele ju kõigist nendes suurtes ettevõtetes on olnud ikkagi ülitugev. Ja no ma arvan, nad on virisenud, virisenud, aga lõpuks noh, lekkisid ju ka igasugused kirjad ja tülid meediasse, see aasta otsa kirjutati. Apple'i omad olid pahased ja Google'i inimesed olid pahased ja Amazonis olid kõik pahased ja kõik ütlesid, et mina küll ei lähe enam sinna ja see kõik on võimatu ja vastikud, tagurlikud juhid ja see jama kestis päris kaua aega.

Ma ütleks, et see oli meedias selgelt ülepaisutatud, et vaadates täna maailma IT-kümmend kõige suuremat ettevõtet, siis ligi üheksakümmend protsenti nendest on täna selgelt siis kas hübriidpõhimõttel, ehk siis kaks-kolm päeva nädalas kontoris või on koguni viis päeva nädalas kontoris. Ja muidugi, sellise muudatuse peale on sul alati väike protsent inimesi, kellele see ei meeldi ja otsustavad selle peale ära minna. Aga kokkuvõttes suurem enamus nendest inimestest on, on selle korraldusega rahul ja jätkuvalt töötavad nendes ettevõtted.

Ja noh, ütleme ikkagi, ma saan aru, et see ei ole targutamise kohta, aga koostöötamises ikkagi on jõud, et koosolemises on jõud, et see. Vot seda

ma tahtsingi Markuse käest küsida, et mis sul siis, et kas sina nagu edukava tehnoloogiaettevõttena ei peaks just käima kõigi muutustekaare nagu ees? Kõige kaugtöö, hübriidtöö, see kõik on tulevik, inimesed on vabad. Noored andekad inimesed tahavad olla, siin tahavad olla, seal on ju, ei ole ühegi kohaga seotud. Kõik moodsad töövahendid, millest me oleme kuulnud, kõiksugu tiimi ehitamised, koostööd. Et mis, mis sul hakkas siis, miks sa ajad inimesi tagasi kontorisse, nagu sa juhiksid mingit sellist infra, vana, mingit veefirmat umbes või mingit? Torufirmat, et miks sa, miks sa ei, miks sa ei taha nagu kallistada seda tulevikku, mille nimi on, et noh, kõik oleme vabad ja kaugel, sest tehnoloogia võimaldab seda.

Ma arvan, et pea mitte ükski tehnoloogiaettevõtte juht ei ole selle raamistikuga nõus, et see oleks kuidagi tulevik, et ma arvan, et see on täna pigem selline. Set-up, mida pakuvad väga vähesed üksikud ettevõtted, kes on suutnud seda edukalt teha. Ja nagu ma ütlesin, ligi üheksakümmend protsenti maailma suurimatest ettevõtetest on täna ikkagi hübriidtöö peal või siis kontoritöö peal, mitte see, et inimesed töötavad ainult kodust. Et see on tänaseks pigem kogu turu normaalne, et inimesed käivad kontoris kohapeal, sest see lihtsalt on efektiivsem ja inimeste omavahelised suhted on paremad. Ja see on lõpuks iga ettevõtte valik, et kui mõni ettevõte soovib olla ainult remote ja ainult kodukontorit teha, see on enda valik. Lihtsalt meie Boltis arvame, et see ei ole kõige efektiivsem viis ettevõtet juhtida.

Mis Boltis veel muutunud on aasta jooksul, selles mõttes, mis teie äris muutunud on, et peale selle, et te lihtsalt olete efektiivsemaks läinud, aga kas ka midagi nii-öelda põrutavat ja uut on tulemas?

Meil on see aasta olnud ülimalt tihe, sest et me oleme esiteks oma põhiäri ehk siis Ridehailingut või eesti keeles siis sõiduteelimist avanud ligikümnes uues riigis. Ehk siis me oleme seda tänaseks juba üksteist aastat ehitanud, aga endiselt on maailmas väga palju riike ja linnasid, kuhu laieneda. Ning teiselt poolt me oleme tegelenud siis ka uute äride kasvatamisega, et Bolt Drive, meie tõukerattad, Toidu Delivery me oleme see aasta avanud viiekümnes uues linnas. Et jätkuvalt toimub väga kiire geograafiline laienemine.

Aga see selles mõttes ikkagi on seotud selle transpordiga, et seda, et teie superäpp võimaldaks ka teha, noh, ma ei tea. Ma lähen, panen nüüd puusalt, aga noh, hakkame nagu muusikaäpiks, on ju, või filmiäpiks, et noh, kuna niikuinii kõigil on see masinas, noh, telefonis olemas, on ju. Et, et seda nii-öelda ma sellest missioonist kõrvale kaldun, mis teil ikkagi ei ole.

Me oleme hästi valivad selles, mis riikidesse me laieneme ja mis toodetesse me laieneme. Et me näeme, et ei ole pointi selles, et me üritame teha kõiki asju kehvasti, vaid pigem valime, kus on need konkreetsed segmendid, kus me saame pakkuda maailma parimat teenust. Kus on need riigid, kus me saame pakkuda midagi unikaalset ja me panustame ainult nendesse. Sest ma näen, et väga paljud ettevõtted lähevad fookusega liiga laiaks, proovivad teha liiga palju asju keskpärasel tasemel ja kokkuvõttes see on nende ressursside raiskamine.

Aga selles mõttes nende riikide valida, valiku koha peal, et sa omal ajal hoidsid sellist joont, et noh, mitte minna nii-öelda samast EMEA noh, nii-öelda siis Euroopa middle-east Aafrika joonest nagu välja, et kas see seis on ka sama või, või ka graafiliselt olete ka hakanud liikuma kuhugi juba? Ikka,

endiselt fookus on sellel, et me tahame olla juhtivad pakkujad kõikides Euroopa, Aafrika ja Lähis-Ida riikides, et me oleme sellega tööd teinud viimased kümme aastat. Küll aga me näeme, et on mõned üksikud riigid, kus me oportunistlikult oleme laienenud viimase kahe aasta jooksul, kus me näeme näiteks Ladina-Ameerikas või Aasias, et konkurentid teevad kehva tööd. Ja meil on seal võimalik tulla turule ja näiteks Tais, me oleme sisenenud sinna alles paar aastat tagasi ja me oleme tänaseks umbes neljakümne patsiendise turuosaga. Et see näitab, et tegelikult Boltil on potentsiaali laieneda ka igal pool sisuliselt ülemaailma.

Sul on ajalooliselt selline regulatsiooni küsimus on olnud üks nendest, mis on siin palju tagasi hoidnud, eks, et kuskil on mingid vanad taksolitsentsid ja. Ma ei tea, kas tõuksid lubatakse tänavale või mitte ja kas kuller on tõeline või masin ja mis asi ta on, eks ole. Kas seal osas on nüüd viimastel aastatel mingisugust muutust toimunud, et, et on see hakanud kuidagi muutuma, kuidagi pehmenema, kas sa näed Euroopas või maailmas, kuhu need asjad liiguvad?

Regulatsiooni osas on tegelikult olukord päris stabiilne, kahjuks. Ja ma mõtlen seda selles osas, et väga suur osa Euroopa riike tegi viimase viie aastaga reformid ära. Olgu see siis Põhjamaad või Baltikum või enamus Kesk-Ida-Euroopa riigid. Kus nad said aru, et on tekkinud selline uus alternatiiv vanadele taksodele ja nad uuendasid oma seadused ära ja kõik on sellest väga palju võimjad. Turul on tekkinud tuhandeid uusi juhte, kes teenivad raha. Hiinad on alla läinud, kvaliteet on üles läinud ja tegelikult tänu sellele on, on enamus riikides olukord päris palju paranenud. Ja see on õnneks ka suhteliselt stabiilne, et me seal suuri muudatusi ei näe. Küll aga on endiselt need vanad enamasti Lääne-Euroopa riigid nagu Itaalia või Hispaania või Saksamaa, mis ei ole oma seadusi muutnud juba kolmkümmend aastat. Ja see on täiesti kohutav, sest et me näeme, et nendes riikides teenusehinnad on kallid, teenuse ise on kehv. Ja, ja lihtsalt kättesaadavust ei ole, sest et autosid on turul kümme korda vähem kui peaks olema. Nii et me panustame täna väga palju ressurssi sellesse, et tekitada siis selline avalik arusaam, et seda regulatsiooni tuleb muuta ja siis meil on siis ka suured policy tiimid, kes tegelevad siis poliitikute veendmisega. Et nad ikkagi sellele taksolobile vastu hakkaks ja oma seadused lõpuks ära uuendaks.

Peale selle regulatsioonide teema, noh, see läheb siis ikka sinna sinna juurde, selle aasta jooksul on sul veel midagi, mille puhul sa tunned, et vot selleks võinud minna kiiremini või näed, et siit on nüüd tagasilöök, et. Ma ei tea, toon mingi näite, sama Pariis keelustas oma tõuksid ära ja nii edasi, on ju, et, et kas sa oled nagu. Ühesõnaga, kas on selle noh, kõik on ilus alati rääkida kasvust ja nii tore, aga kas midagi on nii-öelda negatiivset ka?

Sellel aastal konkreetselt tõukeratast turul me oleme tõesti näinud, et regulatsioonid on kohati läinud halvemaks. Et kahjuks on mitmed Lääne-Euroopa riigid otsustanud vabaturu vastu ning teinud hoopis päris keerulised riigihanked. Kus siis linnas siis mõned inimesed otsustavad kõigi tarbijate eest, mis on need pakkujad, mida sinna linna üldse lubatakse. Ja see kahjuks lõpeb pea alati katastroofiga, et nad. Teevad väga keerulised tingimused, valivad siis sealt paar pakkujat välja, siis need pakkujad tihtipeale ei täida neid tingimusi või lähevad pankrotti, siis on vaja korraldada uus hange. Ja see on tegelikult kõigile päris tülikas, sest et kujutage nüüd ette ettevõttena, et sa näiteks võidad hanke, sa saad ainult kaksteist kuud opereerida oma äriga. Siis sa järgmist hanget ei võida järgmisel aastal, sa pead kõik oma tõukerätkad kokku pakkima, laod kinni panema, inimesed lahti laskma ja siis sa pead lootma, et ülejärgmine aasta nüüd sa jälle võidad selle hanke. Ja muidugi, kõik need hinnad ju lõpuks kantakse edasi ju lõpptarbele, kes siis tänu sellele maksab palju kõrgemat hinda, kui ta maksaks siis, kui sul oleksid stabiilsed pakkujad linnas.

Mis selle, sellise regulatsiooni jaikuse taga tegelikult on, et noh, me võime siin istuda, eks ole, kolmekesi ja öelda, et noh Pariisi linnavalitsus on täis lollakad, on ju, et ei taha toredat rohelist Eesti firmat sinna sõitma. Aga ma olen kindel, et ikkagi nendel otsustajatel on mingisugune oma argumentatsioon seal taga, eks, et üks asi on see, et võib-olla see ei meeldi teatud inimestele, kui need reeglid oleks lõdvemad. Osad nendest inimestest võib-olla on taksojuhid, võib-olla ei ole, osa nendest inimestest on linnakodanikud, kes ütlevad, et ma ei taha neid tõukse siia endale jalgu või kui neid taksosid oleks näiteks siinsamas Hispaanias kümme korda rohkem. Siis see tekitaks liikluses päris suure probleemi, on ju, et neil on kindlasti mingid asjad, mida nad kardavad. Räägi nendest natuke, et mis, mis see vastaspoole argumentatsioon on?

Rääkides siis kahest sektorist eraldi, siis taksode puhul see on selge, et on väga väike grupp taksojuhte, kes lihtsalt majanduslikult seisavad selle vastu, sest et nad ei taha seda, et neile tuleks turule rohkem konkurente ja, ja siis nemad peaksid siis selle võrra oma hindasid konkurentsi käigus alandama ja oma teenuse kvaliteete tõstma. Ja see on ju väga loomulik, selles mõttes, et pea igas sektoris, kui inimesel oleks valida, kas sul on vähem konkurente, siis nad pigem võtaksid endale lihtsam elu. Et seal on väga selge majanduslik motiiv. Ja tegelikult kogu ülejäänud ühiskond sellest kaotab ja see on selgelt koht, kus me peame lihtsalt tekitama sellist arusaamist, kes siis kogu ühiskonnas, et kuulge, see on ju selgelt teile kehv ja ikkagi võiks seadused ära muuta, nii et need teenindavad. Laiemat ühiskonda, mitte ainult väga väikest pakkujate gruppi. See on üks kategooria. Teine kategooria on tõukerattad ja nagu sa tõid selle Pariisi näite, siis seal tehti selline Brexiti-laadne olukord, kus poliitikud ise ei julgenud vastutust võtta ja otsust teha. Vaid korraldati siis selline väikene referendum ja seal osales umbes üks protsent kogu Pariisi inimestest. Ehk siis väga väike vähemus otsustas ära, et me keelustame selle teenuse. Ja see on minu meelest natuke halb näide sellest, kuidas demokraatiat võiks teha, et, et tegelikult ei peaks olema niimoodi, et väga väike vähemus saab ära keelata siis tegelikult palju jätkusuutlikuma ja keskkonnasõbralikuma transpordimeetodi kui mitmed teised.

No aga vaevalt, et ma tahaks korra täpsustavalt küsida, et ega neid taksojuhte ju nii palju ei ole, et see nüüd ohustaks mingit, ma ei tea, linnapea või võimuerakonna võimul püsimist, no linnad on suured, neid on mingites tuhandetes, aga noh, me ei saa rääkida, eks ole, et neil kolmandik hääli kohe kaoks tagant ära, et miks nad neid nii hirmsasti kardavad siis?

Aga see ongi väga üllatav, et Lääne-Euroopas absoluutselt poliitikud kardavad taksosid kõige rohkem, sest et nad tihtipeale on lihtsalt linnas nii nähtavad. Et nad blokeerivad kõik tänavad ära, tulevad mitmesaja autoga sulle linnavalitsuse ette protesteerima. Ja, ja teine pool sellele nähtavusele on ka see, et seal on tihtipeale seal taga majanduslikud sidemed. Et kui hakata vaatama, kes on tihtipeale kõige rohkem raha annetanud nendele kohalikele poliitikutele. Kui kohaliku linnapea onupojal on linna kõige suurem taksofirma, siis see on Itaalias näiteks täiesti tavapärane olukord.

Mahve, aga tuleme siit selle juurde, et kunagi oli Uber see, kes hakkas tegelema selle regulatsiooniga üldse noh, oli see nii-öelda teerajaja. Kui palju täna needsamad suured Bolt, kas, kas te koos Uberiga teete ka lobi või, või koordineerite kuidagi seda lobi või on ikka igaüks oma boksi ringis?

Kogu sektoril tegelikult on tihtipeale ühised huvid, et meil ongi Euroopa Liidu tasemel ka tekkinud selline. Takso tellimise rakenduste ja transpordirakenduste ühine selline koda, kus me käimegi siis ühiste jutupunktidega nii Euroopa Liidu tasemel kui ka riikide tasemel rääkimas, milline regulatsioon võiks olla. Ja siis tihtipeale meie see vastas leeris istuvadki siis vanakooli taksofirmad, kes üritavad kõike pidurdada ja vaadata, et neid seadusi jumala eesti uuendati.

Euroopa Liidus oli teil ka regulatsiooniga väljakutse just, et ja Eesti proovis, proovis siis nii-öelda Bolti ees seista ja, ja vist ei läinud päris nii, nagu te tahtsite.

Meil oli Euroopa Liidus viimase aasta jooksul väga mitmed erinevad seadused, mis, mis olid arutelul. Sa ilmselt viitad siin sellele, et kuidas kehtestatakse täpselt siis tööõigused juhtidele ja kuuleritele. See konkreetne kaasus, jah, oleks võinud minna platvormidele ja ma arvan lõpuks ka kuulerite ja juhtide seisukohast palju paremini, kui ta lõpuks läks. Sest et sisuliselt tekkis seadus, mis ei ütle mitte midagi. Et raisati kõvasti aega ja kokkuvõttes seadus Euroopa Liidu tasemel ütleb seda, et iga liikmesriik ise otsustab. Ehk siis kokkuvõttes Euroopa Liidu tasemel mingit otsest juhist ei tulnud, vaid jätkub status quo, kus iga riik peab ise otsustama, kuidas ta neid tööseadusi edaspidi reguleerib.

Aga mis sinu seisukohalt ikkagi kokkuvõttes on, et kui sa vaatad seda just kas või sedasama juhi vaatenurgast, et kumb variant on siis parem, kas see, et juht on iseseisev ettevõte või see, et ta on noh, a la platvormi töötaja?

Kõik küsitlused, mis me oleme teinud, näitavad seda, et suurem enamus juhte ja kullereid eelistab jätkata tänase olukorraga. Ehk siis neil on enda valida, kui palju nad töötavad, mis ajal nad töötavad, milliste platvormidega nad töötavad ja neile ei rakenda mingit piirangut siis töölepingust tulenevalt. Ja kui me vaatame, siis Euroopas ainult üks riik, mis on seda muutnud, mis on Hispaania ja nemad otsustasid mõned aastad tagasi, et seda ei lubata ja kõik taksijuhid võetakse tööle. Ja selgelt me näeme, et see ei ole tegelikult kellelegi väga kasulik olnud, et, et juhid ei teeni tänu sellele rohkem raha ning ka kliendid ei saa tänu sellel paremat teenust.

Okei, räägime nüüd see korra konkurentsist, et mis siin muutunud on, et kunagi, kui siin maailm pihta hakkas, oli USA-s kaks suurt Uber ja Lyft ja siis saaksid riburadabi tulema teised järgi. Kas siin on ka vahepeal toimunud mingi konsolideerimine, et asjus on Grab ja, ja, ja emes on Bolt ja nii edasi, et, et.

Andeks on ära kadunud vist.

Andeks on vist ära kadunud, et see, et, et kui sa praegu nagu vaatad, et kes üldse alles veel on või kes, mis siin üldse saama hakkab, et kas Uber lõpuks võtab kõik ära?

Turu olukord ei ole tegelikult viimase kolme aastaga väga muutunud, et juba siis kaks tuhat kakskümmend üks oli maailmas seitse suurt platvormi. Tänaseks needsamad seitse platvormi on endiselt alles. Igaühel on oma regioon. Nagu sa mainisid, meie Euroopas, Aafrikas ja andeks Venemaal, Hiinas ja nii edasi, et igaühel on oma regioon, kus ta on väga tugev, nad keskenduvad sellele. Ja mingit suurt vangerdust ei ole siin hiljuti toimunud.

Aga siin on sama juhtumus, mis oli kunagi telekomis virtuaaloperaatoritega, et ma aeg-ajalt, kui ma Londonis käin, siis võtad ikkagi Bolti ja siis samal ajal näed, et Venelal on tegelikult kolm äppi lahti, eks, et üks on Uber, üks on Bolt. Ja siis on kolmas, on noh, see nii-öelda varieerub, et see sõltub, mis aastaajal ja mis aastal ma sinna jõuan, eks, et. Et jälle keegi proovib nagu turule tulla, et kuidas nendeks nii-öelda neid üritajaid ikkagi jätkuvalt on? Kes tahavad siis tulla, saavutavad mingi kahe, kolme protsendise turuosa, siis lupsti näed ruttu nagu teile või Uberile maha või, või siin on või, või surevad ära, et mis siis sellega

on? Jah, aeg-ajalt katsetajaid endiselt on, aga mitte ükski pole ennast seotnud piisavalt suureks ehitada, et kanda kinnitada ja nad on kõik kahjuks pankrotti läinud. Et meie sektoris tegelikult Bolt ongi viimane ettevõte, kes üldse jõudas sellest piirist üle, saavutas kriitilise massi ja on elujõuline. Et kõik järgmised katsetajad pärast meid ei, ei ole nii kaugele jõudnud.

Aga kuidas üldse selle konsolideerumisega on, et teatavas suuruses alates noh, ettevõtted hakkavad ostma väiksemaid ettevõtteid ja kasvavad läbi selle, et kas Bolt kasvab, kasvab täna ikkagi ainult läbi selle, et. Nii-öelda ise kasvate või te hakkate ka juba järjest rohkem ostma endale nii-öelda turguturu osa erinevaid teenuseid juurde?

Meie ei ole jah oma üheteistaastase ajaloo jooksul veel ühtegi konkurenti ära ostnud ja ma näen, et seda lähiajal väga tõenäoliselt ka ei juhtu. Sest me opereerime nii brutaalses sektoris, kus sul on ainult kaks varianti, kas sa kasvad väga suureks või sa lähed pankrotti. Ja tegelikult sellist vahepealset varianti, et sa ehitad sellise keskmise suurusega ettevõtte selles sektoris, ei ole võimalik. Ja, ja kõik need tegijad, kes on väiksed, nad lihtsalt ajapikku pigem hääbuvad. Küll aga ma näen, et siin tekib hoopis uus võimalus, kas siis partnerlusteks või, või ostendeks on läbi iseseitvate autode, sest et see on nüüd tõesti täiesti uus tehnoloogia, mis on lõpuks turule tulemas pärast seda, kui seda on viisteist aastat ehitatud. Ja see on nüüd küll koht, mis järgmise viie aasta jooksul seda sektorit väga palju hakkab raputama. Ja kus me siis näeme, et millised partnerlused tekivad, kes hakkavad ise seda tehnoloogiat ehitama, kes siis ostab või, või leiab omale mingisuguse partnerisideme, kuidas seda.

Aga seda me näeme seda tehnoloogiat katsetatamas peamiselt ikkagi USA-s, et ja seal nad noh, San Franciscos, LA-s täitsa reaalselt vuravad ja saab täitsa tellida ja sõita nendega, eks, et. Euroopas noh, me näeme ikka pigem selliseid, noh, nagu meil siin Eestis on kuskil linnakus, sõidab buss ilma juhitajaks, onju. Aga mis sa näed, on üldse nagu variant, et, et Euroopa seda nii-öelda järgmise kümne aasta jooksul näeb, et. On ikkagi tunne, et noh, sa pead seda masinat siin Euroopas ka õpetama, et ta, et me ei ole üldse nii kaugel, et, et seda turule tuua.

Alustades sellest, mis maailmas toimub, siis täna on suurusjärk kümme isesõitva autotootjat maailmas, kes on päriselt tehnoloogiaga jõudnud nii kaugele, et neil on midagi antud klientidele kätteproovimiseks. Ühes otsas on siis Tesla, kes pakub sisuliselt siis sellist juhi assistenti. Mida paljud kuulajad on ka ilmselt proovinud. Ja, ja teiselt poolt on Waymo, kes siis reaalselt täna teeb seda niiskümmend tuhat sõitu nädalas päriselt siis Robotaxiga. Mis tähendabki seda, et sul ei ole juhti rooli taga, sa istud sisse, tellid auto ja, ja sõidad, kus sa soovid. Ja selle probleem on nüüd see, et see kulu lihtsalt ei ole veel piisavalt konkurentsivõimeline, et ta suudaks olla inimesest odavam. Ehk siis San Franciscos nad täna seda pilooti jooksutavad, nad maksavad seda mitu miljonit peale, et seda subsideerida, et hinnad oleksid konkurentsivõimelised. Aga nagu sa ütlesid, läheb ilmselt veel vähemalt viis aastat aega, enne kui need hinnad tulevad selliseks, et need hakkavad ka Euroopa palkadega konkurentsivõimelised olema.

Ma ei ole ise ammu San Franciscosse sattunud, kas te olete kumbki proovinud näiteks seda Waymo teenust, et ma, ma nii palju, kui ma podcast'e kuulan, kõik, kes on proovinud, on öelnud, et vau, et see noh, see tõesti töötab, see on tõesti väga äge, on ju, et see tõesti on tulevik, aga ma ei ole sattunud.

Ei, selles mõttes tänava peale mina olen vaadanud, et täitsa töötab küll. Aga

pole julgenud sisse istuda.

Tead, see on ikkagi, sa pead selle äpi tõmbama ja nii edasi, on ju, et seal nagu sada häda selleks, et saada, on ju, et noh, et, et see. Ütleme nii, ma,

Markus, kas see Google on sulle demo teinud ja öelnud, et palun asenda oma Fleet?

Ma juhuslikult just järgmine nädal olen seal, et siis ma saan ise, ise proovida, aga tiimist meil on mitu inimest proovinud ja kinnitanud, et täiesti töötab.

No vot, selle kohta sa ütlesid, et hind ei ole veel seal, ma olen nõus, aga teine valdkond on kullerid ja see oli mõni nädal tagasi, kus ma intervjueerisin Ahti Heinlalt, küll mitte podcast'i jaoks, aga ühel üritusel laval. Ja Ahti ütles, et vot nüüd on siis Starshipi jaoks käes see hetk, kus areng on nii kaugel, et, et see asi on kuluefektiivne, mida ta teeb, eks, et, et robotid on odavamad. Kui inimkuller, et noh, nüüd on põhimõtteliselt ainult scale, et noh, nüüd majandus on olemas, annab minna. Mis sa arvad sellest ja, ja kas sa näed, et siis need jopedas mehikesed asenduvad robotitega Eestis ka?

Jällegi kõik hakkab peale sellest, mis geograafiast me räägime, et. Et jah, ongi Põhjamaades ja, ja näiteks Ameerikas on kullerite tunnipalgad kuskil kolm korda kõrgemad kui Eestis. Ja seal ma olen täiesti nõus, et juba täna on robotid konkurentsivõimelised ja nad hakkavad vaikselt siis osasid tellimusi teenindama. Küll aga enamus maailmaosadest läheb ikka selleni veel mitu aastat aega, kuni need kulud piisavalt alla tulevad. Kas see nagu kuidagi lähiajaliselt mõjutab seda, mitu inimest selles sektoris on? Ma väga ei usu, sest et me näeme, et lihtsalt see klientide nõudlus kasvab nii kiiresti, et tegelikult meil on probleem sellega üldse kaasas käia, et enamus platvormidel ei, ei ole lihtsalt piisavalt kuulereid üldse saada. Nii et täna vähemalt lähimad aastad on ikkagi need robotid selge täiendus, et nad aitavad täita lühikesi tellimusi, aga nad kuidagi veel ei asenda inimkullerit.

Ka selles noh, nii-öelda taksode kui, kui robotkullerite osas, ma arvan, et sa oled Boltis sellise strateegilise valiku ees on ju, et noh, me. Põhimõtteliselt tundub, et oleme siin kokku leppinud, et on suur tõenäosus, et see asi tuleb, on see viie, seitsme või kümne aasta pärast. Nüüd sul on küsimus, et kas sa. Teed seda majas sees, kas sa võtad, kas sellest saab sinu nagu äristrateegiline osa või sa hakkad kellegi kliendiks, kuidas sa sellest täna mõtled?

Selge on see, et see tuleb nii taksosektoris kui ka kulleritele. Ainuke küsimus on ajas ja siis, et mis geograafiatest tuleb esimesena ja millal hiljem. Ja nagu sa ütlesid, meie tänane strateegia on see, et me tahame olla kõikide selliste tehnoloogiapakkujate jaoks kõige parem partner. Ehk siis ma arvan, mida paljud inimesed täna alahindavad, on see, et kui keeruline on sellist platvormi nagu Bolt siis suurel skaalal ehitada. Ja on täiesti eraldi kaks äri, kus ongi üks on see, et see ehitab tehnoloogiat, mis on isesõitev. Kuller või takso ja on täiesti teine asi see, et sa opereerid seda skaalal, kus sa teed iga päev mitu miljonit sõitu ja vedu ja sul on klienditoe probleemid ja vaja makseid vastu võtta viiekümnes riigis ja regulatsioonidega tegeleda. Ja meie näeme, et see on väga hea partnerlus, kus siis meie tegeleme sellega, mida me oleme kümme aastat täna ehitanud ja teised on tehnoloogiapakkujad meie platvormile.

Räägi mure Eestist ka, et kui sa vaatad kogu seda asja, Bolt on täna nelikümmend viis protsenti meie start-up sektorist, võime vist niimoodi isegi öelda, eks, et. Noh, kõigil on siin ninad allapoole norus, et läheb ikka halvasti ja võrdlemisi naabritega ja, ja nii edasi. Pankurid küll püüavad vutsitada, ei, läheb ikka väga hästi, kohe on jälle kõik väga hea, et. Et aga kui me korra Zoom'ime nii-öelda välja ja, ja mõtleme, et, et noh, me oleme selles kohas, kus me oleme noh, päikest me juurde ei saa, naabrid me ära ei vaheta ja nii edasi, eks, et. Et kui sina vaatad täna peale, siis järgmise nii-öelda kümne, kahekümne aasta jooksul, järgmise põlvkonna jaoks, mis üldse on Eesti võimalus?

Ma näen, et tehnoloogiasektor on olnud see võimalus viimased kümme aastat ja on see võimalus ka järgmised kakskümmend aastat. Sest et selgelt me ei suuda konkureerida traditsioonilistes majandussektorites, kus on teised palju suuremad riigid ees. Kus on kas siis rohkem kapitali või on rohkem tööjõudu. Ja me peame valima, et kus on need uued sektorid, kus me saame millegagi eristuda. Ning Eesti on tegelikult nii teaduses kui hariduses maailmas üks juhtivaid riike, nii et me peaksime pigem ehitama tarka majandust. Ning ma arvan, et see juba praegu toimib, et jah, vahepeal on olnud paar aastat tagasilöök mingites sektorites, aga tehnoloogiasektoril läheb jätkuvalt väga hästi.

No me kõik start, start-up'i panustada ei saa, on ju, et meil on sektoril endal on väga suur ambitsioon, et ma mõtlen tehnoloogiasektorile, et kasvada vähemalt kolmkümmend protsenti kogu Eesti majandusest ja nii edasi, et. Samas selle peale nii-öelda vana majandus naerab, ütleb, et issand jumal, vaadake, eksport käibeid, vaadake, import käibeid, on ju, et nali, on ju, et noh, et, et ei, ei tule seda veel kuskilt, on ju. Et sa ise oled olnud ka üks kaitsetööstuse palkkonna arengu eeskõnelejatest, et mis seis seal on, et kas. Kas see, et meil tekib seal ka nii-öelda fund of funds ja, ja me saame hakata nagu laiemalt ja uhkemalt kaitsetööstuses investeerima. Kas seal on praegu mingid arenguid olnud või see on jäänud seisma?

Seal on küll mõned arengud olnud, aga see võiks liikuda palju kiiremini. Et konkreetselt siis suvel kuulutas riik välja, et tekib siis Eestis esimest korda saja miljoni eurone kaitse tehnoloogia fond. Mis on ülimalt lahe, see on üks väheseid Euroopa riike, kes on sellise asja välja kuulutanud. Ma lihtsalt loodaks, et see juhtuks kiiremini, sest et selgelt sõda on meie kõrval, see juba käib üle kahe aasta ja, ja kahjuks see paberimajandus, et see fond nüüd käiku panna ja hakata sealt reaalset raha välja jagama, on läinud pisut aeglasemalt, kui ma oleks lootnud. Küll aga ma kuulen, et see on nüüd järgmistel kuudel toimumas ja ma arvan, et see annab päris suure kiirenduse kogu meie kaitse sektorile sisse.

Kui palju sa ise sinna valdkonda olid investeerinud viimase aasta jooksul?

Ma isiklikult ei ole veel investeerinud just sellesama põhjusel, et ma ootan seda, et see kaitsefond Eestis läheks käiku, tekiksid siia fondid ja ma hea meelega panustan nii rahaliselt kui ka nõuga siis nende fondide loomisesse.

Ehk siis sa ise mingit Ukrainast ei ole noppinud midagi või Eestist, et vaadan pisampilku peale, et noh, see on äge, et sinna panen.

Ma üleüldiselt selliseid üksikuid otseinvesteeringuid teen väga vähe, et ma keskendun ikkagi Boltile ja, ja raha annan ma pigem siis VC-d kätte, kes siis ise tegelevad siis konkreetsete start-up'ide välja valikuga, et neil on selle jaoks rohkem aega.

Meil on mõned minutid aega nüüd saate lõpuni, et niimoodi, kas, kui palju me selliseid konkreetseid maamärke, Markus, sinu käest kätte saame, et. Küsin niimoodi, kas meie eelmise saate osanikud lootsid suhteliselt tugevalt, et järgmisel aastal on Bolt börsil, kas on või ei ole?

Järgmine aasta ei ole.

Aga miks ei ole, kas see on ikka veel liiga vara, et, et, et ei pakuta seda hinda, nagu sa tahad?

Vaadates üldse, mis börsiolukord hetkel on, siis viimase kahe aastaga ei ole toimunud pea mitte ühtegi tehnoloogia IPOt kogu maailmas. Et see turg on hetkel suhteliselt suletud ja me ei usu, et see on väga tõenäoline, et, et see järgmine aasta nüüd suure hooga avaneb ja, ja seega see muutuks meile atraktiivseks.

Mis on sinu selliste järgmiste aastate plaanid, et noh, sellist läbivat kasvu teha tundub võimalik, aga seda nagu Taavi küsis siin, et kus kolmkümmend protsenti on, et seda nagu ei paista, et kas sa. Kas su plaan on teha seda, mida sa täna teed, lihtsalt efektiivsemini, avada uusi turge või, või on kuskil mingi selline strateegiline kaart sul taskus, et ma tahaks teha täiesti mingi uue valdkonna midagi põhimõtteliselt teistmoodi või suuremalt?

Ma jagaks selle paariks jubiks, et esiteks me Boltina iga aasta võtame paar sellist uut eksperimenti, et kas need on mõni suur uus riik, kus me võtame panuse, vaatame kuidas see läheb, kui me avame mõne uue toote, nagu paar aastat tagasi meil oli Bolt Drive. Ja me jätkuvalt katsetame uute asjadega ning loodame, et mõni neist kasvab väga kiiresti, mitme miljardi suurusjärgiks. Et see toimub meil pidevalt. Küll aga me näeme, et isegi meie praegu täna olemasolevad tooted kasvavad väga jätkusuutlikult iga aasta, kakskümmend viis, kolmkümmend protsenti, et me näeme, et see kasv võib veel jätkuda aastaid ja aastaid. Ja kolmandaks, tulles tagasi siis selle eelmise osa juurde, mis oli isesõitud autod, et me näemegi, et kõik, mis me täna teeme, on, on mingil määral ainult ettevalmistustöö. Et jah, me suudame ehitada tohutult suure ettevõtte Eesti mõttes, kümnetes miljardites väärtuses, ka siis, kui isesõitud autosid ei tule. Küll aga, kui nad viie või seitsme aasta pärast reaalselt muutuvad konkurentsivõimeliseks ja hakkavad Euroopast turule tulema, siis annab see meile võimaluse Bolti, ma arvan kasutada, sada korda. See on täiesti hoomamatu maht, mis meile siis avaneb. Ja meie praegune strateegia ongi ennast selleks hetkeks panna nii heasse positsiooni, et nendel isesõitva autotootjatel ei olegi ühtegi paremat alternatiivi, kui koos meiega partnerluses siis oma autot turule tuua.

Oota, aga kust see sada korda tuleb, see on huvitav number, kas see põhimõtteliselt ju tähendab, et mina peaks hakkama sada korda rohkem taksoga sõitma, et kui ma praegu sõidan kaks korda kuus, siis ma peaks sõitma kakssada korda kuus, ehk noh, mitu korda päevas.

Kui me täna vaatame, et mis on selle kogu taksosektori maht võrreldes siis eraautodega ja muude transpordiliikidega, siis jah, me oleme täna umbes suurusjärgus üks või kaks protsenti. Ja selge on see, et kui tulevad isesõitvad autod, siis kogu sektor hakkab hüppeliselt kasvama.

Sul ei ole mõtet omada ikkagi enam masinat, aga viimane küsimus minu poolt ikkagi, et sa oled juba nüüd üle kümne aasta seda asja kõike vedanud ja teinud, et see on paras asi ka, ma arvan, mida iga aasta võiks küsida, et, et Markus kui inimene. Mis, mis selle, mis selles arengus on aasta jooksul toimunud, et kuidas üldse ikkagi üks juht ennast veel motiveerib, et kui sul hakkavadki olema rohkem teemasid nüüd väljapuu Bolti ja see hoiab jätkuvalt nagu teraval ja säravane või, või mis sa teed endaga, et jätkuvalt olla vormis?

Ma olen lõputult uudishimulik ja ambitsioonikas inimene, nii et ma olen Boltis nii kaua, kuni ma olen siin põnev. Ja üksteist aastat on see absoluutselt niimoodi olnud. Iga aasta on uued riigid, uued tooted, kõik ärid kasvavad väga kiiresti ja meie tiim areneb tohutult kiiresti. Iga aasta on uued inimesed, kelle käest ma saan väga palju õppida. Ja ma ei näe hetkel põhjust, miks see peaks järgmise kümne aasta jooksul muutuma. Et ma täna küll kujutan ennast veel väga hästi ette, et ma ka neljakümne aastaselt endiselt olen siin ja ehitame Bolti palju suuremaks, kui see on täna.

USA-s on ju suur teema, ikkagi on see selline founder, led tech kompaniis, eks ole, et, et kus, et, et firmad, kus founder ise on ikkagi veel olemas. On põhimõtteliselt paremas seisus kui need, kus noh, founder teeb midagi muud ja, ja professionaalne meeskond on üle võtnud, aga see on selline vaidlus, noh, täna, täna pigem räägitakse nii, on ju, välja räägiti naa. Mis sina, et kas sa, kas sa nagu kardaksid ka anda Bolti palgatud sellistele professionaalsetele kogenud inimestele üle?

Nagu sa ütlesid, siis selgelt viimase kahekümne aasta statistika tehnoloogiasektoris näitab seda, et founder'it juhitud ettevõtted on palju edukamad. On palju teooriaid, miks see nii on. Ma ise usun, et see on sellepärast, et tehnoloogiasektor areneb nii kiiresti, et tegelikult iga viie aasta tagant peab võtma päris palju eksistentsiaalseid riske. Ja selge on see, et professionaalsed tiimid on tihtipeale palju riskialtimad, et nad ei taha kogu ettevõtet uue asja peale panustada. Ja loobuda näiteks mitmesajast miljonist kasumist, sellepärast et investeerida tulevikku. Founderitel tihtipeale seda probleemi ei ole, et nad on nõus riske võtma, neil on ka rohkem kredibiilsust, neil on tihtipeale ka juriidiliselt lihtsalt rohkem hääletusõigust ettevõtte üle. Ja minu teooria on see, et see on peamine põhjus, miks just need founder'id ja juhitud ettevõtted on palju edukamad. Nii et vaadates, mis meie sektori sees on, konkreetselt näiteks sisesõitvate autod ja kõigi muude revolutsioonidega, mis on tulemas, siis ma küll täna, jah, oleksin ettevaatlik, et kas professionaalne tiim julgeb kõik need otsused ära teha.

Seda kuulates sa ei saagi börsile minna, et võib-olla Bolt on, see on ju nii noh, et see on vaja kogu aeg, noh, sa pead olema kogu aeg olukorras, kus sa ühest küljest ei saa raporteerida, eks ole, aktsionäridele, et. Kuule, et see kvartal me mõtlesime, et me kasumit ei tee, et panime hoopis rahasummaki sinna. Sa võib-olla saad oma börsi teha, et see on nii suur, on ju kõik tahavad aktsiaid, et sa saad olla selline börs, kus sa ütled, et noh, tahan, teen kasumit, tahan, ei teen, seekord ei teinud. Aga mina ei tea, see oleks ka lahe innovatsioon.

Ma arvan, et tegelikult ju neid näiteid ettevõtetest, kes on suutnud omale ka börsil leida väga pikaajalised investorid, on, on väga palju. Et see on sama näide, sama näide jah, Amazon või Tesla, on ju, et nad ju suutsid aastaid teha turule selgeks, et see ei ole probleem, et me esimesed kümme aastat teeni kasumit, sest et me ehitame suurt ja ambitsioonikat tulevikku. Et ma arvan, et see ei ole kuidagi meile ka välistav tegur.

Meie aasta, aasta lõpusaade Markus ülikool on läbi, aitäh, Markus. Suur aitäh, et kohtume järgmise aasta lõpus ja loeme tibud kokku, vaatame, kuidas Boltil läinud on, minu ja Taaviga kohtute täpselt nädala aja pärast, nii et kuulmiseni.