KWOTA on järjekordne Eesti idufirma, mis süsinikukrediitidega raha tahab teha

Tere kõigile Restart'i kuulajatele, Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa tervitavad kena kolmapäeva puhul endal järjekordselt külalist ja nagu viimasel ajal moeks on saanud, siis eestlased teevad järjest looduse ja roheteemalisi idufirmasid ja nii ka meie tänane külaline on pärit täpselt sellest maailmast. Meie tänase, tänaseks saatekülaliseks on idufirma Kvota ja meil on stuudios selle kaasasutaja Rain Vääna ja me räägime siis sellest, mis on kvota ja kuidas neil on õnnestunud juba mõnda aega Eestis toimetada, raha kaasata. Millised on nende plaanid ja kuidas täpselt nemad loodusest, süsinikust ja bittidest, baitidest kokku mingisuguse äri teevad? No tere, Rain. Tervist. Kui sa, kui, kui mulle öelda kvoota, siis see tundub nagu, on suhteliselt otsetõlge või selline otsetuletus sõnast kvoot. Kas kuidagi süsinikukvootidega hakkab? Hakkab nagu ühte, hakkab kokku käima või, mis see kvoota on?

Ja see nime saamise lugu nagu ikka, iga ettevõtte puhul on nihukene naljakas, et kuidas siis selle õige asjani jõuad, aga. Hästi äge meie suurema spurde, keda täna kahjuks meie hulgas ei ole, aitas selle välja mõelda, tema ütleski, et noh, me küll me käisime tal seal. Rääkimas väga pikkasid ja kohmakaid nimesid ja tema ütles, et mis sa keerutad, ütle ühe sõnaga, millega sa tegeled, ma ütlesin kvoot, siis ta ütles, et noh, see ongi firma nimi, ma ütlesin, ma ei pane kvoot firma nime e

Nii et ongi kvoota, väga hea, kas see kvoota on mingist keelest nagu, kas te kirjutate K kakstis V OTA, kas see ongi mingis. Obskuurses keeles kvoot, näiteks poola keeles võiks niimoodi kirjutada.

Väga hea pakkumine, et poola keeles tähendab ta summa, nii et, et ta tegelikult on reaalne sõna olemas, aga noh, summa sobib ju ka tegelikult hästi, et aga kvoot jah, ta tuli lihtsalt niimoodi, et. Inglisekeelne hääldus on väga keeruline, eestikeelne on pisut naljakas, kuigi samas kui Taavi firmat täna vaadata, siis täiesti juba oleks sobinud, nii et, et koos ja kvoot, nii et.

Koos ja kvoota, jah.

Kusjuures mõnda ei häädeta koos, on kuus. Kuus või? Kuus, jah. Vabandust. Pärast valimisi muidugi ma pean vist üldse loobuma sellest nimest, kuigi meil on kaubamärke registreeritud, aga mingi jabu on selle oma parteide nimeks pannud nagu.

Mis parteile, oota, ma nüüd jäin praegu maha rongist, vabandust.

Kurat, sa pole üldse valimistel osalenud, mingi Kremli toetatud tell sai tohutult hääli ja kuulub parteisse koos, noh.

Päris, see on nagu pikem nimi oli neil natukene. No näed, saan ka, hea, et ikkagi sa saates osalen, saan ka midagi teada. Kas sa, Taavi, seletad ise meile, millega Raini firma tegeleb või me palume Rainil seda teha?

Ma arvan, et laseme Rainil jah, et kuigi ma olen kuulnud tema bittši, et ma tean sellest natukene, jah.

Aga Rain, palun, selline põrand on sinu.

Kokkuvõtvalt siis kvota, kvota on selline täisteenusplatvorm, mis tegeleb süsiniku kokkuhoiu arvutamise, verifitseerimise ja kauplemisega. Aga mida see siis tähendab taustalt lihtsalt nii palju, et kui sa enne sissejuhatuses ütlesid, et me tegeleme looduspõhise või looduspõhise süsiniku kokkuhoiuga, siis me tegelikult ei tegele, et me oleme võib-olla üks väheseid selles valdkonnas, kes on endale võtnud eesmärgiks materjalide taaskasutuse suurendamine ja see on puhtalt tööstusega seotud, et loomulikult seal pärast taustal on ka see, et kas äkki võetakse vähem puid maha ja nii edasi. Aga hetkel on lihtsalt nagu kvota põhiolemus ja see missioon päevas number üks. Ei ole mitte krediitide loomine, vaid on võimaldada tootjatele rohkem materjali ringlusse võtta.

Ühesõnaga CO2 on ju, probleem, ettevõtted, kes toodavad, peavad näitama, et nad hoiavad kokku. Noh, et ala istutavad metsa või siis teevad muid liigutusi ala, et ei võta uut metsa maha, vaid kasutavad juba olemasolevat materjali. Nii, sa võid ju kõva mees olla seda väita, et näed, et nad võtsid kogu plastiku uuesti kasutusse ja näed, et siin on uued graanulid, nendest tegin uue asja, on ju. Aga kokkuvõttes key peab ikkagi olla, mingi kolmas osapool peab ütlema, et see päriselt on ka nii, sest muidu nii-öelda kuri ametnik ei usu. Ja seda tööd teebki Kvoota.

Kvoota teeb seda tööd ka, et lisaks kauplemisele, siis me verifitseerime ka kogu selle protsessi ära, ennem loeme kokku ka veel. Nii et see on sellepärast see Saas või see täisplatvorm on ju, et, et kus me siis kõik need osapooled, kõik need vajalikud elemendid kokku toome.

Nüüd aga seal on see probleem, et kui me võtame noh näiteks, mis meil Arboonics käis meil siin saates on ju, et Arboonicsi probleem oli selles, et. Et kuidas olla veendunud, et kui sa lubasid metsa istutada. Et sa päriselt istutasid ka, et ta päriselt kasvab ka, et jätkuvalt kasvab ka, ehk siis, et kuidas ikkagi tõestada ära, et maailm läks rohelisemaks tänu sellele, et sina tegid mingi liigutuse. Ja kuidas me seda siis kompenseerime, siis kvota põhimõtteliselt, kui me see kauplemispoole praegu kõrvale jätame, siis esimese hooga teebki seda, et ta. Vaatab, et kas sa päriselt ka nagu siis tegid nagu juba kasutatud plastist omal uued kraanulid või siis ikkagi. Noh, nii-öelda pigem nagu, nagu mängid siin nagu selle prügiga tegelemist.

Jaa, päris hästi kokku võetud, et tegelikult ongi niimoodi, et näiteks, kui me võtame meie esimese kliendi Räpina paberivabrik, siis tegelikult me. Palume nende käest digitaalset tõestust sellest, mis tüüpi materjali, kui palju neil tootmisse läheb igapäevaselt ja siis see, see digitaalne jalaeelg on nagu alus sellele, millega me saame tõestada, et jah, ta tegelikult ka. Võttis rohkem taaskasutatavat materjali ringlusse ja siis selle pealt tekib see CO2 arvutus ja pärast hiljem siis see kaubeldav osa nagu sellest kokkuhoiust.

Aga teeme selle näite läbi, teeme lõpuni läbi selle, et me võtame sama Räpina paberivabriku näite. Mida nad siis nüüd saadavad sulle, et ma võin jällegi noh, paber kannatab ju kõik, et ma võin ju väita, et ma võtsin kasutusse, aga.

Vaata, kui sa nüüd kujutad ette, kus vanapaber üldse tekib, noh, see taaskasutatav paber on ju, et kuskil kortermajas, kuskil kaubanduskeskuses. Ja siis on üks tänuväärne ettevõte näiteks nagu Ragn-Sells, kes selle kokku korjab, on ju, siis meie tahame kõigepealt teada siis Räpina paberivabriku käest, kes on selle vanapaberi kokkukorjaja. Esimene etapp, on ju, siis me läheme selle vana paberi kokkukorje juurde, küsime, et kuule, et kas see tonn seda tüüpi paberit sellises koguses. Sellise, sellise niiskusega isegi tulevikus, küsime, on ju, et kas see, kas see tuli teie käest, nad ütlevad jah, tuli, siis me küsime, et kuulge, et kas oli vahepeal mõni transpordiettevõte, kes seda transportis. Nad ütlevad jaa, et näed, siin oli transpordifirma X näiteks, on ju. Me lähme nende juurde ka küsima, et kuulge, et kas see, mida nüüd räägib tootja, see, mida räägib jäätmete koguja, kas see vastab tõele, et seesama kogus paberit liikus siis teie transpordiga? Kui nad kõik nüüd vastavad jah, kinnitavad seda digitaalselt, siis me lähme veel, küsime jäätmearuanded riigilt välja ja võrdleme veel omakorda neid andmeid, ehk siis me saame vähemalt kuus sellist. Puutepunkti, mida me saame siis digitaalselt valideerida, selle alusel öelda, et jah, see. Täpselt seda tüüpi selline paber liikus tootmisse.

Põhimõtteliselt selleks, et petta, peaks kogu ahel olema korrumpeerunud.

Ja, ja, ja see on ka võimalik teatud riikides kindlasti on ju ja, ja, ja tegelikult on ju. Ei ole mingi saladus, et näiteks Euroopa Liidus öeldakse, et kümme miljonit tonni jäätmeid kaob ära iga aasta kuskile. Nii et, et see, neid võlusid, mis kvootaga juurde tuleb, on mitmeid, on ju, see läbipaistev tarneahel teistestele materjalidele ja nii edasi.

Oota, aga äkki ei pea olema kogu ahel korrumpeerunud? Ma, kui ma proovin niimoodi mõelda, Rain, et ma olen. Mingi paberivabrik, noh, võib-olla Räpina, et ärme siin nimeta, et pärast nad on pahased, kui ma inkrimineerin neile, aga. Ma sain aru, et, et see mõte oleks, et ma olen looduse suhtes hea või looduse vastu hea siis, kui ma teatud osas kasutan vana paberit oma, oma sisendina, eks ole. Kas ma sain õigesti aru või?

Tegelikult Räpina kasutab sada protsenti. Okei. Sisendina ja, ja nende ülesanne siis on kogu aeg nagu suurendada seda ja, ja vältida esmase toore kasutuselevõttu, et need noh, nii-öelda iga päev, kui nad ju oma äriotsuseid teevad, nad vaatavad ostuhinnale otsa. Ja meie ülesanne siis on neid hoida kogu aeg selles joones, et isegi kui tootmine kasvab, et nad alati võtaks taaskasutatud materjali.

Ma mõtlen lihtsalt seda, et ma tellin paberivabrikuna, tellin endale sinna hoovi peale mõned koormad seda vana paberit, eks ole, sinu digitaalselt kõik kinnitavad, jah, viidi. Ja siis ma panen sellele tule otsa ja kuskilt mujalt toon mingit normaalset tuorainet ja teen sellest paberit ja, ja paberi peal ma olen jube roheline tüüp.

Ja, see on ka võimalik, et selle vältimiseks. Eestis me seda tegema ei pea, aga tulevikus kindlasti on sensor ja jälgimine ja, ja muud sellised kavalamad tehnoloogiad, mis võimaldavad siis öelda ikkagi, et kas see tootmisse ka lõpuks jõudis. Nii et noh, täna näiteks Räpina, mida meile esitab, on pildimaterjal, et me suudame tuvastada, millist tüüpi jäätmed neile siis hoovi peale jõuavad. Ja, ja täna me teame, et nad lähevad tootmisse ka, aga loomulikult, mida kaugemal on teha, seda rohkem on vaja ikkagi natukene jälgimissüsteem. Aga

satelliidi üle, kui midagi toss saab laoplatsil, siis on probleem.

Noh, kuni selleni välja ja teiselt poolt ikkagi see raha, mis me neile maksame, on märkimisväärne, et see lõpuks ei tasu neid küünlad ära, et kui sa ühe korra sellest ilma ajad, ega sa siis tagasi sinna platvormile ei saa, on ju.

Aga kas me oleme nüüd paberi poole kaldu, kuule, kas, kas te olete.

Oota, ei, me ei ole paberi poole kaldu, meil on praegu alles see teema, et Räpina paberivabrik, ma saan aru, on siis oma selle. CO2 krediiditootja, põhimõtteliselt sama nagu puude istutaja.

Ka mitte päris, sest mida Räpina paberivabrik siis teeb, ta meie kaasabil tõestab, et selline süsinikukokkuhoid tekkis. Aga mida meie tema käest saame, siis on andmed, mille alusel me siis selle krediidi loome ja müüdavaks teeme ja siis see, see pärast Räpinal raha tagasi maksame nii-öelda, kui me oleme turult raha kätte saanud.

Aga no ikkagi noh, kokkuvõttes sama teeb näiteks harboonics sellega, et ma istutan metsa ja siis ta teeb sellest krediidi ja siis ta müüb selle maha lõpuks on ju ja mina saan mingi raha, on

ju. Jah, sama probleemi, teine lahendus lihtsalt on ju, eks ju, nagu metsa istutamine teine on.

Okei, aga mõtlengi, et paberivabrik, kui ma hästi mäletan, ise päris kõva saastaaja, ta ka vajab palju vett ja nii edasi, on ju, et. Kas tal teistpidi nagu seda, tal endal tootmiseks läheb juba nii palju krediiti vaja, et kas ta heal, heal juhul on nullis omadega?

Siin on kaks poolt, üks on see, et iga paberivabrik täna on juba kohustatud midagi tegemata oma jalajälge vähendada ja, ja kui kvotakrediidi puhul on loomulikult on kaks poolt. Sa võid selle turule müüdavaks teha ja, ja siis võtta sealt raha tagasi investeerida seadmetesse või teine võimalus hakata raporteerima seda kui enda vähendamist, et mõlemad on võimalikud ja, ja see on ka jälle majanduslik otsus, näiteks üks plastitootja, ma täna veel ei saa nime öelda, ütles väga selgelt välja, et ohoo. Et selle rahaga ma nüüd saan arvestama hakata, et siis mingi osa ma ostan endale. Raporteerin, saan paremini hangetel osaleda tänu sellele, et mul on väiksem süsinikujalajalg ja teise poole siis müün välja, teenin rohkem kasumit.

Põhimõtteliselt nagu elektrienergiaga, paneb paneb paneelid katusele, ise tarbid, on ju, et. Jaa,

jaa, et.

Väga hea, väga hea, juba targem. Nii, sul käisid läbi termin Ragn-Sells. Sul on endal selle ettevõttega olnud ka minevikus, mingi seos ju.

See on äge seos, et see Ragn-Sells on üks omamoodi, omamoodi hästi tore pereettevõte Rootsist ja tänu tegelikult Ragn-Sells'i taustale ma jõudsingi kvootani ja selleni, et miks materjali taaskasutamisel on vaja lisaraha. Et maailmas toodetakse üle saja miljardi tonni materjale ja, ja ainult seitse protsenti jõuab ringlusse ja noh, see oli täpselt see tead, mida me, me Ragn-Sells'is nägime, et inimesed võivad sorteerida väga palju, aga tootjate huvi kasutada neid materjale on väga väike.

Aga on less, kui keegi selle ära digiteeriks, et seda saab kasutada jällegi selleks, et oma seda nii-öelda deklareeritav CO2 pulka siis suurendada või, või vähendada, on ju.

Väga hästi öeldud ja see ongi meie ülesanne, et ja meie oleme esimest päevast öelnud, et see keskkonnasõbralik äri peab olema kasumlik, et see peab, peab nagu lisaraha tekitama, et siis inimesed tulevad kaasa sellega.

Aga see kõlab nagu nobrainer, et kui raske see äri on siis, tundub, et nagu iga tootmisettevõte peaks kohe vaatama, oh, nii lahe, kohe võtan. Sellepärast, et noh, ma ei tea, sisend läheb soodsamaks, on ju, saab paremat hinda teha ja nii edasi, on ju, et. Et kas sa müüd seda nagu saia, nagu sooja saia, ühesõnaga, et läheb nagu lepase räega või on ikkagi tohutu veenmine ja ikkagi ütleme nii, et küpsed vähemalt viis aastat, enne kui, kui turg järgi jõuab.

Tootjate poole pealt on lihtsam natukene, ehk siis see, kus see krediit tekib, on ju, seal on, või see kokkuhoid tekib, seal on lihtsam, sest tõesti ju neile tekib lisaraha. Selle raha tekitamine on vähe keerulisem, ehk siis maha tuleb ta müüa vabaturul nendele ettevõtetel, kes just nagu kohust, kellel kohustust ei ole, aga mingisugune tahtmine on olemas. Ja vot nende saamine võtab natuke rohkem aega kui tootjate saamine.

Mis tüüpi ettevõtted need on, kes need on näiteks?

Väga laialt, laialt võib neid nimetada, aga ma tooks kokkuvõtvalt näiteks üks suund, kellega me töötame, on, on rahvusvahelised autorendifirmad Avis, Eurocar, Mobire. Ja nii edasi ja teine suund näiteks on automüügifirmad ja, ja kindlustusseltsid Easy, Easy kindlustusmaaklerid näiteks ja Audi, nendega teeme koostööd, aga kindlasti räägime ka. Selliste teist vana, mitte vana kooli, vaid, vaid ütleme, nihuke suurkorporatsioonidega. Kes ostavad tonnipõhiselt seda, ostavad näiteks oma aasta terve kontori CO2 jala jälle hüvitamiseks meie käest kogu see tulevikus.

Oota, aga miks see on, ma ei ole üldse kursis nende rohetehnoloogiatega nii hästi, miks see on autorendifirma või veel vähem kindlustusfirma mure, et mingit CO2-t hüvitada?

See on mega hea küsimus, et see ei ole, kui, kui lihtsalt otsa vaadata asjale, siis tegelikult ei ole kellegi mure, on ju, aga minu arust on viimasel ajal ikkagi. Hea mõelda, et see on ju lõpuks ikkagi sinu enda tagumik, mis tules on, on ju, et me võime siin öelda, et see äkki, äkki ei tulegi kliima soojenemist ja nii edasi, noh. Võib-olla ei tulegi, aga meie ei saa teada, meie lapsed saavad kindlasti siis teada, kas nad siis. Ei, sellest ma sain aru, ma

lihtsalt mõtlen, et loogiline oleks see nagu kütuse hinda või kuhugi panna, kust nagu

Ega Avisel on oma maine käib mängus on ju, et me oleme sellest siin saates rääkinud ka, et, et eestitlastel on suurelt suhteliselt suva sellest kõigest, aga. Saksamaa näiteks ei ole, et kui sa ei ole vastutustundlik ettevõte või ettevõtja Saksamaal. Siis su konkurentsipositsioon on selgelt halenev, et sul on vaja seda koduleheküljel seda, seda sticker'it, et näed, et me oleme, ma ei tea, CO2 neutral, on ju. Ja see CO2 neutral transpordiettevõttele, no kus tuleb siis, nagu sa ei lähe veega sõitma on ju, et sul on vaja järelikult kompenseerida seda millegi noh muu kaudu. Ja selleks ostadki kokku seda CO2 krediiti selleks, et kompenseerida siis seda kulumuse. Okei,

ma saan aru sellest, siis ma ütleks tarbijana, ütleks kurjalt, et aga et siis, kui ma sinna Avise autosse tangin, siis ma ei tahaks aktsiisi maksta, sest et Avise on juba hüvitanud minu jalajälje.

Aktsiis teatavasti on meil hoopis mitte. Aga muidu vist on pensionite katte ja kõik muu on ju, et noh, et see on riigi tulude maks lihtsalt nagu.

Okei, no seal tekib mingi topelt, kui kõik tahavad õudselt head nägu teha ja nii-öelda no seal tekib mingi topelt hüvitamise või selline, kõik pingutavad heledasti.

Ja, aga hetkel ongi natuke selline situatsioon, et me nagu tahame eemale minna fossiilkütustest, aga meil veel päris uued alternatiivid pole valmis ja siis on selline vabatahtlik ülemineku aeg, et nagu Taavi ütles hästi, Saksamaal iga inimene saab juba aru, et ma peangi panustama. Ja siin veel mõeldakse, et miks. Tagasi korra tulles Avis juurde, et mis tema huvi on, et üks huvi on jah, see, et ta ise paistab ja ongi rohelisem, on ju. Aga teine asi on see, et ta saab seda tänu kvotale sedasama teenust pakkuda kõikidele oma klientidele, ehk siis klienti edaspidi, kui ta sõidab, ta saab kilomeetripõhiselt siis hüvitada selle, ta ei pea maksma mingisugust suurt summat korraga välja, vaid nii palju, kui sõidab, miljoni palju maksab.

Aa, okei, see on ka hea mõte, jah.

Kusjuures räägi sellele, sellest muu maailm, mul on tihtipeale tiba ees, et ma mäletan, et ma. Esimest korda sattusin vist Alpidesse Austriasse kaks tuhat neli või, või kaks tuhat kolm ja siis oli rendi, noh korter mingis majakeses ja. Ja, ja noh naljakas oli ihihi ja ahaha oli, mis köögi söön ju, sellepärast, et majaperemees nõudis me prügi sorteerima. Ja noh, jällegi seesama klassikalised küsimused, et kas fooliumiga vooderdatud piimapakk, et kas see on papp või see ei ole papp, on ju, et noh, et kuhu see läheb, on ju. Ja küll me seal jändasime, eemaldasime igast elemente mingitest asjadest, on ju. Siis tundus nagu kõik nagu, et oh issand jumal, millal see jama ükskord meile jõuab, on ju. Noh, näed, jõudis ja läks, on suutnud vaata, et ülegi minna juba on ju, et, et sellega vist läheb samamoodi.

Mul on samasugune jutt, on sõber läks Saksamaale aastaid tagasi ka ja siis seal oli ka see sorteerimine, siis ta ei viitsinud sorteerida, iga, viis siis hommikul selle suure kilekotide mingit jama sinna konteineri juurde ja siis õhtuks oli see talle ukse taha tõstetud ja siis ta kohe kimestas, kust nad teavad. Aga noh, loomulikult, kuna ta oli ainuke, kes ei sorteerinud, siis polnud väga raske aimata vist, kes selle tõi sinna, nii et.

Oota, aga ma tahan tagasi tulla selle paberivabriku jutu juurde, et, et sellest me saame aru, eks, et kust see nii-öelda süsiniku kokkuhoid tekib selle Räpina näite puhul, me nii põhjalikult käsitlesime seda. Kust, kust seda veel tekib või mis tööstused on, kust siis sina oma seda toodet

saad? Paberitööstus oli esimene samm ja põhjus, miks me võtsime paberitööstuse, seal oli paar tükki neid põhjuseid. Üks on see, et paberi taaskasutamisest on lihtne aru saada. Ja teine, paberitööstused ise on teinud väga palju arvutusi, palju siis esmaselt toorainelt teisele, teise selle üleminek CO2-te kokku hoiab, nii et, et meil oli nagu teaduslikku tööd päris palju seal ees juba tehtud. Järgmisena tuleb plast, meile saab, nüüd on lõpusirgel on plastistandard ja esimeste Eesti plastitöötlejatega juba noh, ühega on juba päris tõsiselt käed löödud, teisega järgmine nädal lähme veel nii-öelda lihvima. Ja, ja plastitööstus number kaks, klaasitööstus number kolm, sealt edasi lähme selle järgi, et me hindame tavaliselt, kus me suudame tootmise omahinda piisavalt mõjutada. Et meil pole mõtet näiteks minna alumiiniumitööstusse, kus see omahind on nii kallis juba ja see taaskasutamise määr on nii kõrge, me ei suuda mõjutada kvotana seda käitumismustrit.

Aga paberiga on selge, et sul on ikka selge vahe, et kas sa võtad puidumassi või võtad ka juba tehtud.

Ja seal on suur vahe sellepärast, aga teine suur vahe on see, et kvota mõjutab ostuhinda vähemalt kümme protsenti. Et tihtipeale isegi rohkem, nii et, et kui ütle mulle tööstusharv, kes ei tahaks leida täiendavat kümme. Ma

hakkasin just peas kalkuleerima, ma olen täna ikkagi kuritegelikul lainel, mulle tundub oma aju, ajutegevusega, et ma hakkasin kalkuleerima, et kas saab püsti panna mingisuguse tehase Rain, kus. Noh, et see, et kas me oma toodet müüa saame, ei olegi tähtis, et me lihtsalt toodame midagi, ei ole roheliselt ja sina maksad meile selle eest, aga meie seda, paneme kuigi nurka ja ongi kõik.

Ma arvan, et see ei ole päris realistlik, sellepärast et nagu ma ütlesin, me tootmise omahinda pigem mõjutame.

Kümme protsenti.

Kümme protsenti on ju, siis sul ei tasu see lihtsalt ära, et sa ikkagi peaks ta maha ka lõpuks müüma.

Okei, ma ei saa aru, miks sa Henrik nii öel oled nagu?

Ma ei ole öel, ma olen lihtsalt, ma kogu aeg nagu otsin vaata neid kohti, et kust, noh, et kas seda Raini toredat mudelit saab kuskile ikka nõela sisse susata,

et. Ükski kord oma suurte ideede puhul oleks alati mõelnud selle nagu negatiivse võimaliku jama poole peale

No aga vaata, kui me siin ainult kiidaks, siis me lõpuks keegi ei taha meie saadet

kuulata,

ma täidan ühiskondlikku tellimust.

Nii, aga Rain, tulemegi tagasi, Rain sellest teisest poolest, et nüüd me saime aru, et okei, Räpina paberivabrikul on selge point. Et kõik, kes te täna kuulate seda saadet, toodate midagi ja olete mõelnud taaskasutuse peale, vaadake Raini juures numbrid üle, äkki teil tasub ka liituda. Okei, sellest saime aru, aga vaatame seda teist poolt, need, kes ostavad, on ju, sa ütlesid siin Avis, Mobi, Reisi on ju, et noh, et. Et okei, Mobi on meil siin kohalik, on ju, Avis on sihuke international, on ju, et. Et kuidas sa neile müüd, või ühesõnaga, kas nad tulevad ise juba koputamas, nad on vaja või, või on see ikkagi selline, et samamoodi käid ukselt uksele. Nädalas on kolmkümmend müügikõnet on ju, küsid, tahate CO2-e?

Kui päris algusest tulla, siis see Avisega on äge lugu, et Avise juht ütles mulle väga hästi, et kui ta saab esimene olla, siis ta. Kuigi ta veel päris täpselt aru ei saa, isegi sellel hetkel, noh, kui me eelmise aasta augustis selle lepingu tegime, onju. Siis ta tuleb igal juhul, onju, ja vot see on nagu, Taavi, täpselt need tüübid, kes, kes saavad aru, et midagi uut ja ägedat on tulemas. Konkurentsieelise just nagu annab ja et vaatame, mis see siis on, onju, noh, Avist saigi olla esimene ja ma lubasin neile, et. Et, et sellest saab nagu edaspidi nagu meie nihukene lugu, et kuidas me siis Avisega käed lõime ja, ja. Ja koostööd alustasime, järgmiste puhul on jah, see, et on, on kolmkümmend kõnet nädalas ja on, on kohtumised. Ja alati on see, et kui pioneerid on olemas, siis tulevad ka teised järgijad ja Avis on ju väga, väga hea ja tuntud usaldusväärne kaubamärk, siis teised tulid juba selle peale. Ja, ja kui mul, kui ma saan juba öelda, et Audi ja Easy, Easy ja, ja sellised ettevõtted hakkavad juurde tulema, siis. Miks nemad tulevad, noh, sama küsimus, et, et kindlustusfirmale, et mis on tema konkurentsieelis täna, võrreldes teise kindlustusfirmaga? Ainult hind tegelikult ja noh, usaldusväärsus ka loomulikult, aga see keskkonnateema, see tuleb uksest ja aknast sisse, sul on rahvusvahelised suured korporatsioonid küsivad, aga mida sina teed selle jaoks, no nüüd on vastus. Kvootad pakun. Nii et, et seal niimoodi tulebki jah, aga raske töö ja, ja me ise loodame, et kui me saadame ikkagi, saame ikkagi sajad kliendid seda. Teenust kasutama ja Skandinaavia ka korralikult taha, et siis, siis hakkab ka iseeneslik kasv natukene pihta.

Aga ikkagi, kumb see praegu on see business, kas see on pigem nagu supply probleem või demand'i probleem, ehk siis, et kas sul on raskem saada neid. Tehaseid sinna süsteemi panustama, seda nagu krediiti tekitama on ju, või need, kes need ost, ostavad seda krediiti?

Ostja pool on praegu keeruline, naljakas oli see, et algus oli supply pool ehk tootjate pool oli korraks ka nihukene, sest. Seal, seal on väga palju nihukest, need on suured tööstusettevõtted, nad ei ole väga altid muudatustele või innovatsioonile ja siis start-up'ina sinna minna, siis alguses tekib nihukene, noh, nagu vaakum väike. Aga, aga jällegi, kui esimesed tarbijad peal on, esimesed pioneerid töötavad, reaalselt neile makstakse raha, siis, siis ukse tahakad avanema. Nii et, aga hetkel muidugi raskem on vabatahtlikkuse alusel panna ettevõtteid mõtlema süsinikukrediidi maksmise eest.

Aga sa oled nii noor start-up, et kas ikkagi räägi sellest? Noh, ütleme jällegi, et öeldakse, et esimest sada miljonit peab founder müüma, on ju, et teistpidi sa oled suures ettevõttes olnud juht ja nii edasi, et. Et kuidas see hüpe nagu sinu elus välja nägi, et kas sa oledki ise, teed pooled kõned vähemalt või sa ikkagi iga positsiooni peale värbasid kohe teadlikult inimese ja noh, pigem siis vaatad ja orkestreerid?

Siin eraldi saate võiks teha sellest tippjuhi pohmell, kui ta lahkub tippjuhi positsioonilt ja siis, kui tal ei ole enam neljateist liikmelist tiimi, kellel iga päev nagu. Mõtteid pähe istutada ja nii edasi, kui ta istub üksi järsku või noh, nagu teise founder'i istume ka, et siis vaatame üksteisele otsa, et kellele delegeerida on, pole. Aga tegelikult siis jaotasimegi niimoodi ära, et müük on minu rida ja enamus müüki täna ikkagi teen mina endiselt ettevõttes ja see on tegelikult ainuke viis. Mulle meeldib, et start-up'ides see peabki niimoodi, niimoodi olema, sest kuidas sa muidu saad teada, mida klient ostab, et kui sa hakkad delegeerima kohe, siis sulle ajatakse ikka igasugust juttu kokku. Sest müüa müük eriti sellises esmases faasis ongi mega keeruline. Nii et teen, enamuse teen ise praegu, praegu on abiks üks USA-st pärit mees, kes tegeleb nendele tootmisettevõtetele müügiga. Seal on temast väga palju abi, sest seal on just see ja seal on meil on jaotatud niimoodi, et tema teeb ukse lahti, ehk siis see business development nii-öelda ja mina siis close'in. See

ei ole nagu lihtne, onju, et sa ikkagi noh, oledki, tuletad oma pahmellis, oled seal ega, noh, oled, millal sa viimati korra koostad, sales list'i, onju. Kõik need kõnenumbrid tuleb otsida, siis hakkad helistama, onju, päris nõme on, vaata üks asi, mida ei ole juhid harjunud tegema, nad ei ole kuulma sõna ei, onju, et noh, või et mul ei ole aega praegu või ei huvita, onju, et noh, et sa oled harjunud kuulama, et jah, teen kohe ja möllan, onju, et noh, et. Et räägi sellest ikkagi üles seda nagu noh, kas sa kammid LinkedIni või sul on mingi, võtad Eesti tööstusettevõtete topi, võtad Äripäeva lehest lahti, on ju. Hakkad järjest nagu nimesid otsima LinkedIni kaudu, on ju, et. Kuidas see töö käib?

Et ei, ei, ei saamiste kohta on esimeses raundis, kui me rahad ostsime eelmise aasta märtsis, siis noh, seal tuli üle kahesaja ei vist ennem kui üks jaad olijad, nii et, et sai päris ruttu selgeks. Et seda peab nautima. Aga kuidas ma teen seda, on erinevad lähenemised, aga loomulikult Baltikumis ja Skandinaavias ma saan ära kasutada ka oma kontaktvõrgustikku, see on aastate jooksul kujunenud päris heaks. Aga teiselt poolt on LinkedIn väga aitab ja siis on erinevad müügitööriistad, mida nüüd meil tuli just eelmisest nädalast marketingi, esimene marketingiinimene tööle, nüüd meil vahepeal oli üks, aga, aga nüüd võtsime uue. Ja tema siis aitab neid liste koostada ja sisuliselt on siis noh, ma ei tea, Eestis kas või krediidiinfo teeb väga hea ja häid liste sellest, et tööstusharude põhiselt või mingite suuruste põhiselt, nii et niipidi saab ka. Ja, ja erinevad ettevõtted, lead finder'id pakuvad ju üle maailma sellist teenust, et noh, seal peab lihtsalt natukene oskama valida ja. Ja me kindlasti saame veel tunduvalt paremaks minna, sest nagu ma ütlesin, siis seal demand'i poole peal me ei ole veel müügikunnid, et me ikkagi noh, saame päris palju A-sid veel.

Aga järgmine küsimus. Kumbad tüüpi start-ups sellekohalt oled, et kas see on nagu. Ütleme siis nii-öelda, et enne müün ära kõik ja siis hakkan pärast vaatama, kuidas ma selle tehniliselt ära lahendan, on ju. Või on ikkagi seda ka, et, et vaatan, noh, nii-öelda toode valvib samaaegselt müügiga, et kõiki funktsionaalsusi veel ei ole, aga noh, kohe tuleb.

Meil on õnneks vaata värbamisega läinud selles mõttes hästi, et tootejuht meil on olemas, juba öeldakse ka tegelikult, et võib-olla sellises varajases staadiumis ei peaks olema tootejuht järelda, aga me läksime seda teed, et kuna me tahame ikkagi globaalselt kasvada. Siis võtsime tootejuhi pisut varem ja tootejuht tuli Pipedrive'ist ja tema takistab meil teha midagi lollust, ehk siis me teeme ikkagi niipidi, et müüme ja siis teeme jupphaaval vaikselt järgi, mitte vastupidi. Et, ja see on võimaldanud meil ikkagi suht mõistliku, mõistlike kuludega asju ajada. Aga mis me tegime valmis, mis on oluline, on see verifitseerimise pool, et noh, kuidas siis, kuidas siis see väärtus tekib, kuidas teda hoitakse, on ju, sest see on usalduse koht, see on nagu väga, väga oluline osa kogu süsteemist. Et see token'i teke nii-öelda, on

ju. Okei, aga mõtlengi, et noh, täna nagu token'il ei ole nagu väga popp teema, on ju, et, et see, et ta sellise nagu tehnoloogilise valiku tegite, et mis seda nagu õigustas?

Sorry, ma nagu

võib-olla

ütlesin seda endale rohkem, enda rahastuseks. Ja Taavi, kas sa tead, mis token on? Aga, aga token on sisemises kasutuses meil lihtsalt raamatupidamislik väärtus, et tegelikult me ikkagi müüme süsiniku kokkuhoidu ja me ei ole blockchain'i peal täna ja me ei ole ka krüptovaluutadega tegelenud, nii et, et me, meie jaoks see on lihtsalt.

Oota, aga

kas see tehniline pool, kui sa enne väga pikalt kirjeldasid, et tuleb paber, eks ole, sõidab ühte kohta teise kohta, küsin ühe teise, kolmanda käest. See käib telefoni teel või on, on seal mingisugused standardid ja tehnoloogiad, et sul on võimalik seda noh, täna juba automatiseerida?

Kusjuures Hendrik, sul on õigus selles mõttes, et see algab alati telefoni teel sellepärast, et ega keegi, kui helistab startup või tähendab, kirjutab isegi startup, on ju, ütleb, et me tahaks nüüd teie käest saada delikaatseid andmeid. Siis ennem tuleb ikka tükk aega pealt telefonist seletama, mis siis, et sa oled email'is selle põhjalikult lahti kirjutanud. Nii et on jah, väga palju telefonikõnesid selle onboard'imise käigus nagu, et, et me hakkame nüüd. Aga siis ma

mõtlen see protsess, et kui see Ragn-Sells'i mingi rohe, ütleme minu kodukortermaja alt see paberikonteiner hakkab liikuma ja jõuab sinna Räpinasse, kas see protsess on tõesti automatiseeritud ja sul on võimalik sinna igal hetkel lisada ja küsida, et nii, mis läks, kuhu, kust kohast?

Ja me, me päris kortermajast ei võta, me võtame terminalist terminali, ehk siis noh, jäätmekäitleja terminalist kuni siis tootja terminalini. Et nii on natukene lihtsam seda asja ajada ja jah, et selles terminalist terminali tekib digitaalne jalajälg ja, ja seda me suudame track'ida ja see ongi alguses telefoniga, pärast järjest rohkem automatiseerimine, et vastavalt sellele, mis. Kus kõige rohkem vigu tekib, siis see tuleb esimesena automatiseerida ja nii edasi.

Kas sa, Rain, julgad, enne kui me läheme kohe rahvahelise küsimuse juurde, ma igaks juhuks küsin veel ära, et, et ühesõnaga, need inimesed, kes jändavad nende kollaste ja roheliste kottidega ja sorteerivad ja nii edasi, et sa. Endise ikkagi harnaselise inimesena võid panna käesüdamel, ütled, et see tasub ära, et tegelikult ikkagi päriselt kaitata loodust.

Ja, panen käe südamele, ütlen, et see tasub ära, kui puhtalt sorteerida, et mitte saastada seda mähkmete ja pühmetega ja puuviljamuusiga, on ju, siis tasub kindlasti ära. Et suur osa nendest jõuab taaskasutusse nendest pakenditest juba täna. Ja kujutan nüüd ette, et kui quota süsteem hakkab korralikult toimima, siis sellise pakk, hästi sorteeritud jäätmete järgi, teisese materjali järgi tekib suur nõudlus.

No põhimõtteliselt loogika järgi sa võiksid siis mingil hetkel hakata isegi nendele samadele Koldori petale ju noh, mingeid sente tagasi maksma, mis nagu aastate peale võib teha päris korralikku raha ju.

Loogika ütleb ju tegelikult seda, et igasugune ühiskond peaks lõpuks jõudma sinna, et enamus materjale on ringluses kogu aeg, kas ta siis on mitmekordne pakend nagu sinna Ringoyene teevad. Või siis ta on mingit moodi kergesti, uuesti töödeldav ja ringlusse võetav, nii et ja, ja kindlasti tekib ju väärtus seal, tootja hakkab seda tagasi ostma lõpuks, ma usun küll sellesse.

Okei, väga hea, aga räägime, mis edasi saab, ühel hetkel on Eestis sul need tehased ja, ja nii-öelda sõbrad otsas, on ju, okei, Baltikumi kammisid ka läbi, on ju, aga. Aga konkurents laiemalt, iseenesest see ei ole ju maailmas uus teema, et sul peaks olema Saksamaa ja Poola juba paksult täis neid kvota sarnaseid ettevõtteid.

Väga palju on süsinikukrediidiga tegelevad ettevõtted, aga neid, kes materjalide taaskasutamisse on suunanud oma jõu, siis me ei ole tuvastanud sarnaseid. Et on, kes süsinikukokkuhoidu seal arvutaksid. Ja meie rõõmuks, ma võin öelda seda, et me täna suhtleme enam, töötame enam kui saja neljakümne. Tehasega üle Euroopa, kellega me siis varem või hiljem lepinguni jõuame ja see pipeline, mis meil täna on süsinikukrediidi osas, mida me suudame kvaliteetselt ära mintida või valideerida, siis see ulatub peaaegu miljoni tonnini, kui me nende ja kõikide tehastega suudaks lepingut teha, nii et, et. Meil on ruumi, kuhu kasvada nüüd ja, ja mis, mis kvoota puhul on äge, et me kasvame kaks asja korraga, et näiteks, et kui me nüüd läheme Soome. Siis Soomes me tahame saada Soome paberitehase või plastitehase või klaasitehase ja sinna kõrvale siis Soome Avise või Soome Eurocar'i. Et nad saaksid oma turul selle mõju tekitada, et sa ei pea enam ostma vihmametsa kuskilt kaugelt, vaid sa saad Eestis, noh, tamme kasvama, et nii-öelda naljaga pooleks või.

Okei, aga ma ütlengi, et see, aga noh, ühesõnaga, ma jäsi enne küsimata, et te raha teenite praegu nagu mõlema poole pealt, et kui te aitate paberivabrikul sisendihinda vähendada. Siis sealt võtate mingi cut'i ja kui te pärast müüte selle krediti igal juhul maha, sealt võtate ka cut'i, on mul õigus?

Me tegelikult teeme veel lihtsamalt, me näitame tootjale, mis hinnaga me müüme. Ja, ja siis näitame, Avisele näiteks sellele, kes ostab, näitame, kelle krediit see on, et kellele see raha läheb. Ja siis võtame kaheksakümmend protsenti, kanname alati tagasi sellele, kes tekitas selle kokkuhoiu. Ja kakskümmend protsenti on siis kvota marginaal, ükskõik mis turuhinnaga, et kui turuhinn kasvab, siis meie ei, rohkem ei võta. Et alati kaheksakümmend protsenti peab minema tagasi.

Siin oli natuke juttu juba sellest rahvusvahelisest poolest, eks sa ära mainisid siin Soomet ja ma küsiksin selle meie praktiliselt iga saate, see küsimus. Et kus see start-up'i pool siin on, et kuidas, kus see asi skaleeruma hakkab, et täna sa pead otsima endale tehase ja siis pead otsima endale Avise, eks ole, ja nad kuidagi kokku viima. Aga, aga kus, kus skaleering tuleb?

Kui sa seda platvormi vaatad nüüd, kvotaplatvormi, et ma alustasin sellega, et ma ütlesin, et me oleme täisteenusplatvorm, siis skaleering tuleb sellest, et lõpuks me ei pea iga tootja nii-öelda ukse taha minema koputama, vaid ta saab lihtsalt nupu vahetada, öelda ma tahan homsest hakata oma andmeid edastama. Siis süsteem võimaldab tal sinna, kas elektrooniliselt või alguses käsitsi sisestada, käsitsi sisestada. Oma partnerite nimed, noh, need jäätmevedajad ja, ja transpordiettevõtted ja lihtsalt tööle hakata.

See põhimõtteliselt ikkagi on tööstusettevõtete või suurettevõtete marketplace.

Nojah, ma ei, ma tahaks natuke vältida seda sõna marketplace, sellepärast et klassikalises mõttes me ei too sinna nagu kauplema. Näiteks neid süsiniku kokkuhoidusid, mida me ise ei ole verifitseerinud, et mida, mida me ei, me ei tea nende kvaliteeti, et me ikkagi lähtume sellest, et me kaupleme seal ühte tüüpi kaubaga.

No selles mõttes Bolt on ka ära verifitseerinud kõik oma juhid, on ju, et selles mõttes noh, ikkagi analoog.

Ja ma just, ma ütlen seda onboarding'u protsessi, et kui tuleb mingi tehas, eks ole, kuskilt. Kuskilt kaugemast riigist, kus sa, võib-olla sul ei olegi kontorit ega midagi, eks ole, tuleb, ütleb, et või ma ei tea, mis iganes, Ida-Soomes mingi paberitehas ütleb, et nii, homme hakkame peale. Et kas sina omalt poolt pead, sa pead ju midagi tegema, sa ei saa lihtsalt öelda jah, või et sa pead kuidagi verifitseerima kõik. Kõik selle, mida sa meile saate alguses seletasid, et tuleb sodi kuskilt mingi autoga. Et seda on tõenäoliselt päris raske sul ü

Täna sellist süsteemi olemas ei ole, täna teeme puhtalt tädi maalit nagu selle koha pealt, et on Excel ja siis sinna Excelisse hakkavad siis andmed tekkima, nagu ma ütlesin, et osad tekivad alguses telefoni teel, siis verifitseeritakse hiljem üle Invoisi saatmisega või mingisuguse transpordidokumendi saatmisega. Ja siis vaikselt ta läheb digitaliseerimiseks, on ju, et, et nende dokumentide maht saab olema tohutu, et kui sa mõtled ühte nihukest keskmist. Materjali tootjad, siis talle tuleb isegi kuni, kuni nihukene viissada kuni tuhat erinevat saadetist kuus sisse. Ja siis noh, igaühe kohta on ju terve padakas dokumente ja, ja siis veel kolmelt osapoolelt. Nii et see kõik tuleb ära automatiseerida, aga jah, praegu on väga palju ikkagi sellist käsitööd, mida siis onboard ja naisterahvas, kes meil tööl on, tema siis hoolitseb selle eest, et kõik need vajalikud andmed oleks olemas.

Mis see kvota suur plaan on, kui panna Google'isse carbon marketplace või carbon offset marketplace, noh, siis neid vastajaid ikka tuleb, eks, et kas see. Mis, mis see kvota nagu tulevik on, kas ta on, ongi üleeuroopaline, see üks ja ainus või sa näed, et ta on üks kahest tuhandest sellisest ettevõttest?

Me ise usume, et kui sa edaspidi sisestad sinna, et otsid taga läbipaistvaid, tõhusaid ja majanduslikelt kasulikud süsiniku kokkuhoiu, siis sa jõuad alati kvootani. Kui sa otsid igasugust krediiti, siis sa jõuad ka igasuguste krediitideni, nii et me tahaks teha midagi sellist, mis on alati majanduslikult kasulik ja kõige läbipaistvam turul. Ja läbipaistvuse all ma mõtlen just seda, et me suudame iga tonni kohta öelda, kus see kokkuhoid tekkis.

Mul on üks asi, ma ikkagi mõtlen, ma oleks ise kuulaja selle saate kuulaja, siis mind huvitaks väga ikkagi see, et. Et mis on need rahalised dimensioonid, et, et noh, ühesõnaga a la palju on nagu revenue per month per customer näiteks on ju, et meie mõtleme noh, ühesõnaga. Ma nüüd tõlgin seda a la, et a la palju see Räpina paberivabrik siis nagu noh, kui palju siis saab, kas ta saab nagu. Sada eurot, tuhat eurot, kümme tuhat eurot, sada tuhat eurot kuus on ju, et noh, et kuhu see nagu nii-öelda see. See number nagu kukub, et ma saan aru, et see on tegelikult siin ärisaladus või onju, aga noh, ma ei tea. Ütlen viiekohaline või kuue kohaline, ma ei tea. Et ühesõnaga, et kas see on nagu suur business või see on pigem nagu sihuke komiraha? No see on siis kümme protsenti tootmises muidugi on päris suur business ikka vist.

Ja just, et ma tahangi sinna jõuda, et, et natukene ärisaladus jah, see palju me täpselt maksame, aga, aga sisu on ju selles, et sa võid umbes, umbes arvestada, et kui ütleme, et Euroopas keskmise tehase, paberitehase tootmismaht algab kolmesajast tuhandest tonnist. Kolmesajast tuhandest tonnist ja ta, ta suudab aastas teha näiteks ühe protsendi rohkem. Seda nii-öelda taaskasutatud materjal osakaalu suurendada ühe protsendi, siis see on kolm tuhat tonni. Ja siis selle pealt ta saab kvotaga eest makstud ja see suurusjärk, mida ta siis selle, sellise. Sellise, võtan igaks juhuks kalkulaatori endale ette. Siis suurusjärk ta saab kindlasti makstud selle eest üle saja tuhande.

Aga selles mõttes, et nagu see kolm tuhat tonni tal on. Kas see, aga see, see CO2 hind ei ole see, mida kõik muud, mida turuline läheme, et kui praegu on, ütleme CO2 tonni hind on umbes nagu viiskümmend euri tonn, on ju, et noh, et, et siis nagu see oli see, mida me sealt näeme, see on mingi muu hind.

Me müüme kallimalt jah, et me müüme kallimalt ja põhjus on just selles, et me tahame, et tootmisettevõtted näeksid, et sellel keskkonna, keskkonnasõbralikul käitumisel on tegelikult ka äriline mõte, et siiamaani on kogu aeg see, miks see materjali taaskasutamine ei ole käima läinud, et see kogu aeg nagu tunne on, et tootmisettevõtted peaksid seda tegema tasuta. Aga kui neil on siis valida väga kvaliteetne esmane toore ja mitte nii kvaliteetne teine, nad ju noh, iga ärimees valib ikka selle, mis on lihtsam, mis kindlasti toob leiva lauale. Aga nüüd tänu kvotale ma usun, et see valik läheb hõlpsamini taaskasutatud materjali peale.

Aga, aga miks sinu klient peaks selle kallimalt ostma, kui ma olen Avis, ma ostan selle ju kvoot on kvoot, eks ole, ma panen logo oma kodukale ja kõik on hästi.

Jaa, absoluutselt, et see noh, iga asjaga on tegelikult nii, et miks, miks osad asjad rohkem maksavad, et me ise. Era, eristame ennast sellega, et, et ilmselt huvitab abist ja teisi kliente ka väga see, et milline see mõju on, kas see mõju on kohene, ehk siis meie teenuse puhul on ju see, et kui sa ühe tonni tootmises tõstad ringi, siis kohe süsinik vähenes. Või see on pikaajaline mõju, et sa näiteks istutad metsa, see on ka väga kasulik asi, mida teha, aga mõju on kahekümne aasta pärast võib-olla. Et need on kaks täiesti erineva otsa toodet,

Okei, räägime rahast veel, et sa ütlesid, et raha tõstmine oli maru raske, okei, sa sattusid väga raskele perioodile. Oma uue ideega, eks, samas meil on siin Grünfinid ja kõik muud fondid, kes hea meelega peaksid nagu kvootasugustesse raha panema, et miks see raske oli?

Eelmine aasta võib-olla, no vaata, idee, ideefaas ja, ja, ja täiesti uus valdkond meie nagu investorite ja meie jaoks ja nii edasi, et oli, oli ikka keeruline seletada seda, et mida me tegema hakkame. Me praegu tõstame seed round'i, oleme just nihukeses nagu keskfaasis praegu ja, ja siis. Nüüd on natuke lihtsam, sellepärast, et see idee on saanud meile endale selgeks, meil on esimesed maksvad kliendid, meil on nagu näha, milline see toode välja näeb, me saame aru, kuidas seda skaleerida. Et nüüd on nagu investoritega pisut lihtsam rääkida, aga mis täna investorid ettevaatlikuks teeb, on see kõik, mis on siiamaani nüüd viimastel aastatel selle süsinikukrediiditurul toiminud, toimunud, on ju, et väga palju nihukest. Hägust ala on ja vot, kvota ülesanne nüüd on siis investoritel ka selgitada, et me oleme nüüd selle jaoks siin natuke kõrgema hinnaga, et luua sel

Kuhu sa selle seed raundiga jõuad, kuhumaani? Jõuad sa Baltikumi ära teha või läheb ainult Eesti?

Ei, me seed, seed raundiga tahame ikkagi korralikult avada Skandinaavia ja UK kindlasti ja, ja noh, natuke see Saksamaa mõte on ka seal peas. Ja loomulikult, kes ei tahaks USA-s kanda kinnitada, aga noh, nii kaugel ilmselt me selle rahaga ei jõua.

Aga ühesõnaga kõiki saated kuulavad ja mõtlevad ja kes on vähe nagu suuremad investorid, kes ei pane ainult kommiraha, et need võiksid helistada jah?

Absoluutselt ja, ja väga-väga hea meelega räägin kõigega, et me praegu otsime lead investorit ja, ja siis kohe, kui lead investor on leitud, siis kaasame kindlasti kõiki huvilisi.

Ja ma saan aru, et quota.com võib minna siis nii paberivabrik kui autorendifirmad, üks ja teine pool võivad vaadata sealt, et kas neil on midagi pakkuda või midagi vaja osta.

Just, ja see on.

Et see ta kõik toimib, eks ma saan aru, et sul on, et kas sa räägid, rääkisid meile ühest näidiskliendist või sul on ikkagi kogu protsess, kõik, kõik on püsti ja äri käib, et võib tulla kohe?

Kõik on püsti, ärikäib, aga nagu ma ütlesin, me oleme varajases staadiumis, et me ennustame, et me siin järgmise kolme, kolme kuu jooksul jõuame kuskil väga asjade kokkulangemisel, jõuame viiskümmend tuhat eurot kuu käibeni. Et noh, see, kui me sinna jõuame, siis me, siis me oleme väga head.

Aga see on GMV, mitte revenue, on ju?

See on see kogukäive jah, et mitte meie osa ainult.

Jah, no see osa on sellest kakskümmend protsenti.

Jah.

Okei, no väga hea, väga ilus, need

on väga ilusad numbrid juba.

Alguseks on see, ma usun, väga hea.

Selge, aga aitäh, Rain, tuletame siis meelde, kvota.com, kaks siis k ja kaks siis v, oota.com. Väga hea nimi muide, ma, ma eeldan, et see domeen võib-olla ei olnud enne väga registreeritud, aga või oli.

See nimi on, see nimi on hea, jääb kõigile meelde, ei tekita segadust, isegi jaapanlased, neile meeldib siis sellele R tähte sees ja nii edasi ja nii edasi.

Super nimi, nii et minge vaadake, kvota.com, aitäh, Rain, ja me kutsume sind tagasi siis, kui sul on. Järgmine etapp käsil, rahad tõstetud ja, ja turud vallutatud, aga meile ja Taaviga oleme siin tagasi täpselt nädala aja pärast, nii et aitäh kõigile ja kuulmiseni.