Eesti läbikukkunud rohefondi lugu: 35 miljonit, mida pole kuhugi investeerida

Me otsisime, ütleme meie fond oli kaheteistaastane, ehk siis kaksteist pluss üks, pluss üks. Natukene pikem, mis on riistvara ettevõtetele sobivam. Ja, ja me plaanisimegi siis teha Eestis ligikaudu, või Eestiga seotud ettevõtetes, ligikaudu kolmkümmend kaks, kolmkümmend kolm investeeringut. Valdkondadest, nagu ma mainisin, energeetika, energeetika, kas sinna jääb siis salvestus, demand response. Või võrgu, tehnoloogiatega seotud ettevõtted ja nii edasi, mis täna väga kiiresti arenevad ja nõudlus on suur nendele. Või siis ka transpordiga seotud, liikuvusega, logistikaga seotud, erinevate materjali arendustega. Jällegi, mis tulevad, ütleme teaduspõhise taustaga ja soovivad, või noh, vajavad rohkem kapitali. Ja võib-olla, mis nagu üks asi, mis neid kõiki meie potentsiaalseid investeeringuobjekte ühendab, on ka see, et neil ei ole selline. Standardne VC gameplan või funding plan. Et neil on pigem sihukene gameplan, kus on vajalik ka igasugune toetus, grandid. Igasugused toetusmehhanismid, siis vähegi võimalik, kas siis lokaalsel tasemel Eestist. Baltikumist või siis Euroopa üleselt. Ja, ja noh, kui ütleme, osata neid kokku mängida erinevate investeeringu raundidega. Siis see oli meie gameplan, kuidas siis hoida start-up'i evaluatsiooni igas raundis. Nii-öelda enam-vähem standardse VC gameplan'i raames. Ja aidata siis neil ettevõtetel kasvada, eskaleerida ja kuna tegu oli peamiselt noh, me sihtisime peamiselt siis tootvaid ettevõtteid, kes siis toodavad midagi, kas noh, jällegi võivad, võib ka olla mingi teenus. Aga üldiselt mingisugune toode, siis lõppude lõpuks, sel hetkel, kui see toode jõuab sellise skaleerimisfaasini, ehk siis jõuab piloot tootmisest edasi ja, ja esimese proof of concept'ini, nii-öelda skaleeritavas versioonis. Et sel hetkel enam-vähem, ütleme Series A, Series B, et seal me siis otsisime ka pigem juba varem neid exiti võimalusi.

Mis oma usk, on sisuliselt teaduse kommertsialiseerimine siiski, noh, täna küll me väga palju Eestis põhinema on ju fundamentaalteadusel ja see on täiesti arusaadav. Et kuna see üldmulje või, või üldarusaam teadusest meil ongi see, et tuleb teadur, kes valib selle teaduse tegemise teekonna sellepärast, et ta tahab olla teadur, ta tahab teha teadust ja see on täiesti fine. Ma olen siin, me rääkisime väga palju ka eriti ülikoolidest inimestega, institutsioonidest inimestega, kes, kes toodavad nii, nii potentsiaalset rakendusteadust kui ka fundamentaali ja noh, see vastus, mis ma sealt saan sellele, et. Et kas me võiksime koostööd teha, et leida teie teadlaste seast on ju potentsiaalseid ettevõtjaid, kes võiks oma teaduse ettevõtteks pöörata, siis noh. Siis tuli juba rusikas pihku ja nägu läks punaseks. Et meie käest sa sihukseid ei leia, et nemad on valinud selle tee sellepärast, et see on karjäär, karjäärimudel, puht-ehtne. Küll aga on variant jah, et need fundamentaalteadlased, mis on siis nende teadlaste poolt loodud, et sinna leida mõni. Sihukene vihane noor magistrant, baka tudeng, kes tahaks teha sellest teadusest mingisugust toodet või, või seda kommertsialiseerida, müüma hakata. Ja läbi selle siis ühiskonnale, majandusele, keskkonnale head teha. Et mina usun väga tugevalt sinna, noh, me ju näeme ka, et näiteks siin Skeleton Technologies, UPCatalist, ka Roofid, Solar, Geratex Technologies ja paljud. Teised on väga teaduspõhised ning noh, jällegi riistvarapõhised ka. Ning loomulikult neil läheb kaua aega, et jõuda sellisesse staadiumisse, kus nad hakkavad siis mingisugust. Ma ei teagi, kasumit investoritele tagasi tooma, aga, aga see-eest on neil potentsiaal kasvada suureks, suurem.

Aga mis valdkonnas Eestis, kas meil on selline tugev teaduskoolkond või, või selline kultuur, et, et kuhu sa, kuhu sa paneksid, noh, et põlevkivistartupi vist nagu mitte, kuigi me oleme sellega pikalt tegelenud siin, aga, aga mis need valdkonnad Eesti, Eesti jaoks võiks olla?

Kindlasti energeetika. Kas see tootmine, salvestamine, ühest kohast teise liigutamine, energiakandjate loomine, ka erinevad materjalid, ütleme. Materjaliteadus, kui selline, ka jällegi erinevates valdkondades on, on väga tugev. Ja ma arvangi, et noh, ütleme läbi ajaloo nii ehk naa on ütleme umbes kuuskümmend, seitsekümmend, ütleme kuuskümmend viis protsenti start-up'itest tegutsevad energeetika valdkonnas. Või vähemalt kuuskümmend viis protsenti start-up energeetika valdkonnas on, on kaasanud investeeringuid. Ja sealt edasi on kasvav trend, materjaliteadus, materjalitehnoloogia. Ja, ja siis tuleb, ütleme põllumajandus ja, ja toidutehnoloogiad. Alternatiivsed toidud, proteiinid, you name it, mis iganes suhu pistad ja sulle head, head kõhule teeb. Et need on nagu kolm sellist põhilist valdkonda ja noh, loomulikult siis asjade ühest kohast teise või inimeste ühest kohast teise liigutamisega seotud tehnoloogiad.

No eks, eks see sõltub, jah, mõne, mõne puhul sul on tõesti vaja aastate ja aastakümnete pikkust teadustööd, et see oleks seal taga. Aga, aga mõnel puhul see võib veidi, veidi kiiremini ka minna. Et no ütleme, näiteks jällegi IOTech tuua siia, ma küll ei reklaami neid konkreetselt, aga, aga ma tean Fauderit just väga pikalt. Pikalt juba, kui ta oli seal sünteetilise bioloogiainstituudis Tartus, kohtusime kunagi kaks tuhat, ma ei tea, kaheksateist, pre-koroona. Ja, ja siis ta juba rääkis, et tal, et tal oleks nagu tahtmine või, või soov midagi teha sellises valdkonnas ja siis paar aastat hiljem kohtusime Tallinnas uuesti, kust ta tuligi Beeplane'i. Kiirendisse ja, et sinna tulla, siis ta registreeris ettevõtte, Ayotech ja, ja sai siis sealt, sealt hoo sisse, et noh, jällegi ta oli teinud kõvasti teadustööd seal taga. Et see, et see toode oleks valmis selleks, et seda saaks hakata, ütleme. Mikrogrammi tasemelt grammi tasemele tooma, selleks oli siis juba vaja enam-vähem pool miljonit investeeringut. Ja nüüd siis hakkavad väiksed grammi tasemest võib-olla kilogrammi tasemele jõudma ja siis sealt kunagi edasi tonni, et niimoodi ta läheb. Aga no neid näiteid on jällegi erinevaid, kui võtta näiteks ka VocPikes, Klintek ettevõte, on ju, et, et ikkagi asjade ja inimese liigutamine ühest kohast teise, üpriski keskkonnasäästlikult. Et nemad olid ka TalTechist pärit sellest tudengivormelitiimist, kus sisuliselt iga aasta sünnib järjekordne inseneribüroo. Kus nad seal võidavad selle elektrivormeli ka kuskil sõidud välismaal ja, ja seal samamoodi poisid olid siis teinud sellise prototüübi ja said esimese väikese sellise investeeringu või, või rahasüsti läbi meie kiirendi. Panid oma need raudjublakad kokku ja ppleksiklaasi peale ja. Ja, ja siis sõitsid sellega ringi natukene ja ütlesid Omnival, et tahate ka proovida ja noh, selles mõttes läks lihtsam, lihtsamalt, ma küll ei ütle, et see on lihtne loomulikult, see, see teekond jah.

No näiteks seoses selle kliimaseaduse väljatöötamisega on planeeritud ka rohetehnoloogiate teekaart luua ja seal siis väl, nii-öelda täpsustada, mis oleks need prioriteetvaldkonnad Eestile. Kas see ongi energeetika, kas see on nii-öelda tark energeetika? Sellega me oleme maailma mastaabis ju väga heal kohal, et meil saab piloteerida sisuliselt terve, terve riigi mastaabis, on ju, oma, oma mingite tarkade energiatehnoloogiatega. Kuna meil on jällegi 100% smart meter, covered, covered week. Ja ma arvan, et need prioriteetvaldkonnad tulebki leida, ma olen niimoodi noh, ei ole päris hiromant ka, et ma ei oska öelda, mis meil need kõige suuremad tugevused on, aga, aga jällegi ma usun küll, et see jääb sinna energeetikavaldkonna ja materjaliteaduste vahele. Et riik on ju niivõrd väike, siin piloteerida, piloteerida saab hästi ka sellepärast, et start-up ökosüsteem või ka see kogukond on, on väga tihe ja, ja start-up ökosüsteemi tuleb aina rohkem. Neid tegijaid sisse, kes ongi seotud, ütleme, akadeemiaga, kõrgharidusega, ülikoolidega ja nii edasi, et. Ja, ja siis loomulikult avalik sektor ise, kes on ka selles ökosüsteemis sees, et seda piloteerimist on palju. Jah, ma arvan, et seal nagu mingit sihukest otsest vastust ei ole, et mis, aga. Aga ma ütlen, kui ma