Eesti iduettevõtja: avalik saladus on see, et elektriliinid on mitusada tundi aastas ohtlikud

Sympoweri lugu on jah, selles mõttes vägagi minu enda jaoks vägagi õpetlik olnud, et ma otsepärast ülikooli oli valikas, lähen doktori kraadi tegema, lähen tööle või tegin start-up'i ja õnneks tegin start-up'i ja ma teadsin, et ainus inimene maailmas, kellega koos ma seda olen nõus tegema, on Simon Puskel. Ja mul õnnestus ta siis toona sealt, kursusekaaslane, ära veenda, võiks Londonist ära kolida oma healt töökohalt, jättis mu tüdruksõbra maha ja tuli koolist Tallinnasse ja hakkasime siin start-up'idega. Toona oli kaks tuhat viisteist ja esimene aasta läks päris halvasti, mõtlesime, teeks kodude tarbimise juhtimist, et paneks mingit riistvara kodudesse ja siis lülitaks seadmeid sisse-välja. Kuhugi see ei läinud eriti, mingeid auhindu saime, aga siis taipasime tegelikult, et. Leidsime ühe inimese Soomes, kelle abil me taipasime tegelikult palju mõistlikum on teha tööstustarkvara, ehk siis suuri tööstusseadmed sisse välja lülitada ja seda müüa siis põhivõrkudele, elektrivõrkudele ja see, see idee tegelikult tõestas ennast ära seal, kui ma ära tulin kahe poola aasta pealt, siis olime saanud kaks miljonit eurot käivet aastas. Ja ma tulin, ma kohe räägin, mis ma ära tulin, aga üks esimene, esimesi inimesi, kes liitus Sympowry, kes jätkuvalt seal on, Neeme Prax, on pärast mulle öelnud, et ta on. Noh, Neeme Prax väga, väga tugeva tarkvaraarendaja, et ta ise on naernud, et me tegime Saimariga tarkvara start-up'i ilma selleta, et keegi meil siis tarkvara programmeerija oleks. Et Saimar, mina mõlemat olen pigem energeetika ja ettevõtlustaustaga. Aga näed ikkagi saime hakkama, leidsime häid inimesi, kes asja käima panid ka tehnoloogia külje pealt põhjalikult ja hästi, neeme sealhulgas. Aga kuskil pärast siis ühte aastat Eestis me kolisime Simoniga Amsterdami Rockstarti kiirendisse ja selleks hetkeks või sellel aastal sai täis minul kaksteist aastat väljaspool Eestit elamist. Olin siis noh, Belgias, Inglismaa, Saksamaal, mingi hetk Soomes, siis Hollandis elanud, töötanud, õppinud. Ja ma hakkasin läbi põlema või noh, ma ei tea, kas läbipõlemine oli õige sõna, mul oli kopp ees. Ma leidsin, et ma ei tahtnud enam Rockstar-i üritustel käia, ma ei viitsinud inimestega sõbrustada. Ja kui ma, ma olen terve elu päevikut pidanud, väikselt saadik ja ma loen tolle aja päevikuid, siis kõik olid seotud selle, et kõik mõtted pöörasid selle ümber, et kuidas tulla tagasi Eestisse ja kuidas luua Eestis pere. Ja ma olin siis kakskümmend seitse, kui ma tagasi kolisin, kaks tuhat seitseteist Sympoweri, siis ma enam too hetk ei olnud tehnoloogiajuht, siis ma vahetasin nagu äriarendusjuhiks, aga seda kaugelt teha, see ei tulnud nagu hästi välja. Ja Simon oli see, kes siis otsustas, et tegelikult kas ära lõpetama selle pulli, et mis see keerukes seal vaevleb, tulemusi Poolas pole olnud. Ja siis Simoni ja investorite otsusega siis lahkusin, olin hea lahkuja.

Jah, me küll ei mõõda midagi, me ennustame ja me ühtegi riistvara seadet ei pea paigaldama, see ongi meie unikaalsus. Me teeme seda ülitäpse tuuleprognoosiga, ehk siis juhtmed, terved kõikides riikides, kõik, kõik elektrijuhtmed, mis on õhuliinid, kannatavad rohkem kui natukenegi tuult on. Need on tihti kuni saja kilomeetri pikkused liinid, näiteks ma ei tea, Paide-Tallina vahel või noh, kuskil on seal. Mingil osad on põllude peal, mingil osad on metsa sees, kes on käinud, teab, isegi kui sul on sajast kilomeetrist mõnisada meetrit metsa sees. Siis meie tänased tuuleprognoosid, ilmaprognoosid Eestis, kõige paremad, mis me kasutame, on üheksa ruutkilomeetrise täpsusega. See ütleb sulle, keskmise tuule sinu üheksa ruutkilomeetrises alas. Täna on turul mõned tuulepakkujad, kes on ühe ruutkilomeetrise täpsusega ja teeme mingi superarvutid peale arvutusi ja nii edasi. Ja need mudelid ei võta arvesse seda metsatukka, mis on sinu liini ümber, lihtsalt see ei ole see resolutsioonis, ei mahu sisse. Nüüd, mida meie teeme, on see, et me võtame need olemasolevad ilmaennustused ja teeme need ülitäpseks, kasutades siis lidari, Maa-ameti, lidari ja satelliitide andmeid. Kus me näeme, kus asuvad kõik puud ja hooned ja künkad ja meil on masinõppe mudel, mis on ära õppinud selle tuule füüsika. See kõlab nagu väga uhkelt, aga piltlikult, mida see masinõpe on ära õppinud, on see, et. Kui sa lähed, ütleme sa oled oma suvekodus ja sa tead, et teiselt poolt maja puhub tuul. Ja sa tead juba kõhutunde järgi, et sa võid oma maja seina lähedal grillida, sest see tuul on sinu maja seina tõttu seisma jäänud. Ja Markus Lippus, meie masinõppe kaasasutaja, on öelnud sihukese hea rusikareegle, et kui inimene tunneb mingi asja ära nagu sekundiga. Siis masin suudab selle ka ära õppida ja piltlikult, mida me siis teeme, on see, et me aitame masinal, neurovõrgul terve maailma kaarti vaadata meetri täpsusega ja öelda, kust kohast saab grillida, kus, kus ei saa, et kust see tuul nüüd päriselt puhub ja kust seda ei puhu. Et me oskame teha seda tervele elektrivõrgule üle maailma.

Tuulemõõdikud ei ole kohe kindlasti odavamad kui meie, meie lahendus, näiteks Saksamaa põhjõrk Camprion tahtis panna sada kakskümmend tuulemõõdikut oma liinide peale ja nad panid ka. Ja esiteks on see, et kui keegi natuke seal jamab sellega, selle tuulikuga, siis nad saavad valet väärtuse, nad tahtsid väga turvalist lahendust ja sellist nagu ei olnud turul olemas, esiteks. Teiseks on see, et saja kahekümnest üheksakümmend tükki ei tööta. Nad töötavad aastakese, lõpetab töö, kes neid hooldama läheb, kõik see kokku, on jube peavalu. Hea kulu, me suudame tervet võrku katta kordades odavani, kui ükskõik mis riistvara.

See on väga õige küsimus, täna on fakt see, et me oleme ainsad, kes suudavad seda teha. Meil on toreda konkurent nagu IBM ja General Electric, kes müüvad karbi pealt samasugust asja, et teeks läbilaskvõime arvutust. Nüüd siis ilmaprognoosi põhjal, meil on umbes nelikümmend konkurenti, kes teevad riistvara. Aga mitte keegi maailmas ei ole see nii ära lahendatud, seda tuuleprognoosi põõsaste vahel. Ja kõik insenerid teavad, et see on see probleem, ehk siis. Me ei ole täna ainsakas seda suurep pakkuda ja teine asi on see, et me oleme ise juba nii madala hinnaga tegelikult. Et ma ei näe, et selle, seda keegi saab meilt ära võtta, et me, ma arvan, et neid näiteid energeetika, siis elektrivõrgu maailmas on päris palju ettevõtteid. Näiteks IPS, kes on. Alustanud ja on aeg läinud, kui nad saavad esimesed kliendid on terve turu endale võtnud ja siis hakatakse proovima müüa teisi teenuseid sinna lisaks. Et ma arvan, et see dünaamia läbilaske võime, mida me pakume, ise on meil võimalik ära võtta siin kahe aastaga ja saada maailma suurimas mängijaks, tegelikult juba, kui me võidame ühe hanke, siis me oleme kohe maailma suurem pakkuja. Peaksin seda nüüd pühapäeval teada saama. Ja siis ülejäänud turg ära võtta ja lõpuks miljard käivet, ma ei ütleks ära sellest.

Iga, igal juhul, et noh, ma ei, ma ei julge kellegi mingi soovitada, aga ma võin seda küll öelda, et ainust tegelikult kõrvalekalle energeetikast oli siis oma vesinik, mis ma tegin, et vesinik kindlasti ei ole energeetika. Vesinik on keemiatööstus, täna on vesinik saja miljardi suurune keemiatööstuse äri ja seda ta on ja seda ta jääb, ta ei muutu mitte kunagi energeetikasse, ei ole see point veel. Ta on molekulina kasutuses ja ma läksin tarkvara pealt riistvarasse samuti samasse ettevõttesse, et näha, mismoodi on teha riistvara. Kogu mu senine karjäär on olnud tarkvaraga seoses ka Eleringis, ehitasin andmeplatvormi ja tegin siukseid asju, et. Kogu mu, kui ma olin jällegi, läksin, õppisin füüsikat, pakat ja pärast pakat mõtlesin, kuhu minna. Siis oli valik, et kas ma lähen neuroteadusesse peale, ilmselgelt on väga palju neuroteadust just tänapäeval muutunud, kindlasti oleks minust saanud nagu okei teadlane, mitte väga hea teadlane, sest ma ei ole piisavalt kannatlik. Või siis lähen energeetikasse ja ma arvan, et see mõju või põhjus oli see, et ma nägin, et energeetikas hakkavad pihta väga suured muutused. See oli see, mis see nagu abstraktne otsustus oli ja teine mõju oli see, et oli väga hea kursus saada veel Londonis, kus ma toonase tüdruk-sõbra sõbraga koos elasin. Aga see valdkonna valik, mis on suures muutuses, ma arvan, see on, kui ma peaksin kellel mitte soovitama, siis see on see asi, mida valida, sest see valdkond on nii ääretu suures muutuses energeetikas siis. Et siin on terveks, ütleme, ma sündisin tuhat üheksasada üheksakümmend ühest aastal tuhat üheksasada üheksakümmend. Ja kaks tuhat viiskümmend, see on see aasta, kus kõiksugused kliimaeesmärgid peaksid saavutatud saama. Ehk siis ma olen siis kuuskümmend ja just teoreetiliselt nagu karjääri lõpus, et see on väga. Kõik need kakskümmend, kolmkümmend, nelikümmend on väga otsesed minu eluetapidega seotud numbreid. Võime korra teha vahepõik ka sellesse kliimateemasse, sest see on viimasel palju tähelepanu saanud, et, et ma ütleks, et ma ei valinud kliimamuutuse teemat, see ei ole kunagi olnud. Nagu kliima vastu, vaid asi on muutuse valdkond ja esialgu ma läksin justkui tuumaenergeetika suunas. Ja tuumaenergeet, ma lõpuks ei valinud, kuna ma käisin läbi kõik selle UK tuumatööstuse, sain seal läbi tänu oma professorile kõikidesse salajastesse kohtadesse sisse. Jutustage inimestega valitsuses ja mujal ja ilmselge mulje oli, et tuumatööstuses teevad otsuseid ainult hallipäised kuuekümne aastased. Ja tegelikult isegi nemad ei tee otsused, sest need teaks lõpuks ikka poliitikute, poliitikute poolt ära, et kas nüüd Hiina tohib või ei tohi investeerida UK reaktorisse või noh, lõpuks vist ei tohtinudki. Mitte keegi seal tegelikult väga midagi muuta ei saa ja see oli see põhjus, miks ma tuumaenergiasse läinud, et võib-olla valida valdkond, mis muutub ja valdkond, kus sa ise ka midagi ära teha saad. On need kaks asja, mis on minu

see kirjeldasid toimub praegu, ma otsin üles kõik, kes on mingit mingisugust riistvara katsetanud. Kõik, kes on juba piloteerinud need ettevõtted, järelikult meil on kuskil probleem, nad teavad võrgülekande piirangud, neil on kuskil juhatuses tehtud juba otsused, katsetame. Ja kõigi nendega me saame täpselt niimoodi jutule, et ohoo, ma tõesti ei teadnud, niimoodi saab teha, miks me siiani oleme, me oleme sattus tuhandeid maksnud paari riisvarijupi eest. Ja noh, nendega me kõigi, kelle me räägime, me räägime nüüd, et teha pilooti. Nii, aga sa küsid müügist, mitte pilootidest. Ja see pilootide nagu see, sellest väljamurdmine on meil väga oluline järgmine samm, kui me nüüd saame selle Soome hanke võidetud. Kusjuures Sympaar kaks tuhat kuusteist aastal võitis Soome hanke, Soome, soomlased olid esimesed maailmas, kes tegid seda tüüpi tarbimise juhtimishanke, Sympaar võitis, me saime sealt poolteist miljonit käibet kohe. Oleks väga tore ajalooline riim, kui nüüd ka Soome hange jällegi maailmas unikaalne, esmakordne, ainult tarkvarale põhinev läbilaskevõime suurendamise lahendus. Kui me selle võidame, siis me saame kohe päris referentsi, me saame öelda, et meie lahendus nüüd päriselt mõjutab elektrisüsteemi juhtimist kuskil maailmas terves riigis. Ja sealt edasi peaks minema nüüd pilootidest päris lepinguteni väga ladusalt, kui me seda ei saa, meil on praegu USA-s kaks-kolm tükki, kes on nagu väga lähedal, aga täna õhtul me helistame üle ja küsime, kas me nüüd saame või ei saa. Meil on vaja seda esimest. Ja, ja kui see on saadud, siis mul on usku, et nendest ja noh, täna juba on mingi kuus maksvat pilooti ja meil on, arutame veel mingit kuute. Ja pipeline'is on üldse mingit tuhat ettevõtet kokku, et kui me nende. Esimese sammu ära tehtud saame, siis me saame kahe aasta jooksul ütleme veel kolmkümmend päris lepingut ja igal juhul juba siis väga suureks ettevõtteks, et. Müügid sihukene üldiselt on väga keeruline, eriti kui me tegeleme põhivõrkude ja jaotusvõrkude, kes peavad riigihanke tegema. See õnneks ei ole terves maailmas nii, aga kui peab riigihanke tegema, siis see on sihukene kolmeaastane protsess. Mida me üritame siis hinnastamise tabiil vältida, et minna alla nende Euroopa hankepiirile.

Meil on kolm kaasasutada, eks ju, Marcus Lippus teeb masinõpet, mina müün piltlikult, teen muidu seda ka, aga müün ja Henry Manninen on, kes õpetab Taltechis energiasüsteeme ja tema on see, kes, kui ta Eleringist ära oleks tulnud, siis meie, meie teema oleks tema laual ja me samuti emotsionaalsed oleme piisavalt erinevad inimesed, meil õnneks on piisavalt erinev maailmavaade. Ja Henri on täpselt see, kes uut asja nähes ei usu. Ja kõik meie kliendid on samuti uut asja nähes, nad kindlasti ei, ei usu või ei torma seda uskuma. Ja ka Henri ise on öelnud, et ta on natuke üllatunud, et see asi töötab. Ja kuidas me nüüd teame, et see töötab, eks, ja sellepärast me teemegi esmajärgul ühenduse kontaktvõtmist nende ettevõtjatega, kellel on mingi riistvara kuskil juba paigaldatud. Me saame öelda, et näed, teil on viimase kolme aasta mõõtmised, me teeme teile viimase kolme aasta jaoks oma ennustused ja te võrdlete ja te näete, et siin on tõesti. Ütlesime, et on kolmkümmend protsenti rohkem läbilaskvõimet ja näed oligi ja me mitte ainult ei ütle, et need on nii palju rohkem, vaid me ütleme, et me oleme üheksakümmend kaheksa protsenti kindlad, et on vähemalt nii palju rohkem. Ja me saame võrrelda seda siis üheksakümmend kaheksa protsenti kindlust sellega, kas on siis üheksakümmend kaheksa protsenti ajast nende mõõdetud väärtused ülevalpool meie Mida me teeme Elering, Eleringiga, Eleringis on meil käimas tervet võrku kattav piloot, kus on ka kaheksa mõõtepunkti, mille vastu me valideerime. Ja suveks saab see tehtud ja kui see saab edukalt tehtud, siis ma usun, Elering hakkab ka sellest rääkima. Täna nad väga mõistlikult ütleb, et ootame ära, vaata, mis tulemused on ja siis me hakkame teid kas kiitma või laitma vastavalt sellele, kuidas läheb.