Eesti iduettevõtja: avalik saladus on see, et elektriliinid on mitusada tundi aastas ohtlikud

Tere, head kuulajad, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on tagasi, Ette mõtte saate stuudios ja meil on siin energiakuu käimas, nii et.

Me saame tervitada tänast külalist, kes on energiateemadel, energiateemalise idufirmaga käinud meie eelmises saates Restart, aastaid tagasi. Ja täna on siin energiateemalise uue idufirmaga. Me vaatame võib-olla siis kümne aasta pärast kolmandagagi, ei tea, aga see külaline kannab nime Georg Rute. Tere, Georg. Tere, Hendrik. Tere, Taavi. Sa mäletad, Georgi, selline viktoriini küsimus, sa mäletad Georgi esinemist Restartis ja mis oli selle ettevõtte nimi ja millega ta tegeles? Alatu võte, väga alatu, ma teen vabandust.

Ma võin ka ise tunnistada, et ma olin ise täiesti ära unustanud ja ma Hendrik sulle helistama hakates nägin, et su number on mul juba telefonis olemas ja siis guugeldasin ja leidsin, et see tõesti oli päris ammu.

See ettevõte kandis nime Sympower, eks ole.

Ma korrigeerin, see ettevõtte jätkuvalt kannab nime Sympower ja ettevõte tegutseb väga edukalt. See lindistus oli vist kaks tuhat viisteist ja toona sai see ka asutatud, kuid ettevõte on väga edukalt jätkanud.

Kümme aastat tagasi, sa küsid mu käest midagi, mis juhtus kümme

aastat tagasi. Jah, tead, minu käest sa võid küsida midagi, mis juhtus eile, ma olen ikkagi samasuguse nõutu näoga.

Sotsiaalmeedia ja suure infokoguse tarbimise probleem.

Aga Georg on, Georg on rahutu inimene, sellepärast et ta oli Sympoweri founder ja CTO, kahe, kaks aastat pidas vastu, läks minema, siis läks Eleringi, ma vaatan, loen su linki kinni praegu. Eleringis ka mõne aasta pidas vastu, siis läks vesinikufirmasse, noh, seal pidas poolteist aastat vastu. Ja nüüd on Gridravenis, loodame, et siis vaatame, kaua läheb, et sul on väga selline. Et sa, sa oled nagu elektrikaablist kinni võtnud vaata ja siis sa ei saa enam seda lahti lasta, eks, et see vool läbistab su kehaga, sa ei saa sellest hektorist välja. Miks sa nii tihedasti neid asju vahetad?

Elektrikaablist kinni võtta ma ei soovita, see võib valus sellest lõppeda. Kuid see teema on tõesti, vahest tuleb ka kasuks, sest kui käia kuskil näiteks Ameerikas. Elektrifirmade juhtide jutul ja laua taga rääkida ja teema kasvõi näiteks tuumaenergia peale või vesiniku peale või tarbimise juhtumise peale. Tuleb välja, et ma ühte või teistpidi olen kõige sellega tegelenud, ehk siis tuumaenergias magistritöö teinud UK parimus ülikoolises valdkonnas ja käinud, tööstus läbi. Vesiniku elektrolüüsereid müünud, põhivõrgus olnud, et see kuidagi jah, kümne aastaga. Päris terviklikku pildi saanud sellest, miks ja kuidas me ühiskonnana toimime, sest energeetika on lõpuks sellega all, mida me teeme.

Okei, aga me ikkagi nurime veel, et sa tegid oma seda startup'i, räägiks lugu nagu lõpuni, et kas sa läksid ära, müüsid oma osaluse maha, et osales alles, läksid ise uusi väljakutsed otsima, mis sellest nii-öelda startup'i teekonnas sai?

Sympoweri lugu on jah, selles mõttes vägagi minu enda jaoks vägagi õpetlik olnud, et ma otsepärast ülikooli oli valikas, lähen doktori kraadi tegema, lähen tööle või tegin start-up'i ja õnneks tegin start-up'i ja ma teadsin, et ainus inimene maailmas, kellega koos ma seda olen nõus tegema, on Simon Puskel. Ja mul õnnestus ta siis toona sealt, kursusekaaslane, ära veenda, võiks Londonist ära kolida oma healt töökohalt, jättis mu tüdruksõbra maha ja tuli koolist Tallinnasse ja hakkasime siin start-up'idega. Toona oli kaks tuhat viisteist ja esimene aasta läks päris halvasti, mõtlesime, teeks kodude tarbimise juhtimist, et paneks mingit riistvara kodudesse ja siis lülitaks seadmeid sisse-välja. Kuhugi see ei läinud eriti, mingeid auhindu saime, aga siis taipasime tegelikult, et. Leidsime ühe inimese Soomes, kelle abil me taipasime tegelikult palju mõistlikum on teha tööstustarkvara, ehk siis suuri tööstusseadmed sisse välja lülitada ja seda müüa siis põhivõrkudele, elektrivõrkudele ja see, see idee tegelikult tõestas ennast ära seal, kui ma ära tulin kahe poola aasta pealt, siis olime saanud kaks miljonit eurot käivet aastas. Ja ma tulin, ma kohe räägin, mis ma ära tulin, aga üks esimene, esimesi inimesi, kes liitus Sympowry, kes jätkuvalt seal on, Neeme Prax, on pärast mulle öelnud, et ta on. Noh, Neeme Prax väga, väga tugeva tarkvaraarendaja, et ta ise on naernud, et me tegime Saimariga tarkvara start-up'i ilma selleta, et keegi meil siis tarkvara programmeerija oleks. Et Saimar, mina mõlemat olen pigem energeetika ja ettevõtlustaustaga. Aga näed ikkagi saime hakkama, leidsime häid inimesi, kes asja käima panid ka tehnoloogia külje pealt põhjalikult ja hästi, neeme sealhulgas. Aga kuskil pärast siis ühte aastat Eestis me kolisime Simoniga Amsterdami Rockstarti kiirendisse ja selleks hetkeks või sellel aastal sai täis minul kaksteist aastat väljaspool Eestit elamist. Olin siis noh, Belgias, Inglismaa, Saksamaal, mingi hetk Soomes, siis Hollandis elanud, töötanud, õppinud. Ja ma hakkasin läbi põlema või noh, ma ei tea, kas läbipõlemine oli õige sõna, mul oli kopp ees. Ma leidsin, et ma ei tahtnud enam Rockstar-i üritustel käia, ma ei viitsinud inimestega sõbrustada. Ja kui ma, ma olen terve elu päevikut pidanud, väikselt saadik ja ma loen tolle aja päevikuid, siis kõik olid seotud selle, et kõik mõtted pöörasid selle ümber, et kuidas tulla tagasi Eestisse ja kuidas luua Eestis pere. Ja ma olin siis kakskümmend seitse, kui ma tagasi kolisin, kaks tuhat seitseteist Sympoweri, siis ma enam too hetk ei olnud tehnoloogiajuht, siis ma vahetasin nagu äriarendusjuhiks, aga seda kaugelt teha, see ei tulnud nagu hästi välja. Ja Simon oli see, kes siis otsustas, et tegelikult kas ära lõpetama selle pulli, et mis see keerukes seal vaevleb, tulemusi Poolas pole olnud. Ja siis Simoni ja investorite otsusega siis lahkusin, olin hea lahkuja.

Oota, põhimõtteliselt sind vallandati siis sinu enda starter nagu Steve Jobs.

Mis toona tundus väga nagu niisugune keeruline, aga noh, tagantjärgi vaadates, kui ma sain sealt ära tulla siiski oma nii-öelda vestitud aktsiate alleshoidmisega ja see siis noh, kuskil terve ettevõtte aktsiaportfellis mingi viiskümmend protsenti toona, nüüd on see lahustunud. Ja mis toona või no nüüd vaadates on päris, päris helge. No mööda läinud peaaegu, mis siis seitse aastat, meil sihukest, ettevõte on edukalt kasvanud, seal on kuskil kakssada inimest, vist on Euroopa suurim tarbimise juhtimise ettevõte, kus on kaks gigavatti paindlikkust. Noh, peamiselt siis peaaegu Baltikumi jagu paindlikkust. Mida saab siis sekunditega sisse-välja üritada. Et minu jaoks see väga kasulik lugu ja minu kõige suure õppetund sealt on see, et no ei tasu minna tülli inimestega. Jätkuvalt Saimariga sai väga hästi läbi ja teiste inimestega ka, et minu jaoks väga, väga positiivne algus oli see karjärile. Kas

Saimar on leidnud endale ka uue girlfriend'i, kelle ta sinu pärast maha jättis?

Meie, ja on küll jah, minu naise nimi on Lee ja Simoni naise nimi on Lou. Ühesõnaga, üks suur

õnnelik lõpp sellele Sympoweri, vähemasti sinu esituses kõik on väga hästi. Aga, aga noh, selles mõttes ma võtaks sellest Taavi küsimuse sõnasabast nagu kinni, et sa oled neid erinevaid energiaasju, nagu sa ütlesid, siit ja sealtpoolt nagu proovinud, aga et seda sellist suurt. Noh, unikoroni läbimurret ei ole veel nagu tulnud, eks ole, et, et ma saan aru, täna räägime siin Gridravenist, mis on Georg Rute. Asutaja tiitliga asi, et noh, sa nüüd ikkagi proovid jälle uuesti või, et, et mingi rahutus nagu mingi särin on sees?

Ja eks me Eleringist, mul oli väga, väga hea oli töötada otse Taavi Veskimäe all, väga paljud temalt õppinud juhtimisealaselt ja väga pean lugu ja siis ma tulin sealt ära ka mõttega, et ma hakkan uut asja tegema. Ja siis kaks tuhat kakskümmend üks vist oli plaan teha akude kokkupanemise ettevõtet Eestisse, et hakata neid mooduleid või konteinereid ehitama. Ja tarku juhtumissüsteeme peale panema, et neid mõtteid, kui me peaksime nüüd lugema kokku mitu erinevat algatust või. Siis nagu idut, ma olen läbi, välja mõelnud, ma arvan, neid tuleks vähemasti viisteist tükki kokku küll jah. Mõned, mõned veel halvemad kui teised, näiteks akude kokku, kokkupanemine Eestis oleks väga halb mõte olnud.

Nii, aga, aga jõuame sinna Gridraveni juurde, et millega, mis asja see Gridraven teeb ja miks sa kõikidest oma halbadest ideedest just selle võtsid?

Gridraven, jah, miks me peaks huvitama, mida Gridraven teab, sest tegelikult see lugu hakkab pihta sellest, et kui ma, kui ma tegelesin elektrolüüseritega Stargate Hydrogenis. Siis ma suhtlesin päris palju päikese ja tuule arendajatega Austraaliast, Lõuna-Ameerikast, iga üle maailma. Ja pidevalt oli neil sama jutt, et nad väga tahaksid ehitada veel elektrijaamu, aga nad ei saa võrguühendust. Et elektrivõrguaparaator ütleb neile, tore küll, teil on siin liituda võimalik, aga aastal kaks tuhat kolmkümmend seitse. UK-s mõni on saanud isegi vastuseks, et saate küll oma elektrijaamu ehitada, aga aastal kaks tuhat nelikümmend üks. Et laske, laskeme ehitame enne uued liinid ja keskmiselt siis IEA andmetel võtab kümme aastat aega, et ehitada üks uus kõrgepingeliin, ja. Põhimõtteliselt, mis on muutunud vahepeal viimase kümne aastaga, on see majanduskasv või majandusenergeetikas just päikse tuulega, mitte ainult päikse tuule, vaid ka tarbimise ja elektrifitseerimise ja mingi andmekeskuste arenemiskiirus ja elektrivõrk ei tule enam sellega toime. Elektrivõrgu planeerimistsükkel on kümne aastane, Elering ja kõik teised põhivõrgud Euroopas on kümne aasta plaan, teame, mis liinid, millal, kuhu tulevad. Aga see on liiga aeglane, sest kui sa oled Microsofti CEO, siis helistad mingisugusele onkori CEO-le, ütled, et tahaks nüüd selle aasta lõpuks kahe gigabaitist liidestamist meie uutele andmekeskustele. Kaks gigavattini umbes Eesti pluss Läti kokku. Ja see juht peab ütlema seal, et me ei saa seda teha sulle, ei ole võimalik. Ja kui sa oled avaliku ettevõtte miljardite käibega ettevõtte juht ja sa seda öelda, et sa oma põhiteenust ei saa pakkuda, sest sul ei ole seda elektrit. See on päris häbiväärne. Ja nüüd siis on see lõpuks jõudnud nii kaugele, et on arusaadav, et ei olegi muid lahendusi, peab olema seda võrku paremini kasutama.

Nii, aga olemasolevas võrjus on küsimus kaabli jämeduses tema elueas ja nii edasi, et mida sa nüüd optimeerima hakkad?

Kõigest kahe meetrisekundiga tuul, mis on nõrk tuul, annab sulle kolmandiku läbilaskevõimet juurde ja me räägime nüüd riikidevahelisest terve riigi mastaabis tarbimise või siis nagu tootmis- ja ülekandevõimsusest, et. Kui näiteks Soome-Rootsi vahel on kerge tuul ja seda see on vähemalt kaheksakümmend kaheksakümmend üheksa protsenti ajast. On võimalik tegelikult Põhja-Rootsist tuua odavad hüdroelektrid Soome rohkem, kui seda täna tehakse, sest täna kuidas elektrioperaatorid on harjunud. Toimetama, on see, et me eeldame, et, et elektri, elektrijuht, merepilaskevõime on nagu staatiline või ei muutu. Ja tegelikult füüsikaliselt on seal kõvasti rohkem võimsust, mida täna ei kasutata.

Oota, räägime selle nüüd ikkagi, sa pead selle suutma nüüd siin tädi Maalil ära seletada, et oota, mis asja, et Soome ja Rootsi vahel on merekaablid ja maismaa kaablid, nii, sa räägid maismaa kaablist.

Me räägime maismaa juhatajast, õhuliinidest.

Õhuliinist räägid nii, okei. Tuul puhub,

siis ta jahutab liini maha, liin kannab paremini ja suudab rohkem nörmi lasta, minu täiesti amatöörlik pakkumine, ma ei oska muud midagi välja mõelda.

Ja kui sul on natukenegi tuult, juhe jahtub ja maksimaalne läbilaskvõime suureneb, ehk siis rohkem mahu läbi.

Et põhimõtteliselt sina tahad olla nüüd see nupp selle otsa peal, mis ütleb, et kas sinna juhtmesse läheb rohkem voolu või ei ole. Ja sa mõõdad tuule keerust, mõõdad kaablit temperatuuri ja siis vastad sellele seda nuppu, siis keerad nagu kinni rohkem või kraani keerad nagu kinni või keerad lahti.

Jah, me küll ei mõõda midagi, me ennustame ja me ühtegi riistvara seadet ei pea paigaldama, see ongi meie unikaalsus. Me teeme seda ülitäpse tuuleprognoosiga, ehk siis juhtmed, terved kõikides riikides, kõik, kõik elektrijuhtmed, mis on õhuliinid, kannatavad rohkem kui natukenegi tuult on. Need on tihti kuni saja kilomeetri pikkused liinid, näiteks ma ei tea, Paide-Tallina vahel või noh, kuskil on seal. Mingil osad on põllude peal, mingil osad on metsa sees, kes on käinud, teab, isegi kui sul on sajast kilomeetrist mõnisada meetrit metsa sees. Siis meie tänased tuuleprognoosid, ilmaprognoosid Eestis, kõige paremad, mis me kasutame, on üheksa ruutkilomeetrise täpsusega. See ütleb sulle, keskmise tuule sinu üheksa ruutkilomeetrises alas. Täna on turul mõned tuulepakkujad, kes on ühe ruutkilomeetrise täpsusega ja teeme mingi superarvutid peale arvutusi ja nii edasi. Ja need mudelid ei võta arvesse seda metsatukka, mis on sinu liini ümber, lihtsalt see ei ole see resolutsioonis, ei mahu sisse. Nüüd, mida meie teeme, on see, et me võtame need olemasolevad ilmaennustused ja teeme need ülitäpseks, kasutades siis lidari, Maa-ameti, lidari ja satelliitide andmeid. Kus me näeme, kus asuvad kõik puud ja hooned ja künkad ja meil on masinõppe mudel, mis on ära õppinud selle tuule füüsika. See kõlab nagu väga uhkelt, aga piltlikult, mida see masinõpe on ära õppinud, on see, et. Kui sa lähed, ütleme sa oled oma suvekodus ja sa tead, et teiselt poolt maja puhub tuul. Ja sa tead juba kõhutunde järgi, et sa võid oma maja seina lähedal grillida, sest see tuul on sinu maja seina tõttu seisma jäänud. Ja Markus Lippus, meie masinõppe kaasasutaja, on öelnud sihukese hea rusikareegle, et kui inimene tunneb mingi asja ära nagu sekundiga. Siis masin suudab selle ka ära õppida ja piltlikult, mida me siis teeme, on see, et me aitame masinal, neurovõrgul terve maailma kaarti vaadata meetri täpsusega ja öelda, kust kohast saab grillida, kus, kus ei saa, et kust see tuul nüüd päriselt puhub ja kust seda ei puhu. Et me oskame teha seda tervele elektrivõrgule üle maailma.

Ma olen üle kümne aasta seda saadet Taaviga teinud ja ma ütlen neid hetki, nagu mul praegu peas on, et neid on väga vähe. Ma praegu hoian siin ennast väga tagasi, et ma, et ma üleni ei plahvataks lihtsalt, et see tundub kõige uskumatum asi, mida ma olen kuulnud. Ei,

selles mõttes mina saan täitsa aru ja ikka grilliks natukene selle koha pealt, et puud kasvavad, on ju. Noh,

selles

mõttes jällegi sõltub nüüd kliimast, on ju, et sul võib mingi bambus visata seal kolm-neli meetrit aastaga, nii et vähe ei ole, on ju, et noh, et, et. Et see ei ole üldse nii, et Eestis kasvab puuaeglaselt, onju, aga Georg järgib siin ikka üle maailmast, onju. Aga ma tooks enne sinna kohta tagasi, et me jõuame, hakkame tehnoloogiatel analüüsima ja nii edasi, onju, aga võtame korra ühe sammu tagasi. Võrki ehitatakse võimsusvaruga, ehk siis kõik insenerkehnilise lahenduse ehitatakse võimsusvaruga, ehk siis noh, ala, et silt kannatab tegelikult suuremat raskust, kui sinna peale lubatakse minna, sellepärast, et mitte kokku kukkuda. Nii, mistõttu nagu põhimõtteliselt arvuta või arvuta, kuna tõenäoliselt need kaablid, mis on sinna vahele veetud, on tehtud varuga, isegi kui sa mööda paned, ajutiselt midagi saaks isegi juhtuda, on ju, et sest insenerid on planeerinud selle niimoodi, et midagi juhtuks, on ju. Nii, aga nüüd, kui juhtub. No ütleme niimoodi, et kes süüdi on, sina keerasid nupu nagu liiga lahti, on ju, noh, okei, meil siin Tšernobõli ei juhtu, aga noh, Tšernobõlis juhtus ka nii, et noh, poisid keerasid nuppe veits valesti, on ju. Et, et sa lõpetad Põhja-Rootsi ja Soome vahelise õhuliini, no okei, üks kukub maha, on ju, et noh, et kõik korraga täiesti pole, on ju. Et, et mismoodi see vastutus on jagatud?

Väga palju küsimusi korra, aga ma hakkan siis suurest pildist korra pihta, et tõesti, kui sul on aega ehitada elektrivõrku, sa ehitad selle igal juhul piisava. Sa vaatad kõige aasta kõige tuulevaiksemad hetked, vaatad kõige suuremad tarbimised, paned ette ühte samasse tundi ja ehitad võrgu, nii et see piisaks. Ja nõnda oleme siiani ehitanud ja see ongi väga õige, sest nagu sa õigesti välja tood, siis elektri hind on noh, okei, vahest ka väga kõrge, aga see, kui sa elektrit ei saa, siis kui külmkapis moosid sulavad üles ja haiglad ei teadnud, eks ju, see hind on. Tuhat korda suurem kui selle elektri kohale toomine, ehk siis meil alati tasub teha varu elektrisüsteemi. Ja ajalooliselt sa tegid linna, sul oli elektrijaam näiteks Narvas ja sa tegid piisavalt suure võrgu sinna vahele. Nüüd on see mure, et me oleme hakanud tohutu suures koguses tööstust ehitama uutesse kohtadesse, pluss on päiketuul, mis on täiesti metsaga ja noh, kogu võrgu planeerimise. Sellest võime ka mingi hetk rääkida. On nüüd varusse tagasi minnes, see varu tõesti, kui sa kujutad ette ühte hästi varieeruvad graafikut silme ees, siis kui sa pead panema ühe numbri võrgu läbilaskvõimele, siis sa võtad ühe sihukese joone ja paned sinna alla otsa selle joone, et sa ütled, et kui vähemasti nii palju lubame ja rohkem ei luba, siis me oleme terve aasta ohutud. Aga nüüd, kuhu sa te jõuan täpselt paned, et täna on targad inimesed üle, üle maailma käivad koos, see I3G ja see Y on sihukesed ühendused, kus käivad elektrivõrguinsenerid, meie käime ka siia rääkimisest asjast, mis me teeme. Ja koos on maha istutud ja otsustatud, et me ei pane tuule kiiruse päris nulli, et neid arvutusi teha. See oleks natukene liiga palju suurt varu, paneme null koma kuus meetrit sekundist tuule, millega me arvutame iga liini jahtumistingimused. Ja nüüd see null või null koma kuus meetrit sekundis annab sulle umbes kolmandiku läbinaskevõimet tegelikult. Ehk siis nüüd, kui me teame, see on niisugune avalik saladus, et kõik võrguoperaatorid teavad ja konverentsil tunnistavad, me kõik teame, et see nii on. Kui sul on nüüd suvepäev või öö ja sul on päris soe ilm ja tuult ei ole, siis tänane elektrisüsteem tegelikult on ohtlik ja vahest ka kui sa käid ringi suvel ja juhtmed tunduvad maale väga lähedal olevat, sest kui nad kuumenevad, nad tulevad maale lähemale, siis nad võib-olla ongi maale liiga lähedal. Ja kõrgepingaliin võib teha sulle üle lööki kahe meetri kaugust ka olenevalt siis ilmastikutingimust, ehk siis avalik saladus on see, et me tänane süsteem K. See varu tegelikult ei eksisteeri kolm protsenti ajast, ehk siis päris mitusada tundi aastas on tänane elektrijuhe ohtlik.

Ja kliima soojenemisega võib see veel minna hullemaks.

Päris suurtes osades maakaras tõesti ja seda ka räägitakse palju, aga mida me nüüd ütleme juhtidele, igal elektrivõrgu juhil on tabel, kus on punased, oranžid ja rohelised riskid. Ja keegi ei taha, et ükski asi läheks kollases punasesse. Kui me saame ühe punase teha kollaseks, siis meil on hurraa, kindlasti võivad maksta meile nii palju, kui me ise küsime. Ja üks punane risk, mis on päris paljude elektrivõrgu juhtide mures, on see, et nende tänane läbilaskevõime on kolm protsenti ajast ohtlik. Ja mida me nüüd ütleme, on see, et teeme sellest kolmest kaks protsenti või teeme kolmest üks protsent, sest meil on nii tarkne tuuleprognoos ja ilmaprognoos ja me võime sulle öelda, millal see null päriselt on. Ja selle mündi teine pool on see, et üheksakümmend protsenti ajast saad sa rohkem läbilaskevõimet. Ehk siis me vähendame riski tegelikult suurendama varu.

Kas see oota, aga mul on ikkagi või nüüd suurema pildi küsimus, et sa räägid siin tuulest? Aga kas, kas neid jahtumistingimusi ja läbilaskevõimet noh, lihtsalt õhutemperatuur ei mõjuta rohkem või see, kas meil on suvi või talv või kas meil on miinus kakskümmend või pluss kolmkümmend?

Absoluutselt ja seda Elering täna arvestab ka, et kuna me välisõhutemperatuuri oskame prognoosida piisavalt täpselt, kui sul on väljas pluss kakskümmend või miinus kakskümmend, sellest on vahe umbes viiendik. Kus on väljas pluss kakskümmend ja null, sa saad viis või kümme protsenti küll juurde ja seda täna Elering arvestab. Meil on vist iga kuu täpsuse või iga paari nädala täpsusega temperatuur, mille põhjaseid arvutatakse ja. Ja see on tegelikult päris eeslindlik, et Elering seda teeb, see on minu teada lati idee, näiteks. Ja suur osa maailmast ei tee, et täna on Ameerikas seadus, mis käsib, et juulikuuks peavad kõik elektrivõrguoperaatorid arvestama välisõhutemperatuuriga. Teine asi, mida nad peaksid arvestama, see kuskohas päike taevas asub. Et kui on öö, siis on vähem soojendamist ja päeval on rohkem kuumutamist. Ja lisaks ka pilvisus ja vihm, aga vihmaga keegi ei suuda arvestada, peale kus on saja kilomeetri pikkune liin, siis kuskil sajab vihma ja kuskil mitte, et seda nagu. Et lõpuks tuul on see, mis varieerub kõige rohkem ja mida täna keegi ennustada ei taha ja ei oska ja tuul on just see, mis teeb. Ehk siis tuul on kõige olulisem tegur, mis varieerub päeva sees kordades, mis võib su elektriliini läbilaskevõimet muuta viis korda. Ja seda on võimalik nüüd meie masinaplahendusega prognoosida niimoodi, et sa ei pea mõõtesensoreid kuhugi paigaldama. Ja selle läbi aasta keskmiselt siis kolmandiku korra. Okei, saidsi mulle

ikkagi ühe küsimus vastamata sellest minu tootust plejaadist. Kui pauk käib, kes süüdi on, kas sina või Elering?

Meil on lepinguga, mis on üks potentsiaalne klient meile ise andnud, vastutus piiratud viiesaja tuhande euroni. Ja meil on kohustus võtta kindlustus selle vastu. USA-s on need lepingud kuskil viie miljonise vastutuseni, ehk siis ilmselge meie ei vastuta, sest need kahjud võivad olla. Sadades miljonides või rohkem, aga nagu ma ütlesin, siis kõik teavad ja need, kes need lepingud kirjutavad, ise ka teavad, et tänane süsteem juba on ohtlik. Nad ei saa tegelikult meile panna enda niikuinii olemasolevat riski peale. Me aitame seda hoopiski vähendada ja vastutused on piiratud lepingutega.

Okei, aga nüüd tuleme siin tagasi sinna mingi teise külje peale, et kui sa potentsiaalselt suurendad nagu läbilaske võimet, siis põhimõtteliselt saavad ka selle uute tootjate turule toomise võimekuse, sellepärast et võrgu võimsus kasvab.

Ja täpselt, see on see loogika, millega me ettevõttega pihta hakkasime. Miks me Gridraveni lõime on see, et me rääkisime siis taastolekte arendajatega kõigilase mure Eestis samuti, et saada kaks tuhat kolmkümmend siis energiaeesmärki täidetud. On kõige kiirem tee, mida kohesem teha, on maismaa tuulikute juurdeehitamine ja selleks siis on võimalik olemasolev maismaa võrku tugevdada, et see on ilmselge koht, milles on meie lahendusel selge kasu. Ja kui me vaatame, mida teised maailmas teinud on, siis päris paljud ongi pannud just tuulemõõdikuid oma, oma pastide peale, et saaks olemasolevat tuult rohkem võrku tuua ja paremini müüa, et, et energiaettevõttes saab sellest rohkem müügitulu, kui ta saab rohkem tuult toota.

Aga see tuulemõõdik, oota, tuulemõõdik on ju odavam kindlasti kui teie masinõppe, kas seal on see mure, et ta näitab, mis täna on?

Tuulemõõdikud ei ole kohe kindlasti odavamad kui meie, meie lahendus, näiteks Saksamaa põhjõrk Camprion tahtis panna sada kakskümmend tuulemõõdikut oma liinide peale ja nad panid ka. Ja esiteks on see, et kui keegi natuke seal jamab sellega, selle tuulikuga, siis nad saavad valet väärtuse, nad tahtsid väga turvalist lahendust ja sellist nagu ei olnud turul olemas, esiteks. Teiseks on see, et saja kahekümnest üheksakümmend tükki ei tööta. Nad töötavad aastakese, lõpetab töö, kes neid hooldama läheb, kõik see kokku, on jube peavalu. Hea kulu, me suudame tervet võrku katta kordades odavani, kui ükskõik mis riistvara.

Okei, aga mõtlengi, et lähme nüüd selle ärimudeli juurde, et saame nüüd litsentsi.

Me müüme andmeid ja andmed, me tõesti siis küsime iga aastat teenustasu, kas see kutsuda litsentsiks või, või teenuseks. Me saame iga aasta raha põhivõrkudelt selle eest, et nad meilt saavad läbi API siis andmed. Siis võid ette kujutada, et igal elektrioperaatoril on üks suur ruum, kus istuvad dispetšerid, kus on võrgu siis nagu võrk on neil silme ees, meie süsteem liidestub sinna süsteemi ja annab igale liinile siis täpsemad numbrid, palju see nüüd kannatab.

Okei, okei, sellest me saame aru, aga see tundub selles mõttes, et see on nagu valdkond. Esitekski on seal tõenäoliselt nii-öelda see maamäng, ehk siis sa oled see startup, kes saab oma eelise selle kaudu, et mida rutem ta üle maailma need põhivõrgu haldusfirmad enda külge saab. Ja pärast seda muutub see hinnaküsimuseks, ehk siis, kui see on commodity, ehk siis kõik saavad aru, mismoodi seda asja tehakse, et siis on küsimus, et. Vaadatakse, et kui palju ettevõtted sulle maksavad, minnakse needsamade ettevõtte juurde, öeldakse, et kuulge, me teeme sama lahenduse, aga pakume nüüd kakskümmend protsenti soodsamat hinda, on ju. Ja, ja siis tuleb konkurent, eks, et kuidas sina näed praegu selle turu kujunemist?

See on väga õige küsimus, täna on fakt see, et me oleme ainsad, kes suudavad seda teha. Meil on toreda konkurent nagu IBM ja General Electric, kes müüvad karbi pealt samasugust asja, et teeks läbilaskvõime arvutust. Nüüd siis ilmaprognoosi põhjal, meil on umbes nelikümmend konkurenti, kes teevad riistvara. Aga mitte keegi maailmas ei ole see nii ära lahendatud, seda tuuleprognoosi põõsaste vahel. Ja kõik insenerid teavad, et see on see probleem, ehk siis. Me ei ole täna ainsakas seda suurep pakkuda ja teine asi on see, et me oleme ise juba nii madala hinnaga tegelikult. Et ma ei näe, et selle, seda keegi saab meilt ära võtta, et me, ma arvan, et neid näiteid energeetika, siis elektrivõrgu maailmas on päris palju ettevõtteid. Näiteks IPS, kes on. Alustanud ja on aeg läinud, kui nad saavad esimesed kliendid on terve turu endale võtnud ja siis hakatakse proovima müüa teisi teenuseid sinna lisaks. Et ma arvan, et see dünaamia läbilaske võime, mida me pakume, ise on meil võimalik ära võtta siin kahe aastaga ja saada maailma suurimas mängijaks, tegelikult juba, kui me võidame ühe hanke, siis me oleme kohe maailma suurem pakkuja. Peaksin seda nüüd pühapäeval teada saama. Ja siis ülejäänud turg ära võtta ja lõpuks miljard käivet, ma ei ütleks ära sellest.

Kuidas sulle need teadmised tekkisid, et meil on siin olnud järjest selliseid saateid, kus meil on start-upperid, kes on. Noh, teisel, kolmandal, neljandal ringil ja, ja nad on lihvinud seda teemantit, ütleme isegi mitte start-up'i kui teemantit, vaid oma teadmiste teemantit. On lihvinud läbi aastate, eks, et. Et kuidas nagu sul, kui sa vaata nüüd tagasi sellele teekonnale, et alates haridusest, et see kõik on põhimõtteliselt olnud see, et sa oled kasvanud mingis valdkonnas number üheksas maailmas oma teadmiste osas.

Huvitav küsimus jah, et kust see tuleb, et enne ka oli juttu sellest rahutusest, ma arvan, et üks osa seal on seoses sellega, et. Kui minna korraks, korraks filosoofiliseks, siis ma olen kümne aastas saadik, mul oli kümne aastaselt südameeoperatsioon, kus ma olin kaheksa tundi siis kunstliku hindamise peal noh. Väljas ja ma teadsin toona, et see on, ma küll ei saanud väga asjast võib-olla aru kümne aastas noh. Aga terve teismelise ja, ja kõik kahekümnendad aastad ma küll olen tegelenud ja olen pidevalt teadlik sellest, et mul on väga piiratud aeg siin. Neljateist-viieteist aastas ma tegin palju sporti ja väga tihti, kui ma mingi kõrge pulsiga olukord satsusin, siis ma nagu tundsin, et nagu südati peolööke vahele. Ja seda aeg-ajalt ikka juhtub, see on sihukene nagu meeldetuletus, et kuule, see kõik võib nagu kohe lõppeda. Et kui ma näen, et, et mul on paar päeva läinud nii, et ma olen aega raisanud, siis ma muutun jube vihaseks, vihaseks ja, ja, ja ma olen vajanud mingit muutust. Et eks ma, ma arvan, et see on seal taustal, et kui ma millessegi ei usu, siis ma arvan, et mul on igati põhjendatud sellega mitte tegeleda või, või siis muudatust teha, sest aega on piiratud.

Ja aga sellest, sest raudselt me saame aru, see ei ole küsimuse mõte, et see küsimuse mõte on ikkagi see, et sa õppisid energeetikat, sa tegutsesid seal, sa oled läbi töökohtade olnud sealsamas valdkonnas, et noh, et küsimus on pigem selles suhtes suunas, et. Et ma pigem otsin seda, et kas sa soovitad noortel inimestel jääda mingile distsipliinile truuks? Ja hoolimata sellest, et sa oled proovinud erinevaid töökohti, et, et see kokkuvõte, see, et sa ei hüppanud vahepeal, ma ei tea, näiteks, ma ei tea, toiduainetööstusesse või, või. Et see on sind väga palju aidanud just, et sa saad nagu lõpuks aru, et näed, et see teravik, kuhu tuleb see pastakas või pliiats vajutada, on just siin.

Iga, igal juhul, et noh, ma ei, ma ei julge kellegi mingi soovitada, aga ma võin seda küll öelda, et ainust tegelikult kõrvalekalle energeetikast oli siis oma vesinik, mis ma tegin, et vesinik kindlasti ei ole energeetika. Vesinik on keemiatööstus, täna on vesinik saja miljardi suurune keemiatööstuse äri ja seda ta on ja seda ta jääb, ta ei muutu mitte kunagi energeetikasse, ei ole see point veel. Ta on molekulina kasutuses ja ma läksin tarkvara pealt riistvarasse samuti samasse ettevõttesse, et näha, mismoodi on teha riistvara. Kogu mu senine karjäär on olnud tarkvaraga seoses ka Eleringis, ehitasin andmeplatvormi ja tegin siukseid asju, et. Kogu mu, kui ma olin jällegi, läksin, õppisin füüsikat, pakat ja pärast pakat mõtlesin, kuhu minna. Siis oli valik, et kas ma lähen neuroteadusesse peale, ilmselgelt on väga palju neuroteadust just tänapäeval muutunud, kindlasti oleks minust saanud nagu okei teadlane, mitte väga hea teadlane, sest ma ei ole piisavalt kannatlik. Või siis lähen energeetikasse ja ma arvan, et see mõju või põhjus oli see, et ma nägin, et energeetikas hakkavad pihta väga suured muutused. See oli see, mis see nagu abstraktne otsustus oli ja teine mõju oli see, et oli väga hea kursus saada veel Londonis, kus ma toonase tüdruk-sõbra sõbraga koos elasin. Aga see valdkonna valik, mis on suures muutuses, ma arvan, see on, kui ma peaksin kellel mitte soovitama, siis see on see asi, mida valida, sest see valdkond on nii ääretu suures muutuses energeetikas siis. Et siin on terveks, ütleme, ma sündisin tuhat üheksasada üheksakümmend ühest aastal tuhat üheksasada üheksakümmend. Ja kaks tuhat viiskümmend, see on see aasta, kus kõiksugused kliimaeesmärgid peaksid saavutatud saama. Ehk siis ma olen siis kuuskümmend ja just teoreetiliselt nagu karjääri lõpus, et see on väga. Kõik need kakskümmend, kolmkümmend, nelikümmend on väga otsesed minu eluetapidega seotud numbreid. Võime korra teha vahepõik ka sellesse kliimateemasse, sest see on viimasel palju tähelepanu saanud, et, et ma ütleks, et ma ei valinud kliimamuutuse teemat, see ei ole kunagi olnud. Nagu kliima vastu, vaid asi on muutuse valdkond ja esialgu ma läksin justkui tuumaenergeetika suunas. Ja tuumaenergeet, ma lõpuks ei valinud, kuna ma käisin läbi kõik selle UK tuumatööstuse, sain seal läbi tänu oma professorile kõikidesse salajastesse kohtadesse sisse. Jutustage inimestega valitsuses ja mujal ja ilmselge mulje oli, et tuumatööstuses teevad otsuseid ainult hallipäised kuuekümne aastased. Ja tegelikult isegi nemad ei tee otsused, sest need teaks lõpuks ikka poliitikute, poliitikute poolt ära, et kas nüüd Hiina tohib või ei tohi investeerida UK reaktorisse või noh, lõpuks vist ei tohtinudki. Mitte keegi seal tegelikult väga midagi muuta ei saa ja see oli see põhjus, miks ma tuumaenergiasse läinud, et võib-olla valida valdkond, mis muutub ja valdkond, kus sa ise ka midagi ära teha saad. On need kaks asja, mis on minu

Okei, räägime korra veel seda organisatsioonist ja selle ehitamisest, et kus sul baastoode nii-öelda valmis on, okei, seal on vaja seda saab kohe optimeerida, veel täpsemaks teha, kusjuures on iga protsendi punkt ju tegelikult tähendab kellegi jaoks miljardeid, on ju, aga. Müük kui selline, et kas see toode on tänane ikkagi niivõrd triviaalne, et sa põhimõtteliselt lööd jalaga uksest lahti, ukse lahti. Ma ei tea, otsid LinkedInist connection'i, võtad ühendust kohe, teine pool ütleb ohoo, see on täpselt see asi, mis ma olen sada aastat oodanud, on ju. Või kui raske see müük üldse on sellisel, sellisel, sellisel tootel?

Täpselt see, mis see kirjeldasid, täpselt see,

mis

see kirjeldasid toimub praegu, ma otsin üles kõik, kes on mingit mingisugust riistvara katsetanud. Kõik, kes on juba piloteerinud need ettevõtted, järelikult meil on kuskil probleem, nad teavad võrgülekande piirangud, neil on kuskil juhatuses tehtud juba otsused, katsetame. Ja kõigi nendega me saame täpselt niimoodi jutule, et ohoo, ma tõesti ei teadnud, niimoodi saab teha, miks me siiani oleme, me oleme sattus tuhandeid maksnud paari riisvarijupi eest. Ja noh, nendega me kõigi, kelle me räägime, me räägime nüüd, et teha pilooti. Nii, aga sa küsid müügist, mitte pilootidest. Ja see pilootide nagu see, sellest väljamurdmine on meil väga oluline järgmine samm, kui me nüüd saame selle Soome hanke võidetud. Kusjuures Sympaar kaks tuhat kuusteist aastal võitis Soome hanke, Soome, soomlased olid esimesed maailmas, kes tegid seda tüüpi tarbimise juhtimishanke, Sympaar võitis, me saime sealt poolteist miljonit käibet kohe. Oleks väga tore ajalooline riim, kui nüüd ka Soome hange jällegi maailmas unikaalne, esmakordne, ainult tarkvarale põhinev läbilaskevõime suurendamise lahendus. Kui me selle võidame, siis me saame kohe päris referentsi, me saame öelda, et meie lahendus nüüd päriselt mõjutab elektrisüsteemi juhtimist kuskil maailmas terves riigis. Ja sealt edasi peaks minema nüüd pilootidest päris lepinguteni väga ladusalt, kui me seda ei saa, meil on praegu USA-s kaks-kolm tükki, kes on nagu väga lähedal, aga täna õhtul me helistame üle ja küsime, kas me nüüd saame või ei saa. Meil on vaja seda esimest. Ja, ja kui see on saadud, siis mul on usku, et nendest ja noh, täna juba on mingi kuus maksvat pilooti ja meil on, arutame veel mingit kuute. Ja pipeline'is on üldse mingit tuhat ettevõtet kokku, et kui me nende. Esimese sammu ära tehtud saame, siis me saame kahe aasta jooksul ütleme veel kolmkümmend päris lepingut ja igal juhul juba siis väga suureks ettevõtteks, et. Müügid sihukene üldiselt on väga keeruline, eriti kui me tegeleme põhivõrkude ja jaotusvõrkude, kes peavad riigihanke tegema. See õnneks ei ole terves maailmas nii, aga kui peab riigihanke tegema, siis see on sihukene kolmeaastane protsess. Mida me üritame siis hinnastamise tabiil vältida, et minna alla nende Euroopa hankepiirile.

Kui sa kuskil seal kabinetis oled mõnes, mõne elektri tootja juures ja üritad oma, oma ägedat lahendust müüa. Siis ma kujutan ette, et üks küsimus, mis kiiresti tuleb, on see, et aga kust ma tean, et sul on õigus. Et, et kas ta näeb ise seda oma võrgust ära või mingil hetkel, kui sul ei ole õigus, siis käibki see pauk, millest Taavi rääkis, et millega sa tõestad, et see sinu mudel töötab?

Meil on kolm kaasasutada, eks ju, Marcus Lippus teeb masinõpet, mina müün piltlikult, teen muidu seda ka, aga müün ja Henry Manninen on, kes õpetab Taltechis energiasüsteeme ja tema on see, kes, kui ta Eleringist ära oleks tulnud, siis meie, meie teema oleks tema laual ja me samuti emotsionaalsed oleme piisavalt erinevad inimesed, meil õnneks on piisavalt erinev maailmavaade. Ja Henri on täpselt see, kes uut asja nähes ei usu. Ja kõik meie kliendid on samuti uut asja nähes, nad kindlasti ei, ei usu või ei torma seda uskuma. Ja ka Henri ise on öelnud, et ta on natuke üllatunud, et see asi töötab. Ja kuidas me nüüd teame, et see töötab, eks, ja sellepärast me teemegi esmajärgul ühenduse kontaktvõtmist nende ettevõtjatega, kellel on mingi riistvara kuskil juba paigaldatud. Me saame öelda, et näed, teil on viimase kolme aasta mõõtmised, me teeme teile viimase kolme aasta jaoks oma ennustused ja te võrdlete ja te näete, et siin on tõesti. Ütlesime, et on kolmkümmend protsenti rohkem läbilaskvõimet ja näed oligi ja me mitte ainult ei ütle, et need on nii palju rohkem, vaid me ütleme, et me oleme üheksakümmend kaheksa protsenti kindlad, et on vähemalt nii palju rohkem. Ja me saame võrrelda seda siis üheksakümmend kaheksa protsenti kindlust sellega, kas on siis üheksakümmend kaheksa protsenti ajast nende mõõdetud väärtused ülevalpool meie Mida me teeme Elering, Eleringiga, Eleringis on meil käimas tervet võrku kattav piloot, kus on ka kaheksa mõõtepunkti, mille vastu me valideerime. Ja suveks saab see tehtud ja kui see saab edukalt tehtud, siis ma usun, Elering hakkab ka sellest rääkima. Täna nad väga mõistlikult ütleb, et ootame ära, vaata, mis tulemused on ja siis me hakkame teid kas kiitma või laitma vastavalt sellele, kuidas läheb.

Aga geograafiline laienemine sul, et seesama mudel, mis teil on, eks ole, mis neid põõsaid ja asju vaatab, kui lihtne sul on seda transleerida ükskõik millisesse punkti maailmas?

Hämmastaval kombel ja see on asi, mida iga kord, kui ma räägin inimestega, kes on energiavaldkonnas, nüüd tuleb täiesti üllatusena see, et siis see lidariga on terve maailm ära mõõdestatud. Teadavalt okei, mitte terve maailm, Põhja-Euroopa ja, ja tähendab Euroopa ja Põhja-Ameerika on kõik ära mõõdestatud, meil on tasuta ligipääs iga meetri täpsusega kõikidele kohtadele. Me oleme kuskilt kuulujutte kuulnud, et on Airbusil, on satelliidid taevas, mis samuti alla meetri täpsusega suudavad kõiki mõõta, aga et teine kuulujutt on see, et nad tahavad kuskil miljard eurot kogu selle maailma katva pildi eest. Ütleme siis, et kui me teeme Põhja-Ameerika ja Euroopa tasuta ja mingid osad katvat jäävad, siis me võime Airbusilt natuke osta ka. Teeme kosmoseagentuuriga praegu koostööd, kosmoseagentuur on meile raha andnud nii äriinkubaatori raames kui ka nüüd riikliku projekti raames. Mille eesmärk on võrrelda satelliidid pärit maastikmudelite ning lidari poolt saadud maastikmudelite, siis mudelite täpsust. Ja, ja samuti ka majandusliku külge, palju siis maksaks teha satelliitid, satelliitide pealt? Kui on majanduslikult tehtav, siis terve maailm on kaetud satelliitrite pealt. Ei olegi rohkem vaja midagi, sest Euroopa keskustel ja mudel ilmaennustatel on ka terved maailma katvad mudelid.

See on ka selline huvitav harjutus, mulle tundub, turuniši valikust, sest et noh, kui toode on maailma täpseim tuuleennustus. Ja siis on võimalik, eks ole, panna paberile noh, mitukümmend valdkonda võib-olla kuhugi, et noh, et kuhu ma seda nüüd pakkuma lähen, et. Et ma arvan, tänu, ma energeetika taustale sa tõmbasid sealt välja, maailma täpseim tuuleennustus elektrivõrkude ja

Hännas on kombel see probleemi, koti mitte kedagi, isegi no ütleme, meil on, meil on pooled meie inimesed on surfarid, sest neid huvitab tuul. Aga isegi nende jaoks ei ole meie ennustel endal midagi teha, sest me, me ennustame tuult viie meetri kõrgusel, kuuemeetri kõrgusel põõsaste taga. Ainus kaks ettevõtet, kes meil on näinud, kes on sinna suunda mõelnud, üks neist on, mis on mõlemad pankrotis, üks oli Hongkongi firma, kes proovis droodilennuteed optimeerida, et. Mitte vastuta uut lennata, on ju, okei, kõva probleemida lahendada, teine, mida ma nägin, oli Norra firma, kes aitab jalakäija mugavust linnas tõsta. Sest Norras pole mitte ühtegi muud probleemi enam järgi, on ju. Et nendel kahel ettevõtetel ei ole hästi läinud, sest nad ei lahenda päris probleeme, et ega me ei asunud, me ei asunud ka tuult ennustama, me lihtsalt nägime probleemi elektrivõrgus. Me teadsime, et kaks tuhat kaheksateist Elering tegi mingi katsetuse, kus nad panid ilma, ilmajaamasid, liinide lähedusse, mõõtsid ja vaatasid siis tuulikute tootmist ja mõõtmisi, leidsid, et need ei korreleeru. Seda, seda teades mõtlesime, et okei, tegelikult ta peaks ikkagi saama ennustada, sest tegu on füüsikaga. Markus arvas ka, masinad praegu saabki teha ja siis me kogemata

Väga hea, meil on saade lõppenud, ma arvan, et kuulajad lööksid meid maha, kui me ei küsiks sinu käest arvamust Eesti energiavalikute ja sektori tuleviku kohta, et. Et kas sina mereparki ehitaksid? Ja kas sa arvad, et praegune valitud teekond, mis on selgelt ikkagi tahtsuse energia suunas ja salvestamise suunas, et kas see on õige valik, arvestades sinu nii-öelda erialast ja, ja ka teaduslikku tausta?

Kui ma läksin kunagi ammu energeetikat õppima, siis esimene asi, mis räägiti, oli see, et fossiilkütused, gaas, nafta, sösi, see on lihtsalt nii meeletult hea kütus. Sa võtad, sa võtad selle maa seest välja, ta annab sulle tohutust kogu see energiat, seda saad igale poole transportida, viia, tassida. Sellega võistelda ei ole lihtsalt mitte mingil tehnoloogial võimalik, kui sa pead võistlema otse sellega. Ja see on fakt, lihtsalt okei, need maa seest välja võetud gaas maksab kümme eurot megabettuni pealt Texases. Mida iganes sa teed, sul ei ole sellega võimalik otse võistelda, aga siiski koht, kus ehitatakse kõige rohkem päikesepaneele USA-s on Texas. Sest et kui sa seda päikesepaneeli oled ehitanud, annab see null elektriga, null hinnang elektrit. Gaas ja maagaas ja päike ja tuul lähevad ülihästi kokku ja siis me läheme Texas, kus ei ole toetusi peal, kus ei ole päikselt tuule toetust, kus ei ole ka väga otsesed toetused fossiilkütustel. Aga mõlemad arenevad mühinal ja kõik andmekeskused, kõik liiguvad sinna. Meil Euroopas ja enamuses maailmas ei ole sellist asja nagu Permi on Basin ja odav maakaas, me peame, me lihtsalt peame tegema halvemaid valikuid kui Texast saab teha. Nüüd mida, mida me peaks siis Eesti tegema, meil on tõesti väga hea tuuleressurss. Maismaal, merel, igal pool on hea tuuleressurss. Me oleme nüüd hetkes, kus probleemiks ei ole ressursse, probleemiks on see, et Eestis pole tarbimist. Kui sa oled tuuliku arendaja, sa tahaksid ehitada tuulikult, sul on seda tuult küll, aga sul ei ole mitte kellelegi see elektrit müüa, sest meil ei ole tööstust. Ja nüüd, kui me hakkame nüüd Eestis praegu ka mingid noh, tehakse tulevikuenergeetilisi plaane. Siis mul on nagu selles osas küsimus, et kui me siin mingeid tuumajaamasid plaanime või muide, kellele see elekter läheb, kuhu või miks, mis probleeme me lahendame, et. Et meil pigem on tarbimise poole pealt väljakutsed, ressurssi on ja ma lihtsalt ei tahaks, et me tänases maailmas, kus on tuulikute päiksepaneelide. Gaasijaamade hinnad turul täiesti võrreldavad, neid saab ehitada ilma subsiidiumiteta, kui on tarbimine. Siis võiks nad nagu turul toimida lasta, aga noh, see on lihtsalt helesinine unistus, sest elektrimajanduses ei ole sihukest asja nagu vaba turg juba ammu. Tuulikud on kinni makstud, me lihtsalt loodame heake tuumajaama kinni maksma. Ja ütleme, ma ei kadesta valitsuse olukordades, aga mida mina nüüd teeks, on see, et teeks tugevama elektrivõrgu, pannakse maismaa tuulikuid rohkem, sest need on kõige odavam elektrid, mis meil on. Suurendaks veel päikest, kui seda kuhugi panna on. Aga kindlasti ei maksaks kinni rohkem subsiidiume ja ühelegi uuele asjale.

Aga kas meretoolikud on vaja või ei ole?

Ma arvan, et meil ei ole seda tarbimist, meid ära õigustab, kui me suudame teha merekaabli Soome poole või siis tähendab Saksamaa poole, siis äkki on, aga jällegi ma ei ole nende tasuvusharutuste juures. Ma ei ole ainult ühegi PPA läbirõukimise juures, äkki on keegi töö, tööstusettevõtte, kes on nõus elektrit ära ostma. Puhtalt turupõhiselt ma küll ei usu, et need on võimalik ehitada.

No me siin arvutasime, et meie mitte, aga ütleme, targad inimesed Eestis arvutasid, et palju siis ma ei tea, kümne-viieteist aasta pärast Eestis see elektri kilovatt-tunni hind on, eks ole, saadi üks number ja teine number, kolmas number, ilmusid artiklid. Mul on miskipärast selline amatuidlik sisetunne olnud kogu aeg, et, et kas me oleme elektri tootmisega noh, umbes sellise elektroonikamajanduse sarnases olukorras, et, et pikas perspektiivis see hind läheb kogu aeg allapoole. Ja, ja me äkki mingil hetkel jõuame noh, mingi üliodava elektri hinnani, sest noh, elemente sellest me juba praegu näeme, et on ju ööpäevas tunde, kus elekter on null. Ehk see vist isegi on miinusinnaga nagu olnud.

Hiljult ühe sõbraga, tähendab, on Hiinas võimalik tellida roboteid, mis maksavad mingi kuusteist tuhat dollarit ja nad on võimalik siin programmeerida asju tegema. Kui meil on selline robot ja meil on tasuv elekter, sa võid selle, mu sõbra, sõber elab Tallinnast tunni ajal kaugusel, ütles, et aga ta võiks saata selle roboti endale ju hagu korjama. No sellega on ma ei kujuta, noh, põhimõtteliselt mõte on see, kus on elekter tasuta või odav, seda teha igasuguseid lollusi. Asju, mida me isegi ette ei kujuta ja see on tegelikult see point, eks ju, et miks me räägime odavast elektrist. On see, et kogu meie elu on ehitatud selle peale, ega ka sada aastat tagasi keegi ei mõelnud seda, et tund aega autoga sõita ja kuskil mujale elada hoopis, see on ka tegelikult jabur asi, kui sa sadadest tagasi vaatad. Ja miks me nüüd räägime odavast elektrist ja miks me räägime puhtast elektrist, minu vaates on see, et odav ja puhas Ja lõpuks, kui nüüd vaadata suurt pilti, siis asi on elukvaliteedi parandamises, mitte ainult Euroopas, meil on väga palju ilmselt, kelle elukaitseks, kvaliteeti on vaja parandada, aga ka terves maailmas, kus veel miljardid inimeste ilma elektrita elavad. No selles kontekstis minu vaatest ei ole tegu mingi roheteemaga. Tegu on majanduskasvu, majanduse arengu elukvaliteedi kasvuga ja selleks odavat elektrit vaja ja odav elekter on peaaegu kõikjal maailmas päike ja tuul, eriti päike. Teda ei ole küll sada protsenti ajast saadaval, aga kui sa tahad sellise lolli asju tuha nagu mingit robotit haugu korjama saata, siis piisab sellest, et sa laeta päeval täis. Et võib-olla see sada protsenti taastuvat, see on nagu ongi mõttetu eesmärk, et keegi peaks võtma kaheksakümmend protsenti taastuvat või isegi mitte taastuvat, vaid kaheksakümmend protsenti ajast oleks odav energia. Ja siis ülejäänud kakskümmend protsenti ajast vaatame, mis me teeme, et äkki on seal mingid muud lahendused.

Hüva, meie saateaeg on läbi, aitäh, Georg sulle ja loodame, et Gridravenit saadab edu ja Tuule ennustused on ülitäpsed. Ja kõik on lõpuks rahul, loodame, me kohtume sinuga veel. Kuulajatega kohtume kindlasti täpselt nädala aja pärast, nii et kuulmiseni.