@ ETTEMÕTE // 2025.03.12
delfi_ettemote_1094.mp3
KUUPÄEV
2025-03-12
PIKKUS
42m 15s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Eesti kaitsetööstusettevõtte DefSecIntel Solutions asutaja Jaanus Tamm arutleb, kuidas droonid ja AI on muutmas tänapäeva sõjapidamist ning miks on Euroopal vaja kiirendada kaitsetehnoloogilist arengut. Saates analüüsitakse Eesti kaitsetööstuse potentsiaali, inseneride nappust ning vajadust integreeritud ja automatiseeritud kaitsesüsteemide järele.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Ukraina sõjaga ülikiirelt arenema hakanud droonitööstus on juba muutnud sõjapidamist, kuid me oleme alles alguses ja praegu toimuv on kõigest eelmäng robotitevahelisele sõjale, rääkis Eesti katisetööstusfirma DefSecIntel Solutions asutaja J...
Tere kõigile kuulajatele, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on tagasi ettemõtte saatega ja ma arvan, et käesolevatel aegadel on, ei lähe kunagi sihtmärgist mööda, kui teha saade kaitse teemadel ja kaitse innovatsiooni teemadel. Alles see oli siin, kui Ragnar Sass kirjutas. Sotsiaalmeediasse pikema, väga sellise inspireeriva, sütitava postituse, kuidas kaitsetööstuse innovatsioon, droonid ja kõik muu võimaldab Ukrainal kauem ja paremini vastu pidada lahinguväljal, kui me praeguseid uudiseid lugedes võiksime arvata. Ja siinkohal peab ütlema, et see praeguseid uudiseid lugedes tähendab eelmist nädalat, sest nädalaga võivad siin asjad väga palju muutuda. Aga meie tänane külaline on sellise, ma vist peaks ütlema, paljulubava kaitsetööstusvaldkonna idufirma asutaja nagu DefSecInteli asutaja, Jaanus Tamm, tere, Jaanus. Tere. Sa oled pannud oma firmale nii keerulisi nime, ma pidin kolm korda harjutama ja siis paberilt maha lugema. Tere, Taavi. Sinu käpp on kaitsetööstuses sees, ma kirjutasin hiljuti ja järjekordselt, kuidas sa üritasid Riigile drooni pilootide projekti maha müüa, ei läinud. Vaatasin, tekkis väike sõnasõda isegi, et sa, sa ei saa aga valdkonnast ikka lahti lasta.
No siiani on müünud kõige paremini Server-Spae, see mobiilne platvorm, sest ta on hästi, ta on hästi hea, sa jätad kuskile maha, saab ise kõrval olema. Et me isegi pidime sõja ajal. Ukrainas noh, selle kasutus nii-öelda juhtu muutma oluliselt, et, et noh, nad kasutavad see natuke teistmoodi kui kuidagi algselt disainitud, algselt disainitud, et sa oled kuskil mitusada kilomeetrit eemal ja kõik käib üle, üle, üle nii-öelda siis satelliitside või siis üle raadioside, aga noh, nagu me teame, Ukrainas on tohutu džämmimine ja, ja hästi keeruline selle sidega, et siis me pidime tegelikult kohandama ümber niimoodi, et seda saab kasutada ka noh, nii-öelda paari kilomeetri kauguselt kaabliga, onju. Aga justkui see on ikka samad, sa ei pea selle kõrval seisma. Siis need sõidukid on neid väga hästi, kuna noh, kuna üldse sõjas on sul vaja silmi kogu aeg, et siis noh, kus sa kuskil käid, sõidad, siis sul on vaja selle Kaiman sõiduki platvormi peale, saad luuret teostada, saad vaenlasi otsida, noh, saad ka rakette jälitada, kui vaja, saad jälitada, kui sa sõidad maastiku peal. Ja, ja kuna tal on öö võimekus, siis noh, siis ta on üliväärtuslik, et öösel, öösel näed põhimõtteliselt kuskil istud ja passid ja, ja siis vaatad, kus, kus vaenlane liigub ja airshield, see, mis meil on, see nii-öelda counter-trone või, või siis see õhutõrje, sellega me tegelikult tulime alles eelmine aasta välja, et seda me ei ole veel jõudnud nii palju müüa. Aga me näeme, et selle järgi on väga suur nõudlus sellel aastal.
Ma tean, et Ukrainas on niimoodi, et, et meie süsteem annab noh, ütleme, aitab siis nende, nende kuulipildujal siis nii-öelda nagu sihtida. Aga ikkagi see mees laseb seda, noh, sa ütled põhimõtteliselt natuke vasaku, natuke paremini, natuke alla, onju. Et noh, me saame see radariinfo sealt, radari ja siis selle kaamerainfo järgi aitame siis sellel tulistajal seda teha.
Me, me oleme siin kaitsevaldkonnast viimasel ajal palju rääkinud, eks, et eelmised kümme aastat, kui me saadet tegime, eriti noh, ei juhtunud ja nüüd on nii, et paar korda kuus. Räägi, Jaanus, milline see selline sinu vaade on Ukraina sõja toodud innovatsioonile, kas, kas sa kirjutad sellele alla, mida, mida räägitakse, et noh, droon on tegija number üks? On tehtud aasta, võib-olla aastakümnete pikkune selline kiire hüpe tehnoloogias edasi. Sõjapidamine ei ole kunagi enam see, mis ta oli vanasti, droonidega saab teha põhimõtteliselt kõike ja, ja, ja Eesti peaks oma plaanid nagu kohe ümber tegema, et kas sa, kas sa oled näinud ise seda tohutut drooni plahvatust?
Jah, me oleme näinud seda ja ma selles mõttes kindlasti nõustun, et droonid on väga palju muutnud sõjapidamist, aga samas ma noh, pean nii-öelda siis kindralitega nõustuma, et droonidega ainult seda ei võida. Et ja, ja noh, me peame ka natuke arvestama sellega, et miks ukrainlased droon hakkasid arendama noh, sest neil ei olnud suurtükimürske. Et, et ja kui sa lähed ja räägid tegelikult nagu sõduritega, siis nad ütlevad, et noh, kui mul oleks nagu kümme korda rohkem suurtükimürske, et noh, siis oleks võib-olla palju parem. Et noh, see, see nii-öelda see mõju on noh, see mõju, see mõju oleks nagu noh, ütleme siis, see oleks nagu rohkem võrreldav sellega, mis kahju sa saad teha, on ju. Aga droonid, sellega ma nõus, et droonid tulid, nad on ja nad on väga palju muutnud, aga ainult droonidega sa ei võida sõda lihtsalt. Et noh, nüüd sa pead igal pool arvestama, et sul on noh, sa, kui nii-öelda sa oled kuskil rinde lähedal, sa pead alati arvestama, et mõni droon võib su peal lennata, noh, sa pead alati arvestama, et võib su, su nii-öelda masinad koheselt purustada. Ja, ja, ja lisaks nendele FBV droonidele on ju, on ju ka väga palju tegelikult luuredroone. Noh, tänagi oli uudis ju, kuidas noh, sada kakskümmend kilti rindejoonest luuredroonid, vene luure troonid lendasid lihtsalt ja, ja, ja said, said seetõttu noh, tulistada siis ühe, ühe õppekogu, kogunemise juurde. Ja samamoodi olid ukrainlased Venemaal, need ka lendavad väga kaugele sisse ja teevad seal täpselt samamoodi luuret, et droonid on muutnud.
Kui valmis sa olid Ukraina sõja alguseks, et meil on paljud Eesti startupid ka militaarvaldkonnas. Noh, nad täna natuke koguvad kogemusi, et nad saadavad jälle, ma ei tea, uued troonid sinna rindele, vaatavad jälle, mismoodi need maha võetakse või nad häbivad, sellest teevad jälle parandused ja, ja parendavad. Noh, sama oli, noh, Milremi nende masinatega, eks, et nad ikkagi lahingukogemuse said alles ukrainlase, on ju, et. Et kuidas, kuidas sinu valmisolek oli või kui palju, kuidas praegu üldse su arendus käib, et kas sul on kogu aeg, instruktorid on kohapeal, testivad, vaatavad, on, räägivad rindel olevate sõduritega, parandavad?
Jah, ütleme, et kõik seda on, mida sa kirjeldasid, et meil on, meil on Ukrainas hooldusjaam, tehas. Me, me oleme seal võimelised kõiki oma masinaid, mis me oleme Ukrainasse tarninud, uuendama, parandama. Ja vajadusel modifitseerima, me oleme ka teinud seal väga palju modifikatsioone. Me saime suht kohe aru, me juba kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal tegime, kevadel põhimõtteliselt tegime sinna noh, nii-öelda selle jaam, hooldusjaama ja hakkasime noh, palkama ukrainlasi ja nemad siis suhtelisid omavahel, et me kohe saime aru, et see telefonimäng ei noh. Ei lõppe hästi, aga valmisoleku koha pealt oli see, et noh, tegelikult meil natuke nagu vedas noh, nagu ajastumise mõttes, et mul sai just toode pärast koroonat valmis, esimene server-spae. Me olime tarninud seda paarile kliendile Euroopas noh, nagu prototüübina, testinud, vaadanud, kuidas see nagu toimib. Ja, ja siis noh, valmistasime ette, et nüüd hakkavad kõik need Euroopa piirivalvurid seda suure hurraaga ostma, onju, et noh, see on ikkagi nii unikaalne, äge toode. Ja siis noh, venelane ründas Ukrainat ja põhimõtteliselt kogu see äriplaan kukkus nagu kokku. Sellepärast, et kõik ütlesid, et, et oi-oi-oi, et oota, et ma ei tea, mida me nüüd tegema peame, et kas me peame hakkama aeda ehitama või, või tanke ostma või et, et noh, vaata, mis saab. Ja siis tegelikult lihtsalt siis ukrainlased helistasid, ütlesid, et kuule, et me kuulsime, et sul on niisugune äge lahendus, et meil oleks nagu vaja silmi, on ju. Ja, ja noh, meil tegelikult olime enne täiemahelist sõja algust ka juba Ukrainas sealsete piirivalvurite ja sõjamehest tegelikult rääkinud, et, et noh, niisugune toode ja et äkki nad tahavad ka ja neil oli huvi ja aga noh, sa võid ise aru saada, et kui sul noh, sõda algab, siis sul on ikkagi vaja kõigepealt laskemoona.
Kui sa enne rääkisid, Jaanus, et noh, mis, milline see droonide roll juba täna on, eks ole, ja tõenäoliselt ta kasvab ja siis sa isegi julgesid öelda, et see on eelmäng noh, ikkagi täisautomaatsele drooni sõjale. Et siis sa jõudsid küll ära öelda selle vana tõe, et, et sõda on ikkagi lõpuks sõda logistikute vahel ka väga palju, kuigi see tundub igav. Aga ta on ka sama palju sõda selliste tootmisvõimsuste vahel. Et, et kes kauem jaksab nagu vastu pidada ja noh, kui ma kujutan ette mingeid drooniarmeesid lendamas, noh, siis see ikkagi paistab mulle puhtalt, tootmisvõimsus see küsimus. Ja seda on ju Eesti nende drooni- ja kaitsetööstusettevõtete puhul räägitud, et no paberil ja võib-olla ka Ukrainas me teeme tegusid küll, aga noh, oleme ees ja hakka tootma, eks. Et mis see olukord, mismoodi me peaksime seda Eestis korraldama? Kas me peaksime sajakordistama oma droonide ja kogu muu tootmisvõimsust, kus me neid tegema hakkame? Kuidas me võiksime mõelda selle peale, et sõjaolukorras neid iga tund kuskilt liini pealt maha tuleks või kas see üldse on tehtav või me peaksime neid varuma praegu noh, igaüks keldrisse endale sada tükki, kellel vähegi ruumi on?
See on päris hea küsimus, selles mõttes, et noh, kindlasti tootmismaht ja tootmisvõimekus on üks selline kriitiline komponent, kui me korra mõtleme Ukrainas toimuva peale, siis noh, neil oli olemas päris suur tööstus omal ajal, neil oli päris palju insenere ja, ja nad selle pealt tegelikult olid võimelised siis kõike seda noh. Uut innovatsiooni looma ja neid, neid suuri drooni noh, tehaseid või ütleme siis neid ehituskohti püsti panema. Ja, ja neil oli nagu väga akuutne vajadus ja sealt tekkis ka kogemus, et noh, Eestis meil seda täna ei ole. Ja nüüd, kui me seda Eestis hakkame looma, noh, siis, siis see võtab aega, aga samas Eestis peab arvestama sellega, et kui, kui peaks meil mingi kriisiolukord või sõjaolukord tekkima, et, et noh, siis meil on täpselt see, mis meil on. Et ega meil ei tule insenere juurde, meil ei tule lattu midagi juurde, meil ei tule kogemust juurde, et noh, mis tähendab seda, et me natuke ikkagi peaksime ostma lattu asju täna. Me selles mõttes noh, me peaksime, nagu Taavi ütles, me peaksime kõvasti treenima omaenda inimesi ja sellega noh, kui sa treenid, siis sa ju noh, teed katki neid. Siis sa ju treenidki, kuidas nendega sihtmärki tabada ja siis sa peadki tootma neid tuhandeid ja kui sa suudad neid juba täna toota tuhandeid, siis sealt skaleerida noh, näiteks kriisieelsel olukorral mingi kümne tuhandeni ei ole enam nii suur probleem. Aga kui sa täna toodad kümme, noh, siis sul on väga raske sealt kümne tuhande peale skaleerida.
Noh, ta vist nagu osaliselt on, aga noh, aga ei, nüüd siis tuleb lihtsalt seesama võimekus luua Euroopasse. Et ega see, see noh, see ei ole selles mõttes nii keeruline, täna on juba Euroopas ka drooni mootoritehased, need lihtsalt ei ole noh, nii suure mahuga. Noh, Hiinas on sul põhimõtteliselt iga suuruse, iga mootori suuruse kohta erinev tehas ja sul on põhimõtteliselt külade viisi neid, noh, et sul on nagu need, sinna teevad suuri drooni mootoreid, siin väiksed drooni mootoreid, siin tehakse vot selle missiooni, seal missiooni jaoks ja neid tehakse noh, nagu. Meeletutes kogustes, et, et eks siis tuleb Euroopasse luua need, see võtab natuke aega, aga, aga ega noh, nad ei ole selles mõttes nagu nii tehnilised, nii keerulised, et me ei saaks hakkama sellega, see on pigem täna minu arust probleem on otsustamises. Et noh, keegi peab otsustama, keegi peab investeerima, aga noh, ettevõtjad ei investeeri, kui nad ei näe ju, et see raha tagasi tuleb. Ja täna keegi missioonitundest Euroopas seda ei tee, nagu Ukrainlased teaks, et noh, sa pead oma riiki kaitsma ja oma elu eest võitlema. Täna on Euroopas liiga hea elu selleks, et keegi missioonitundest hakkaks droonitehaseid üles ehitama.
Aga tuleme tagasi nüüd sinu ettevõtte juurde, et, et okei, Ukrainas on praegu suur vajadus, ehitate-möllate, aga mis see ettevõtte nüüd saab, et selge on see, et selliseid jaamu, selliseid tooteid on vaja noh, igal riigil. Mis tähendab seda, et noh, Skys the limit ja, ja ütleme niimoodi, et Bolt ei olegi varsti enam tõenäoliselt meie suurim ettevõtte, eks, et sul hakkab nii hästi minema. Et mis see järgmine samm on, teha Saksamaale, Prantsusmaale?
Sa oled põhimõtteliselt õieti aru saanud, jah, et, et me praegu ehitame Eestisse uut tehast, aga see põhimõtteliselt noh, lihtsalt nagu vana uueks tegemine ja kogu tiimi koondamine, meid on täna juba üle saja Eestis. Ukrainas meid on üle kolme, ligi nelikümmend ja see meil, meil on tegelikult juba tiim hakanud nii-öelda kasvama, tekkima ka Saksamaale. Ja, ja meil on ka üks inimene UK-s, on ju, ja kui sa vaatad natuke, kuidas see kaitsevaldkond töötab, on ju, siis täpselt niimoodi tulebki teha, nagu sa kirjeldasid, et selleks, et sa saaksid nii-öelda oma tooteid turustada näiteks Poola või Saksamaale või Prantsusmaale, sa peadki tegema sinna kontori. Ja tehase ja siis põhimõtteliselt võtma Eestist loodud IP ja innovatsiooni ja lihtsalt siis ehitama seal siis nii-öelda skaleerima, tootma siis konkreetselt selle turu jaoks või siis näiteks sealtkaudu mingite lähiturgude jaoks. Ja seal on nagu kaks põhjust, üks põhjus on see, et kõik tahavad, et mingi raha jääks nende majandusse. Ja teine põhjus on see, et noh, Eestis ei ole nii palju inimesi. Et teha siin nii palju tehaseid ja me oleme sugust kehva koha peal ka geograafiliselt. Siit kuskile asju saata võtab päris kaua aega, noh, kui sa sinna Euroopasse saadad, on ju, et sul läheb vähemalt kaks päeva kaotsi, kui saadad mujale maailma, siis läheb kolm nädalat.
Okei, aga mõtlengi, et Eesti siin teised sõjatöösturid on võtnud endale ka strateegilisi investoriteid sisse, eks, et müünud, ma ei tea, kakskümmend viis protsenti osalust ära strateegilisele investorile rohkem, et. Sina praegu, see on noh, Ukraina sõda on suur õnnetus, aga, aga teistpidi sul on ta olnud kindlasti korraliku rahavoo, et. Kui palju selline valdkond üldse nagu vajab strateegilise investori abi või tuletada nii-öelda. Ütleme nii-öelda tood on juba nii hea, et, et, et päris sellist. Ma mõtlen, saab tavainvestoritega hakkama.
Aga kas see probleem on läbi, et mis noh, ma arvan Ukraina sõja alguseni ikkagi Eesti kaitsetööstus iduettevõtteid kummitas, et no on ettevõte, sa nagu teed asja, mingi rahastus on, käid ja müüd. Ja kõik need, kellele sa müüd, ütlevad, et no, no vaatame, protsessid on pikad, ei tea, vaatame, et see müügi. Noh, ostuvalmidust nagu tegelikult kliendil väga palju ei olnud, meil on väga paljud kaitsetööstuse ettevõtted seda rääkinud. Kas sa arvad, et see on nüüd nagu igaveseks läbi, et nüüd, kui sa lähed oma jaamade ja droonide ja sihtimise ja kõigega, mis sul on. Ükskõik millisesse Euroopa riiki või, või mujale kõik ütlevad, jah, Jaanus, kohe meie kaitsevägi on muutnud oma lähenemist, ostame, katsetame.
Me tõenäoliselt peame sind varsti jälle tagasi kutsuma, et see valdkond arenebki nii kiiresti ja, ja saateaeg on lühike. Tahaks ühte kommentaari su käest veel saada, et sa kokkuvõttes oled teinud ju oma tootearenduses koostööd ka teiste nii-öelda valdkonna ettevõtetega, eks, ma saan aru, oma droonid sa esialgu isegi ostsid mujalt ja nii edasi, onju. Et kui sa peaksid praegu üldse nagu andma hinnangu meie nagu selles mõttes kaitse tööstusele. Et, et noh, Ukrainal on praegu tohutu kogemus ja ukrainlased jäävad ka oma ettevõtteid siia, et, et noh, me oleme ajaliselt olnud väga kõvad fintech'i tegijad siin Eestis ja me oleme väga head, ma ei tea, telekomi lahenduste tegijad. Et noh, Saksamaaga ei tahaks ennast võrrelda, eks, aga, aga ütleme nüüd, kas, kas meie kaitsetööstusel ikkagi on üldse potentsiaali või see jääbki ikkagi sihukese, no ütleme. Noh, sina ja, ja siin paar-kolm tükki veel nagu valdkonnaks või see on selline, mida põhimõtteliselt tulebki mingil hetkel nagu meil Eesti startup sektor on, et nagu Vändras saa laudu.