Eesti kaitsetööstur: praegu toimuv on eelmäng robotitevaheliseks sõjaks

Tere kõigile kuulajatele, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on tagasi ettemõtte saatega ja ma arvan, et käesolevatel aegadel on, ei lähe kunagi sihtmärgist mööda, kui teha saade kaitse teemadel ja kaitse innovatsiooni teemadel. Alles see oli siin, kui Ragnar Sass kirjutas. Sotsiaalmeediasse pikema, väga sellise inspireeriva, sütitava postituse, kuidas kaitsetööstuse innovatsioon, droonid ja kõik muu võimaldab Ukrainal kauem ja paremini vastu pidada lahinguväljal, kui me praeguseid uudiseid lugedes võiksime arvata. Ja siinkohal peab ütlema, et see praeguseid uudiseid lugedes tähendab eelmist nädalat, sest nädalaga võivad siin asjad väga palju muutuda. Aga meie tänane külaline on sellise, ma vist peaks ütlema, paljulubava kaitsetööstusvaldkonna idufirma asutaja nagu DefSecInteli asutaja, Jaanus Tamm, tere, Jaanus. Tere. Sa oled pannud oma firmale nii keerulisi nime, ma pidin kolm korda harjutama ja siis paberilt maha lugema. Tere, Taavi. Sinu käpp on kaitsetööstuses sees, ma kirjutasin hiljuti ja järjekordselt, kuidas sa üritasid Riigile drooni pilootide projekti maha müüa, ei läinud. Vaatasin, tekkis väike sõnasõda isegi, et sa, sa ei saa aga valdkonnast ikka lahti lasta.

Jah, et see oli Kaitseliit, see ei ole üldse mingi riik, see on vabatahtlik ühendus. Aga, aga ei, selles mõttes ma ärgitasin jah, et meil on ühiskonnas olemas valmisolek treenida rohkem droonipiloote välja. Ja ma selle nii-öelda vajaduse ja võimaluse tahtsin kokku viia omal ajal aasta tagasi kuskil. Ja ebaõnnestusin ja see oli nagu väga naljakal põhjusel, et tol hetkel veel ei osatud mõelda, mismoodi drooniüksus üldse liita meie kaitseväe süsteemiga, see on tohutu ju süsteem, Jaanus teab väga hästi seda, seal on reeglid ja kord ja kuidas ikka lahinguväelased käivad ja nii edasi, et. Ja siis asi ootele ja noh, nüüd ma vaatan, et mida rohkem, kui nüüd edasi läheb, seda rohkem ma muretsen, et miks me ikkagi ei treeni endale teatavat suutlikkust nagu autojuhilube, et treenime endal droonipiloot, eks ju, aga. Aga las see vaidlus jääb, ma arvan, et me tuleme selle juurde veel positiivselt tagasi.

Ja mina olen olnud tegelikult kaitsevaldkonnas kaua aega ja täna ma olen tegev ainult DefSecIntelis. Aga ma nii-öelda kaitsevaldkonda sattusin aastal kaks tuhat üheksa, siis kui me kahe tuhande kuuendal aastal asutasime Tauri duubli ja Jürgo Predeniga sellise firma nagu Defendec. Ja siis tol ajal, kui me tegime neid nii-öelda siis IoT asju, aga tol ajal oli teine nimi sellel. Ja siis kaks tuhat üheksa me saime aru, et, et noh, me tegelikult oleme sisenenud kaitsevaldkonda ja ainukes, kes me, kes ostavad IoT-d, on piirivalvurid ja sõjamehed ja, ja siis me lihtsalt hakkasimegi. Seda valdkonda tegema, tollal oli muidugi väga raske. Noh, ei olnud väga tellijaid, keegi väga ei ostnud midagi ja, ja noh, erinevalt näiteks praegusest olukorrast. Ja siis hargiks natuke edasi ja siis. Kaks tuhat kuusteist äkki või, või kaheksateist või midagi, ühesõnaga kuskil seal vahepeal tuli, tuli vajadus drooni, noh nagu droonide avastamise kontekstis, et piirivalvurid, tuid ütlesid, et piiri peal lendavad droonid, aga need ei ole nende omad. Et need on smuugeldajate ja selliste pahalaste omad ja siis. Ja siis tuli mingi seltskond minu, minu saunas kokku ja siis asutasime seal sellise firma nagu Marduk ja hakkasime siis tootma või noh, ütleme siis tookord ots, otsustati, et hakatakse siis tootma, arendama sellist kaamerasüsteemi, millega siis on võimalik laserid peal hoida pahadel droonidel ja, ja avastada neid siis viisil noh, visuaalselt, et tol ajal oli väga popp neid avastada siis raadio teel, noh nende nii-öelda drooniraadioid. Ja siis, ja siis noh, ka tollal see oli väga uus valdkond, siis pidi seda arendama tükk aega, siis nüüd läkski mitu aastat nagu arenduse peale, mina väga aktiivselt seal ei osalenudki. Et siis ma olingi veel Defendecis ja siis ma lahkusin Defendecist ja tegin kaks tuhat kaheksateist siis DefSecInteli. Ja nagu nimi ütleb, et siis me teeme defense security ja intelligence lahendusi ja, ja ma juba sellel ajal olin aru saanud, et kaitsevaldkonnas tuleb teha nii tarkvara, nii riistvara kui ka noh, riistvara ehk elektroonikat kui ka tegelikult metalli. Et noh, nihukest ainult tarkvara asju on ikka päris keeruline teha ja, ja, ja siis ma nii-öelda võtsin selle raske tee ette ja hakkasin siis tegema suuri mobiilseid seireplatvorme, mis siis ei nõua inimest põllu peal ja mis siis kasutab. Noh, algoritme või niukest kerget AI-d, et siis juhtida kaamerat ja siis droone selleks, et avastada näiteks kümne, viieteist või kahekümne kilomeetri kauguselt siis mingisugust kahtlast tegevust ja siis reageerida sellele.

Noh, see oli see, kuidas firma alguse sai, sellele toote, noh, tol ajal see nimi on ta on niisugune treiler, kuus korda kaks meetrit kaks tonni, seal sees on drooniboksid, seal sees on mobiilne mast, mis on siis üle kahekümne meetri kõrge, seal otses on kaamera, mis siis näeb üle kahekümne meetri kaugusele, üle puude. Ja selle kogu loogika mõte oli see, et sa jätad selle kuskile maha, sul ei ole vaja ühtike operaatorit ega sõdurit ega piirivalvureid selle kõrval. Ja nüüd ta siis vaatab automaatselt, mis seal kahekümne kilomeetri kaugus näiteks toimub või näiteks noh, pigem nagu kümne kilomeetri kaugusel, et noh, nii-öelda see missioonid on tavaliselt nagu lühemad. Ja siis, kui nüüd avastab midagi, siis tänapäeval on niimoodi, et noh, siis peab sellele reageerima. Noh, sa pead saatma välja, kas näiteks laeva, patrull-laeva vaatama, et noh, mis see, mis see kahtlane, kahtlane laev seal teeb või mida need kahtlased inimesed piiri ääres teevad või, või, või ka näiteks noh, sõjaolukorras, et kes need siis seal tegutsevad, et on nad siis vaenlased või, või meie mehed. Ja meie siis see drooniboksi idee oligi see, et see lendab automaatselt välja sealt droon, see ei pea inimest saatma sinna, see ei pea laeva saatma sinna ja see on oluliselt kiirem ja oluliselt. Kuluefektiivsem ja sõjaolukorras säästab elusid ja siis me hakkasime seda arendama kaks tuhat kaheksateist ja, ja tegime esimesed prototüübid ja, ja niimoodi me siis seda platvormi tegime. Täna meil on tegelikult suur tarkvara C2 arendatud välja ja sinna küljes on siis tegelikult lausa neli erinevat niisugust füüsilist platvormi, üks on seesama. Siis teine platvorm, on meil Kaiman, mis meil istub siis tegelikult sõidukite peal, noh, näiteks GBS, Dodge RAMi GBS, kus on siis väga palju sensoreid ja sealhulgas ka kaamerad, siis meil on kolmas platvorm, mis on AirShield, mis on tegelikult noh, mingis keeles nagu ultra short range air defense system. Kus me siis radarite, kaamerate ja raadioanduritega tuvastame siis lähenevaid droone. Ja siis vastavalt siis olukorrale, kas siis jam'ime neid või siis tulistame nende pihta, ütleme laseme nende pihta siis teist, teise drooni nii-öelda, interseptor drooni. Ja siis neljas platvorm, mis on kõige uuem meil, mis on meil tegelikult prototüübi faasis. Mis ei ole veel väga avalikult välja tulnud, on meil siis see veeplatvorm, me ehitame ta siis vee peal olev platvorm, aga me kasutame praktiliselt igal poolest sama tarkvara.

Aga ikkagi droon, mitte see, et tulistad?

Ei, ma ei tulista, me, me selles mõttes, me oleme otsustanud, et me ei tee relvasüsteeme. Et me nii-öelda relvadega kokku ei puutu, meie nii-öelda tulistavaid asju või rakette ei tooda, aga meie aitame avastada. Ja siis track'ida, ütleme siis jälgida, jälitada, kui vaja. Ja, ja siis need droonid, mis siis lendavad nii-öelda, Interceptor droonid, mis lendavad pahade droonide sisse, siis nad on tegelikult noh, neil ei ole mingit laengut peal. Et ainult selle nii-öelda pihta lendamise mõjuga ta toob siis selle paha drooni alla.

Me, me oleme siin kaitsevaldkonnast viimasel ajal palju rääkinud, eks, et eelmised kümme aastat, kui me saadet tegime, eriti noh, ei juhtunud ja nüüd on nii, et paar korda kuus. Räägi, Jaanus, milline see selline sinu vaade on Ukraina sõja toodud innovatsioonile, kas, kas sa kirjutad sellele alla, mida, mida räägitakse, et noh, droon on tegija number üks? On tehtud aasta, võib-olla aastakümnete pikkune selline kiire hüpe tehnoloogias edasi. Sõjapidamine ei ole kunagi enam see, mis ta oli vanasti, droonidega saab teha põhimõtteliselt kõike ja, ja, ja Eesti peaks oma plaanid nagu kohe ümber tegema, et kas sa, kas sa oled näinud ise seda tohutut drooni plahvatust?

Jah, me oleme näinud seda ja ma selles mõttes kindlasti nõustun, et droonid on väga palju muutnud sõjapidamist, aga samas ma noh, pean nii-öelda siis kindralitega nõustuma, et droonidega ainult seda ei võida. Et ja, ja noh, me peame ka natuke arvestama sellega, et miks ukrainlased droon hakkasid arendama noh, sest neil ei olnud suurtükimürske. Et, et ja kui sa lähed ja räägid tegelikult nagu sõduritega, siis nad ütlevad, et noh, kui mul oleks nagu kümme korda rohkem suurtükimürske, et noh, siis oleks võib-olla palju parem. Et noh, see, see nii-öelda see mõju on noh, see mõju, see mõju oleks nagu noh, ütleme siis, see oleks nagu rohkem võrreldav sellega, mis kahju sa saad teha, on ju. Aga droonid, sellega ma nõus, et droonid tulid, nad on ja nad on väga palju muutnud, aga ainult droonidega sa ei võida sõda lihtsalt. Et noh, nüüd sa pead igal pool arvestama, et sul on noh, sa, kui nii-öelda sa oled kuskil rinde lähedal, sa pead alati arvestama, et mõni droon võib su peal lennata, noh, sa pead alati arvestama, et võib su, su nii-öelda masinad koheselt purustada. Ja, ja, ja lisaks nendele FBV droonidele on ju, on ju ka väga palju tegelikult luuredroone. Noh, tänagi oli uudis ju, kuidas noh, sada kakskümmend kilti rindejoonest luuredroonid, vene luure troonid lendasid lihtsalt ja, ja, ja said, said seetõttu noh, tulistada siis ühe, ühe õppekogu, kogunemise juurde. Ja samamoodi olid ukrainlased Venemaal, need ka lendavad väga kaugele sisse ja teevad seal täpselt samamoodi luuret, et droonid on muutnud.

Okei, aga mõtlengi, et kui me vaatame ikkagi noh, meil siin lähiaastatel on vaja osta mõned miljardid hakkama panna, eks, et. Aasta tagasi kõlas umbes niimoodi, et me tambime need sodiks, ostame ainult mürski, eks, et kui sa praegu nüüd ütleme nii, et kui sina saaksid seda eelarvet juhtida, et. Kui palju sa teeksid ikkagi seda niimoodi, et arendaks endale korraliku droonivõimekuse ja noh, meil on Eestis ka ju Milrem on ju, mis tähendab seda, et me. Lisaks sellele, et droonid lendavad, võime panna sinna põõsale magama ka mõne UGB, kes vahetusel nagu tina annab, kui, kui, kui midagi silmapiirile ilmub.

No kui mina saaks teha, siis ma kindlasti kombineeriks jah, kombineeriks droonid, robotid, aga ka inimene kuskil ei kao kahjuks. Et inimene peab ikkagi neid juhtima ja, ja peab ikkagi noh, minema sinna kohale ja ikkagi ka tegutsema.

Ei, nõus küll, et kohale, aga noh, vaata, meil on siiamaani nagu loosung, et iga põõsast teeb pauku, on ju, et. Ja siis meie pioneerirühm läks ja palus jalaväelastele ennast metsa ära peita ja soojuskaameratega leidsid kõigi ülesse, on ju, et noh, et, et me siin nüüd põõsasse ronniku selle kohe selle granaadikohtu pead saad trooni käest, on ju, et. Et tahaks rohkem öelda, et noh, et iga punker teeb pauku, ehk siis, et kokkuvõttes on meie punkris ja. Ja puldid käes ja, ja niimoodi käib seda, et kui ruttu see ikkagi muutub või läheb, ütleme niimoodi, et iga sõda on järgmise aja ettevalmistuseks, on ju, et, et. Mis vastust ma otsin, ma otsin, kas on see, see fifty-fifty on meil varsti nagu suurtükituli ja, ja droonid ja, ja UKV-d või see on ikkagi niimoodi üheksakümmend kümme, nii-öelda. Ei

no ma arvan, et see, mis praegu toimub, on noh, niisugune nagu eelmäng nii-öelda robotitevaheliseks sõjaks. Et, et noh, nagu tänagi on näha seesama noh. Droonid varsti saavad lennata ise, noh, nad varsti teevad seda nii-öelda target lock'i ka täiesti ise, noh, täna veel kõik droonid ei tee seda. Noh, siis ühel hetkel tõenäoliselt hakkavad ka maismaa droonid seda tegema, noh, nii-öelda ugeveed tegema. Et sa saad nad nii-öelda viid kuskile ja paned siis liikuma, et, et, et see kindlasti noh, nagu muudab seda, seda nii-öelda sõjapidamise pilti tulevikus. Ma mõtlen just nagu maa, maa, noh, nagu nii-öelda maavägede, maavägede operatsioone. Aga noh, samas seda ma ei usu, et noh, et kui mõelda nagu noh, seda peetakse tavaliselt doktriinidega noh, ja, ja, ja seal on kindlalt käitumismustrid, kuidas sa noh, nii-öelda sunnid või mõjutad vaenlast või oma vastas siis mingit, mingeid liigutusi tegema. Ja, ja, ja noh, kui kasvõi vaadata seda, et, et noh, sõjas on Eesti oluline logistika, noh, aga logistika on päris pikk. Ja kui vaadata näiteks, mis meie piiri taga toimub, siis noh, siis seda logistikaahelat sa nagu ainult FVB droonidega ei, ei sega või ei hävita. Seepärast on ikkagi vaja ka niisugust moodsamat konventsionaalselt relvastust.

No tänane väärtuspakkumine meil enamikes toodetes on ikkagi väga unikaalne, et just see, et me oleme pannud noh, nii-öelda need mobiilsed tarkvara ja siis droonid kokku omavahel, et, et see on, see on see, kust tuleb see unikaalsus, et ega mobiilseid torne on tehtud noh, ma ei tea, kümneid aastaid, onju. Sidemastide või ka kaamerate jaoks on ju noh, droonid on ka varem lennanud ringi ja, ja aga kui sa paned nad kokku, siis see väärtuspakkumine hoopis teine ja näiteks sellesama droonitõrje või siis selle õhutõrje lahenduse puhul, mis meil on unikaalne, on see, et me suudame katta alatest tuvastamisest kuni allatoomiseni, mida tegelikult ei suuda väga paljud teha. Et kui sa vaatad enamus maailmas olevaid droonitõrje lahendusi või firmasid, siis nad tegelikult pakuvad ühte tükki sellest. Et noh, kas sul on mingi kihvt kaamera või sul on mingi kihvt raadiotuvastaja või sul on mingi ainult intertseptor näiteks või ainult rakett või ainult, või ainult siis midagi, mis, mis aitab näiteks spoofida või, või jam'ida või midagi sellist, et nihukest, kas terviklahendust pakub, et, et neid on tegelikult ikkagi päris vähe.

Kui sa enne rääkisid, Jaanus, et noh, mis, milline see droonide roll juba täna on, eks ole, ja tõenäoliselt ta kasvab ja siis sa isegi julgesid öelda, et see on eelmäng noh, ikkagi täisautomaatsele drooni sõjale. Et siis sa jõudsid küll ära öelda selle vana tõe, et, et sõda on ikkagi lõpuks sõda logistikute vahel ka väga palju, kuigi see tundub igav. Aga ta on ka sama palju sõda selliste tootmisvõimsuste vahel. Et, et kes kauem jaksab nagu vastu pidada ja noh, kui ma kujutan ette mingeid drooniarmeesid lendamas, noh, siis see ikkagi paistab mulle puhtalt, tootmisvõimsus see küsimus. Ja seda on ju Eesti nende drooni- ja kaitsetööstusettevõtete puhul räägitud, et no paberil ja võib-olla ka Ukrainas me teeme tegusid küll, aga noh, oleme ees ja hakka tootma, eks. Et mis see olukord, mismoodi me peaksime seda Eestis korraldama? Kas me peaksime sajakordistama oma droonide ja kogu muu tootmisvõimsust, kus me neid tegema hakkame? Kuidas me võiksime mõelda selle peale, et sõjaolukorras neid iga tund kuskilt liini pealt maha tuleks või kas see üldse on tehtav või me peaksime neid varuma praegu noh, igaüks keldrisse endale sada tükki, kellel vähegi ruumi on?

See on päris hea küsimus, selles mõttes, et noh, kindlasti tootmismaht ja tootmisvõimekus on üks selline kriitiline komponent, kui me korra mõtleme Ukrainas toimuva peale, siis noh, neil oli olemas päris suur tööstus omal ajal, neil oli päris palju insenere ja, ja nad selle pealt tegelikult olid võimelised siis kõike seda noh. Uut innovatsiooni looma ja neid, neid suuri drooni noh, tehaseid või ütleme siis neid ehituskohti püsti panema. Ja, ja neil oli nagu väga akuutne vajadus ja sealt tekkis ka kogemus, et noh, Eestis meil seda täna ei ole. Ja nüüd, kui me seda Eestis hakkame looma, noh, siis, siis see võtab aega, aga samas Eestis peab arvestama sellega, et kui, kui peaks meil mingi kriisiolukord või sõjaolukord tekkima, et, et noh, siis meil on täpselt see, mis meil on. Et ega meil ei tule insenere juurde, meil ei tule lattu midagi juurde, meil ei tule kogemust juurde, et noh, mis tähendab seda, et me natuke ikkagi peaksime ostma lattu asju täna. Me selles mõttes noh, me peaksime, nagu Taavi ütles, me peaksime kõvasti treenima omaenda inimesi ja sellega noh, kui sa treenid, siis sa ju noh, teed katki neid. Siis sa ju treenidki, kuidas nendega sihtmärki tabada ja siis sa peadki tootma neid tuhandeid ja kui sa suudad neid juba täna toota tuhandeid, siis sealt skaleerida noh, näiteks kriisieelsel olukorral mingi kümne tuhandeni ei ole enam nii suur probleem. Aga kui sa täna toodad kümme, noh, siis sul on väga raske sealt kümne tuhande peale skaleerida.

Ja noh, tegelikult ega see droonimailm on, et noh, see on ju füüsika, noh, et ega ju noh, nii-öelda see väga palju ei muutu, mis, mis, mis, mis muutub droonides, on palju, et noh, sa saad teha väga spetsiifilise ülejäänu, ülesande jaoks väga spetsiifilise drooni ja sellepärast ongi droone hästi palju. Et noh, sul ongi, et see droon, mis lendab kahekümne kilomeetri kaugusel, on võib-olla natuke teise disainiga kui see, mis lendab kümne kilomeetri kaugusele või, või, või see või noh, mingi, mingid muud nagu ülesanned või missiooni tä

Selles mängus on ikkagi väga tugevalt sees Hiina, et me küll komplekteerime neid droone ja sa ise ütlesid ka, et ise panete kokku, eks, aga noh, mootorimähised tõenäoliselt ei tee ise, on ju, et need teete-sellite ikkagi sisse, on ju, et, et mis saab, kui Hiina läheb paaks?

Noh, ta vist nagu osaliselt on, aga noh, aga ei, nüüd siis tuleb lihtsalt seesama võimekus luua Euroopasse. Et ega see, see noh, see ei ole selles mõttes nii keeruline, täna on juba Euroopas ka drooni mootoritehased, need lihtsalt ei ole noh, nii suure mahuga. Noh, Hiinas on sul põhimõtteliselt iga suuruse, iga mootori suuruse kohta erinev tehas ja sul on põhimõtteliselt külade viisi neid, noh, et sul on nagu need, sinna teevad suuri drooni mootoreid, siin väiksed drooni mootoreid, siin tehakse vot selle missiooni, seal missiooni jaoks ja neid tehakse noh, nagu. Meeletutes kogustes, et, et eks siis tuleb Euroopasse luua need, see võtab natuke aega, aga, aga ega noh, nad ei ole selles mõttes nagu nii tehnilised, nii keerulised, et me ei saaks hakkama sellega, see on pigem täna minu arust probleem on otsustamises. Et noh, keegi peab otsustama, keegi peab investeerima, aga noh, ettevõtjad ei investeeri, kui nad ei näe ju, et see raha tagasi tuleb. Ja täna keegi missioonitundest Euroopas seda ei tee, nagu Ukrainlased teaks, et noh, sa pead oma riiki kaitsma ja oma elu eest võitlema. Täna on Euroopas liiga hea elu selleks, et keegi missioonitundest hakkaks droonitehaseid üles ehitama.

Aga kas see probleem on läbi, et mis noh, ma arvan Ukraina sõja alguseni ikkagi Eesti kaitsetööstus iduettevõtteid kummitas, et no on ettevõte, sa nagu teed asja, mingi rahastus on, käid ja müüd. Ja kõik need, kellele sa müüd, ütlevad, et no, no vaatame, protsessid on pikad, ei tea, vaatame, et see müügi. Noh, ostuvalmidust nagu tegelikult kliendil väga palju ei olnud, meil on väga paljud kaitsetööstuse ettevõtted seda rääkinud. Kas sa arvad, et see on nüüd nagu igaveseks läbi, et nüüd, kui sa lähed oma jaamade ja droonide ja sihtimise ja kõigega, mis sul on. Ükskõik millisesse Euroopa riiki või, või mujale kõik ütlevad, jah, Jaanus, kohe meie kaitsevägi on muutnud oma lähenemist, ostame, katsetame.

Noh, ma arvan, et võib-olla nii ilus ei ole, nagu sa praegu kirjeldasid, aga kindlasti on nõudlus. Kindlasti on täna turul raha, et osta riikidel. Kas või tänagi tuli Euroopa Komisjon välja kaheksasaja miljardi eurose algatusega. Et, et see on kindlasti olemas. Noh, kindlasti on kõikides riikides meil mingid oma, omakaitsetööstused, kelle noh, tooteid tahetakse ka osta. Ja, ja seetõttu tuleb noh, see, see võitlus on kindlasti olemas seal konkurent, noh, konkureerimise mõttes, aga, aga noh, täna on kindlasti nõudlus olemas ja täna võidavad need, kes suudavad skaleerida. Sest noh, kui keegi tuleb, suur ütleb, et mul on vaja. Ma ei tea, sada tuhat drooni, on ju, noh, siis ta ei tule selle firma juurde, kes tegi neid sada tükki kuus, on ju. Või, või kui, kui ta tuleb, ütleb, et paljude eelmine aasta tootsite, viiskümmend süsteemi, okei, meil oleks vaja nüüd viissada, on ju, et noh, et, et need on need kohad, võidavad need, kes eskaleerivad ja eskaleerimiseks on kapitali, noh, kapitalitehaste tegemiseks, kapitali. Materjali kuluks, sest see on riistvaraga seotud asi, sa pead selle ette ostma, kapitalit, noh, tootmisinimeste jaoks, arendusinimeste jaoks, et, et see on päris kapitalimahuks meil, meie sektoris.

Me tõenäoliselt peame sind varsti jälle tagasi kutsuma, et see valdkond arenebki nii kiiresti ja, ja saateaeg on lühike. Tahaks ühte kommentaari su käest veel saada, et sa kokkuvõttes oled teinud ju oma tootearenduses koostööd ka teiste nii-öelda valdkonna ettevõtetega, eks, ma saan aru, oma droonid sa esialgu isegi ostsid mujalt ja nii edasi, onju. Et kui sa peaksid praegu üldse nagu andma hinnangu meie nagu selles mõttes kaitse tööstusele. Et, et noh, Ukrainal on praegu tohutu kogemus ja ukrainlased jäävad ka oma ettevõtteid siia, et, et noh, me oleme ajaliselt olnud väga kõvad fintech'i tegijad siin Eestis ja me oleme väga head, ma ei tea, telekomi lahenduste tegijad. Et noh, Saksamaaga ei tahaks ennast võrrelda, eks, aga, aga ütleme nüüd, kas, kas meie kaitsetööstusel ikkagi on üldse potentsiaali või see jääbki ikkagi sihukese, no ütleme. Noh, sina ja, ja siin paar-kolm tükki veel nagu valdkonnaks või see on selline, mida põhimõtteliselt tulebki mingil hetkel nagu meil Eesti startup sektor on, et nagu Vändras saa laudu.

No ma küsin selle Henriku kõige lemmikuma küsimusega ära, et kuidas ikkagi AI muudab sinu maailma, et sa seda mainisid juba, et droonid hakkavad ise lendama ja, ja sihtmärki otsima, eks, aga. Aga kas sa tunnetad mingit valdkonda või mingit nüanssi veel, kuskohas AI kindlasti nagu pilti muudab?