@ ETTEMÕTE // 2025.04.09
delfi_ettemote_1090.mp3
KUUPÄEV
2025-04-09
PIKKUS
41m 49s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Ettemõtte saates arutletakse, miks ettevõtete püüdlused AI abil kulusid kokku hoida sageli ebaõnnestuvad ja miks tuleks keskenduda töötajate produktiivsuse tõstmisele. AI-ekspert Taavi Tammiste jagab praktilisi tähelepanekuid tehnoloogia juurutamisest ning analüüsitakse tehisintellekti sektori praegust seisukorda, sealhulgas suurte keelemudelite ärimudeleid ja andmekasutuse eetilisi küsimusi.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Enamus ettevõtteid näeb praegu AI-projekte kui kulude kokkuhoiu projekte, aga tegelikus elus ei saa AI abil teha ühest inimesest poolt inimest, vaid töötab see, kui teha ühes inimesest poolteist, rääkis AI-ekspert Taavi Tammiste selle nädala Ettemõtt...
Mul on tunne, et, et see, et see, see nii-öelda, see on tööriist, mis on antud nagu sihukese tavainimese kätte, millel on meeletu võimekus, on ju. Ja sellest meeletust võimekust tekib sihukene tunne, nagu ta võimaldab absoluutselt mida iganes teha. Ja see on kohati ka tõsi, aga mida nagu inimesed väga tihti ära unustavad, on see, et kui sa hakkad selle kõrra praktilisi rakendusi ehitama. Siis tegelikult sul on vaja endiselt aru saada, mis andmed sul on. Sest nende suurte keelemudelite üks eelis on tõesti see, et neil on hästi palju konteksti sees. Vanasti, kui me tegime masinõppe mudeleid, siis oli see, et selleks, et midagi nagu edevat neurovõrkudega treenida, mis teksti andmetega töötab, sul on miljoneid andmepunkte vaja, on ju. Tänaseks need miljoneid andmepunktid on sinna mudeli sisse treenitud ja sa saad juba väärtuse ka väga väikestest andmetest, aga. Neid väikeseid andmeid on endiselt vaja ja neid on vaja nagu adekvaatselt sinna ette sööta ja sul on vaja tulemust ka valideerida. Et ma tunnen, et praegu inimesed nagu ei ole veel endale sada protsenti teadvustanud seda, et kui nad tahavad päriselt oma äriprotsessidest selle asja tööle panna. Siis nad ikkagi peavad tegema rohkem tööd kui chat GPT-le lihtsalt kirjutama, et anda mulle tulemuse, on ju.
Kus ma alustan, Deepseegi nagu edu tegelikult seisneb selles, et meil USA pani neile riistvarapiirangud peale, on ju. See, miks Deepseeg töötab palju efektiivsemalt, oli see, et meil polnud sisuliselt ligipääsu teatud GPU-tel ja nad pidid nagu kirjutama oma nii-öelda tarkvara nagu väga madalal tasemel ümber. Ja nad tegid seda palju efektiivsemalt, kui, kui, kui, kui, kui Läänes seda tehtud on. Nüüd, miks Deepseek, Deepseek ja hiinlased üldse seda nagu vabavarana annavad? Iseenesest see on hea küsimus, ega me tegelikult nad ei anna seda vaba. Open source vaba tarkvara, nad annavad seda open weight'sina on ju, et see on üks asi, mis on. Hästi erinev nüüd nende suurte keelemudelite ja traditsioonilise tarkvara vahel, et. Et avatud kaalud siis või open weight's tegelikult tähendab seda, et ma võin võtta selle nende poolt treenitud mudeli ja kasutada seda. Mis seal sees on, jumal seda teab, üks hetk hakkab ta sulle soovitama mingisugused Hiina, ma ei tea, kommunistliku partei käitumismaneere on ju, tegelikult me ei tea seda. Et, et täiesti selliseid abavaralisi suuri keelemudeleid, kus on ka avatud dataset, millega see treenitud on ja, ja kood, millega see treenitud on, seda tegelikult väga palju ei ole.
No juba tegelikult nagu, ma ei tea, kas konkreetselt OpenAI see tuleb, tegelikult seda, mis Sam Altmani peast toimub, ma arvan, ei tea keegi. Aga juba on näha tegelikult erinevaid tööriista, jällegi noh, üks hea näide on Hiinast oli sihuke tööriist nagu Manus, on ju, mille eesmärk on siis olla nagu. AI-agent, mis teeb kõike sisuliselt, nemad näiteks hinnastavad mitte enam kuumaks seda, vaid isegi mitte per token, vaid neil on mingisugune oma loogika välja mõeldud, mis koosneb. Kui, sellest, kui palju sa nende riistvara kasutad, selle, sellest, kui palju sa nii-öelda küsid selle AI käest ja sellest, kui palju sa nende juures aega veedab. Ma arvan, et väga paljud hakkavad välja mõtlema, kuidas rohkem raha teenida sellega, sest see subscription mudel lihtsalt ei ole realistlik nagu. See on seal, seal raha endiselt põleb, on ju, et noh, kui me räägime chat GPT taseme mudeli. Jooksutamisest riistvarast, mis ei ole isegi miljonitele inimestele mõeldud, siis see on kuskil kakskümmend kolm kuni kolmkümmend tuhat dollarit tunnis.
Ma arvan, et see läheb üle, aga see ei lähe mitte üle sellepärast, et mingisugune uus tehnoloogia areng tekib, vaid need uued tööriistad juba ehitavad need nagu card trail'id sinna sisse ära. Et noh, täna hea näide näiteks on see, et mina töötan ka praegu niimoodi, et, et mul on nagu tegelikult kaks AI arendajat justkui, kes teevad mulle, kirjutavad mulle koodi, on ju. Aga selleks, et nad, et see asi seal lappama ei läheks, nende peal on ka nii-öelda AI ülemus, kes iga päeva lõpus kontrollib, et kas see tulemus, kuhu jõuti. Esiteks iga kord, kui mingi error või asi tuleb, et kas, kuidas seda parandada, aga samuti, kas see tulemus, kuhu jõuti, on see õige tulemus, kuhu jõuti, on ju. Ja siis, kui sa noh, ka, ka sealtki on ju, kui sa, kui sa jõuad sinna, et see õige tulemusi jõuti, sa hakkad seda hiljem kontrollima, saad aru, et noh, täielik mõttetu asi oli, et noh, see läheks elu sees läbi, on ju. Et, et ma arvan, et need kontrollmehhanismid muutuvad automaatseks ja kõik need OpenAI-d ja suured nagu ettevõtted ehitavad need kontrollmehhanismid juba nii heaks sinna sisse, et keegi tavainimene ei pane tähelegi, et sihukesed asjad on.
Aga kas ettevõttes selle asja rakendamine on täna nagu rätsepatöö või, et, et kui, kui palju on neid tööriistu, et ma, ma ei tea, mul on ettevõtte, kus on viiskümmend inimest, võib-olla sada inimest on ju Eesti oludes täitsa normaalne ettevõte. Kas ma saan minna noh, kuhugi mingisse .com'i on ju download'ida, midagi panna käima ja öelda, et vot nüüd ma tegingi või ma pean leidma sinu või mõne sinusuguse, kes tuleb, on ju, teeb noh. Ma ei tea, nagu vanasti mindi või minnakse siiamaani tarkvara arendusettevõttesse, tehakse projekt ja see projekt kestab kaua