Baltikumi suurimat droonitehast kavandav ärimees: sõja jaoks peab kõik valmis olema

Tere tulemast Ettemõtte saatesse, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa juhivad podcasti ja meil on täna külas inimene, kes tahab ehitada Eestisse Baltimaade suurima droonitehase. Välja on öeldud kaks tuhat drooni ööpäevas, põhjus loomulikult seotud Ukraina sõjaga, mitte me oma lõbu pärast neid siin ei tooda. Ja see inimene on Nemo Vunk, tere, Nemo.

Aga põhimõtteliselt sa tegelikult aitad ka ju ukrainlasi, et sa ei ole ainult Baltikumis.

Jah, ja need käibed on külmetes miljonites, ehk siis, et ei ole lihtsalt jälle mehed metsast, vaid tegemist on ikkagi oma valdkonna tippspetsialistidega, kes teavad, mida nad teevad ja mida nad ehitada tahavad. Räägime korra veel, enne kui me selle tehase juurde räägime, kuidas sina täna vaatad just seda nagu Ukraina sõda. Siin on tulnud järjest nagu uudised selle kohta, et nagu tank kui ütleme siis väeliik või üldse me, üldse. Melitaarvahend on oma aja ära elanud selles, et on põhimõtteliselt on tegemist liikuva kirstuga, et küsimus on, et, et kui lähedale rindejoonel sind nagu põlema pannakse, on ju, et, et selles, üldse, üldse enam mingit küsimust. Et kui sa nagu kahe sõnaga võtad kokku selle eelloo, mismoodi sina täna vaatad seda oma. Lahingul välja toimuva arengut, et miks seda tehast just praegu väga vaja on siia piirkonda, et niisugune väike taustakokkuvõte.

Kõigepealt see esimene pool sellest, et mina ei usu sellesse, et meil on konteinerid erinurkades, kus oleks vaja kaameraid panna, ma usun ainult sellesse, et sinna saatja moodulid panna juurde. Kõik üled peab valmis olema, ehk siin Eestis ei hakka toimuma sihukest olukorda nagu Ukrainas, meil ei ole maad selle jaoks, kust lahingut pidada. Seega meil on kaks võimalust, et kas on valmis konteineris asjad, kuhu läheb plõks pistik külge ja minek või meil ei ole mitte midagi. Et seal ei ole kolmandat variantid. Keegi ei hakka siin tinutama, nii nagu seal. Et olen külastanud väänest tehaseid ja näinud, kuidas see toimib. Eestis seda ei juhtu. Et see on nagu esimene osa sellest vastusest ja teine osa see, et miks tehas, siis see ei koosne ainult ühest tootest, ei ole ainult. Me räägime ESC droonist ehk vaatlus droonist, me räägime täna juba ka fix-hing lennukitest odavamast otsast. Me räägime ka lisaks erinevatest tarvikutest, mis on meil kogemustega tulnud, mis on näiteks nii detail, autol või kolmandal tootjal puudu sortimendis. See tähendab mingid spetsiifilised asjad, mida me oleme juba turustanud tükk aega. Aga nüüd oleks aeg neid asju massiliselt toota ja sellega tuua toote oma hind ka alla.

Igati põhjendatud mõttekäik ja, ja kindlasti aus mõttekäik ja ka meie oleme neid mõtteid mõrgutanud, et kas ja kellele ja miks, onju. Aga meie partnerid on ukrainlased, meil on Ukrainas kanalid, meie partnerid on Nordic Maad, Euroopa Liit. Ja ma usun, et see, mida me teeme, saab olema kindlasti vajalik. Meil on teatud rõhuasetsus ja see kindlasti ei ole FBV droon tegelikult on ju, aga ehk me FBV droon on lisa väärtus sellele tehasele. Rääkides sellest poolest, et miks me jäi varu kuskile, siis täna on meil aasta kaks tuhat kakskümmend viis, kakskümmend kaks, algas olukord. Küsiks teie käest vastu, palju meil on varu?

No jah, ma kahjuks tean seda numbrit, ma ei taha seda eetris välja öelda, et see on liiga väike, et aga ei, selles mõttes on põhjendatud, et kui sellest tehasest praegu räägid, mõnes mõttes on ikkagi see, et noh, tugines Ukraina kogemusele. Meil on olemas teadmus, et milliseid asju meil sinna kappile siis tegelikult vaja on, eks, et ja kui paljudes, kui paljudes kohtades me võime tugineda Hiinale ja kui paljudes kohtades me ei või, et kui me peame mingi, mingi enda asemiku välja mõeldama, ütlema, välja töötama. Ja kokkuvõttes, kui see töö, droon on töökindel ja, ja ta on meil nii-öelda kogu vahel on täiskontrolli all. Siis on loogiline, et seda ei ole mitte ainult meil vaja, seda on vaja tervis Baltikumis ja ka Põhjamaades, eks, et. Turgu, kui siin jätkub, eks, et, et kas sul on võimalik osta nagu noh, siis ma ütlen, et nagu täisnõuneim Hiinast või siis nagu mingi kontrolli läbinud seade sind Baltikumist, on ju, et ei tohiks olla küsimust, on ju. Et sellest täiesti arusaadav. Kui sa praegu ma nende Põhjamaade partneritega räägid, kas selle tehase eesmärk on siis ikkagi nagu katta nagu terve regiooni vajadus? Või me räägime ikkagi ainult nagu oma koduturu vajadustest, me, me, me räägime nii-öelda hetkel praegu veel ikkagi sellest ettevalmistavast faasist, et, et sõjasööjõudud on hoopis midagi muud, eks?

Ma vaatasin, et märtsis välja antud Ukraina number on sada viiskümmend tuhat drooni kuus, mida nad suudavad toota. Ma ei tea, sina oled võib-olla Nemo paremini kursis, et palju nad näiteks kuus nii-öelda kasutavad või palju? Palju selline kadu on siis või palju neid siis nagu kuus vaja läheks, aga, aga sada viiskümmend tuhat, mis, mis sellest numbrist arvata, et kas see on nagu palju või see on vähe või on see selline noh, et kuidas me peaksime Eestis ja võib-olla Baltikumis suhestuma?

See on ikkagi konkreetselt FBV droonid ainult, see tähendab ainult ründedroonid. Et seda on, ma usun, et seda on piisav kogus, aga kindlasti kui küsida üksuste käest, siis seda ei ole piisavalt, nad tahaksid rohkem. See kõik on raha ja, ja paremad ja paremini rahastatud üksused saavad rohkem ühikuid ja, ja paremaid mudeleid. Äärealad võib-olla ei saa nii häid ja nii palju, et täna ikkagi Ukrainas on väga oluline elav jõud ja seega nad neid kasutavad nii maksimaalselt palju kui võimalik. See efektiivsus erinevatel hinnangutel on erinev, siin mõni ütleb nelikümmend protsenti, ma olen kuulnud seitsekümmend protsenti. Aga tegelikult sellega me jõuame tagasi sinna koolituste juurde, et mida parem on FPV pilootide koolitus ja tugevam programm, sihitavus, sihitavus, siis seda paremini kasvab see protsent, on ju. Ehk siis Ukraina täna tunnistab selgelt seda, et neil ei ole piisavalt palju endiselt piloote, kes oleks tipptasemel. Ja FBV drooni rünnak algab ikkagi sellest pihta, et kõigepealt on ISV droon, mis tuvastab objekti, vaatab ära, kuhu see FBV droon peaks sisse lendama ja siis juba FBV droon lendab sinna. Eks see on siis erinevate droonide ja erinevate inimeste pooste tulemus. Aga kokku nad kasutavad. Tegelikult ikkagi ligemale kakssada tuhat drooni, et kui me võtame, et seal ISO droone on circa kakskümmend tuhat pluss, on ju, ja nüüd ülejäänud asjad kõik siis, siis lennukid ja, ja kõrgemad droonid, siis, siis summa on kirjast suurem. Ja täna võib öelda, et see on droonitada.

Ikka, ikka, noh, selles mõttes, ega ma ka nõndan, eks, ma ei ole mingi prof, onju, et aga, aga see, ühesõnaga, see ei ole päris nii, et ma tulen, teen tund aega trenni ja lähen. Et, et see on, Ukraina kogemus on ikkagi see, et, et ründepiloodiks sa harjutad vähemalt kaks nädalat, eks, et. Ja ainult lendades. Ainult lendades. Isegi vähe aega. Jah.

Me räägime siin Nemo droonist justkui see oleks noh, selline üks asi või, või kõigile, kõigile mõistetav, et mis asi see on, eks ole, no umbes, et teeme piimatehase, hakkame noh, hakkame tegema piima, kõik saavad aru, mis on piim. Aga me teame, kui kiire areng Ukrainas nende droonidega käib, eks ole, ja kui kirju see pilt tegelikult on, et mis asi see droon üldse on. Noh, kuni selleni välja, et kas ta lendab, sõidab maal või sõidab vees, et, et ka see on nagu erinev. Et mis on see, mida see tehas sinu arvates nagu tootma peaks hakkama, et kas see on selline vaba, vaba liin kõigile või on seal tehasel ka nagu oma droon, oma toode või kuidas sa seda ette kujutad?

No see, see probleem on ikkagi kogu Baltikumis, olgem ausad, et, et see ei ole ainult Eesti probleem, et me oleme sihukesel nagu, nagu öeldakse, saarel on ju. Et kui tekib ju mingi olukord, siis see olukord on niikuinii kahtlemata selline, et meil pannakse õhk ja vesi kinni, on ju. Muidugi me varume mingit varu, me planeerime, et meil on mingisugune komponendi baas olemas, aga nagu ka Ukrainas, ükski asi olnud ette tehtud, kõik sünnib täpselt siis, kui see olukord on käes. Kui on võimalik ennetada, me ennetame seda, kui see olukord on käes, siis leitakse lahendused seni, kuni meie riigid püsivad. Seni me leiame ka viisid, kuidas need komponendid siia saavad, samamoodi on Ukraina selle täna leidnud. Küsimus on seesama nagu saate alguses, siin saite ise mainida, et keegi ei hakka siin pidama viie aastast sõda, on ju. Et, et kui midagi on, siis see on kas suurelt või siis üht-teistmoodi, et meie nii-öelda ütleme. Kahestada meie taristute või, või kolmandate, aga see tähendab, et ühte või teist viisi see läheb lahti tagasi.

Jah, ma sain kuidagi natukene ridade vahelt nagu aru, et vaata, et meil on Eestis on ka igasuguseid drooni start-upe ja droonifirmasid, eks ole, töötavad välja oma tooteid ja tarkvara ja, ja teevad kõike. Ja sa oled siin mitu korda ukrainlastest rääkinud, et kas ma kuidagi olen õigel teel, kui, kui ma arvan, et, et see, mida sa teed ja see, mida sa nagu tootma hakkad. Et see, selline see droon ise või see, see tuleb nagu kuidagi Ukrainast, et see on seotud mingi Ukraina droonisüsteemiga.

Kahtlemata, siin ei ole üldse mingit saladust, et Ukraina on üks võtmepartner meil, kindlasti Ukraina on partner ja meil on koostööleping juba sõlmitud. Seal kõrval viib, viibis ka kaitseminister Hanno Pehkur, kes andis oma õnnistuse sellele projektile ja, ja võtmepartner tuleb sealt, jah. See annab meile piisava know-how olukorras, kus on sõda riigis ja, ja kus tuleb mõelda kastist välja, et me oleme külastanud sealsed tehased ja meil on see know-how olemas. Meie saame väärindada nende tooteid väga mitmeti ja, ja ka. Siitpoolt taga, tagasi neile saata valmistooteid. Aga, aga eks seal on ridamisi küsimusi, mida on ka meedia püstitanud ja ka meie. Et Eesti suurim miinus on täna kahtlemata maksandunud siia väga kallis töökulu. Ja, ja seal kohas on palju asju, mis tuleb automatiseerida ja läbi mõelda, et see oleks ka efektiivne, see tootmine.

No see ongi võib-olla erilisem grupi tugevus, et me oleme tegelenud drooni järjega ikkagi alates kaks tuhat kuusteist, et niisugune suur drooni buum ja, ja niisugune FVV vau-efekt ja drooni vau-efekt oli ikkagi juba ära ammu, et. Ja meie jõudsime vahepeal müüa FVV droone ja, ja enda jaoks selle kahjumlikuks kuulutada ja sellega ära lõpetada. Kaks tuhat kakskümmend ma ütlesin, et rohkem FVV-ga tegele, sellepärast et igast netipoest sa saad kõiki juppe odavamalt ja, ja liibabaastellidest ei maksa veel mingit makse ega midagi. Ja seda tegevust toetas ju siin Eesti Post ja nii edasi, on Eesti riik ka. Ehk me ei saanud konkureerida sellega. Ja Meriden ei ole ju tulnud ikkagi siia meepoti ümber nüüd alates kakskümmend kaks aastast, kui puhkes suur konflikt, et meil on pikaajalised kogemused, partnerid. Me oleme hästi kursis, mis on Hiina hinnatase, aga me oleme kursis, mis on Eesti, Euroopa hinnatase ja mis on Ukraina hinnatase. Ja sellele baseerudes me saame kokku sihukese baaspõhja ja ma usun, et just tänu sellele, et meil on Ukraina partnerid, oleme me valmis siiski võtma seda riski ja leidma lahendused, kuidas seda kulu efektiivselt toota.

Ukrainlastel on, oli sinna alla panna ka midagi nendele droonidele, et Eestil meil nii väga ei ole, et kui sa praegu vaatad meie väljakutsete poole, kumbaga me pigem hätta jääme, kas sellega, et meil ei ole lennuvahendeid või sellega, et meil pole sinna alla midagi panna, mis pauku teeb?

No see drooniteema on, eks ole, selline, me oleme siin ju saates ka rääkinud, no põhimõtteliselt esimesest episoodist saadik. Et, et see drooniteema oleks võinud valmis olla üleeile juba, no isegi eelmisel nädalal nii-öelda juba piltlikult öeldes, eks. Aga no nüüd on, nagu sa ise ka ütlesid, Nemo, et, et me ei tea, mitu aastat on Ukrainas sõda käinud. Meie ikkagi noh, mõtleme, plaanime, aeg-ajalt on ikkagi tunne, et midagi nüüd läheb paremaks, midagi nii kui ka edasi. Mis see sinu ajakava on, kunas see asi sul püsti peaks olema, kunas sealt esimese droonitall