Baltikumi suurimat droonitehast kavandav ärimees: sõja jaoks peab kõik valmis olema

Tere tulemast Ettemõtte saatesse, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa juhivad podcasti ja meil on täna külas inimene, kes tahab ehitada Eestisse Baltimaade suurima droonitehase. Välja on öeldud kaks tuhat drooni ööpäevas, põhjus loomulikult seotud Ukraina sõjaga, mitte me oma lõbu pärast neid siin ei tooda. Ja see inimene on Nemo Vunk, tere, Nemo.

Ma kõigepealt täpsustaks paari asja, et kaks tuhat drooni ööpäevas on ikkagi täisvõimsusel ja, ja eks see on ikkagi vajaduspõhine, et, et kui selleks vajadust tekib, me paneme kolm vahetust ööle ja siis eesmärk on saavutada kaks tuhat drooni. Tehas Eestisse ei ole kuskil öeldud, et see saab olema Eesti, et tehas Baltikumi. Et täna me peame siiski läbirääkimisi juba ja olema ka Eesti vastavate distantside inimestega kohtunud, et leida parim võimalus teha see siis avamiseks, kas Eestis, Lätis või Leedus.

Jah, et tegelikult droone J on jah, loodud kaks tuhat üksteist, kaks tuhat kuusteist me avasime kaupluse Pillari kakskümmend kaks. Seitseteist, kui ma ei eksi, siis laienesime Leetu ja kakskümmend neli september avasime siis Lätis oma. Esinduse ja see aasta nüüd jaanuaris ka Soomes, et, et tegutseme siis kogu Baltikumis ja nüüd ka siis Soome laienema.

Aga põhimõtteliselt sa tegelikult aitad ka ju ukrainlasi, et sa ei ole ainult Baltikumis.

Ja, ja seda peaaegi tegema, aga kokkuvõttes me võime õiget öelda, et sa tegelikult oled kogu Baltikumi kõige suurem drooni müüja.

No jah, ma kahjuks tean seda numbrit, ma ei taha seda eetris välja öelda, et see on liiga väike, et aga ei, selles mõttes on põhjendatud, et kui sellest tehasest praegu räägid, mõnes mõttes on ikkagi see, et noh, tugines Ukraina kogemusele. Meil on olemas teadmus, et milliseid asju meil sinna kappile siis tegelikult vaja on, eks, et ja kui paljudes, kui paljudes kohtades me võime tugineda Hiinale ja kui paljudes kohtades me ei või, et kui me peame mingi, mingi enda asemiku välja mõeldama, ütlema, välja töötama. Ja kokkuvõttes, kui see töö, droon on töökindel ja, ja ta on meil nii-öelda kogu vahel on täiskontrolli all. Siis on loogiline, et seda ei ole mitte ainult meil vaja, seda on vaja tervis Baltikumis ja ka Põhjamaades, eks, et. Turgu, kui siin jätkub, eks, et, et kas sul on võimalik osta nagu noh, siis ma ütlen, et nagu täisnõuneim Hiinast või siis nagu mingi kontrolli läbinud seade sind Baltikumist, on ju, et ei tohiks olla küsimust, on ju. Et sellest täiesti arusaadav. Kui sa praegu ma nende Põhjamaade partneritega räägid, kas selle tehase eesmärk on siis ikkagi nagu katta nagu terve regiooni vajadus? Või me räägime ikkagi ainult nagu oma koduturu vajadustest, me, me, me räägime nii-öelda hetkel praegu veel ikkagi sellest ettevalmistavast faasist, et, et sõjasööjõudud on hoopis midagi muud, eks?

ainult Baltikumi.

Aga kindlasti ikkagi kogu Euroopa eesmärgile mõeldes ja, ja ikkagi eksport ka kolmandatesse riikidesse väljapool. Et, et, et Eesti vajadus on ju tegelikult ikkagi me saame kõik aru, et see on väga minimaalne, on ju. Aga mis, mida me saame anda väärtusena juurde, on see, et me saame toota ka. Label'i alt ütleme teistele arendajatele. Et Eestis me oleme juba suhelnud nii mõnegi FBV drooni tootega. Kellele me pakume ka võimalust, et kui on vaja neil toota mingisugust suuremat kogust, siis meie tehases saab seda teha ja me seda pakume nii Lätis ja Leedus kui ka teistele arendada välja. Ehk siis see koostöö ja, ja, ja niisugune sünergia leidmine Baltikumis on kindlasti üks meie eesmärk. Et, et see tehas peaks andma liinit võimaluse komplekteerida vajadusel ka kolmandaid tooteid.

Ma vaatasin, et märtsis välja antud Ukraina number on sada viiskümmend tuhat drooni kuus, mida nad suudavad toota. Ma ei tea, sina oled võib-olla Nemo paremini kursis, et palju nad näiteks kuus nii-öelda kasutavad või palju? Palju selline kadu on siis või palju neid siis nagu kuus vaja läheks, aga, aga sada viiskümmend tuhat, mis, mis sellest numbrist arvata, et kas see on nagu palju või see on vähe või on see selline noh, et kuidas me peaksime Eestis ja võib-olla Baltikumis suhestuma?

Võib-olla see on küsimus teile mõlemal, aga mis number on, palju meil selline, noh, rahuajavaru? Selline rahuaeg, nagu meil siin praegu on, eks ole, rahutu rahuaeg, et palju kolme Balti riigi peale peaks neid kuskil olemas olema selleks, et, et me saaks öelda, et noh, täitsa enam-vähem?

No see, see probleem on ikkagi kogu Baltikumis, olgem ausad, et, et see ei ole ainult Eesti probleem, et me oleme sihukesel nagu, nagu öeldakse, saarel on ju. Et kui tekib ju mingi olukord, siis see olukord on niikuinii kahtlemata selline, et meil pannakse õhk ja vesi kinni, on ju. Muidugi me varume mingit varu, me planeerime, et meil on mingisugune komponendi baas olemas, aga nagu ka Ukrainas, ükski asi olnud ette tehtud, kõik sünnib täpselt siis, kui see olukord on käes. Kui on võimalik ennetada, me ennetame seda, kui see olukord on käes, siis leitakse lahendused seni, kuni meie riigid püsivad. Seni me leiame ka viisid, kuidas need komponendid siia saavad, samamoodi on Ukraina selle täna leidnud. Küsimus on seesama nagu saate alguses, siin saite ise mainida, et keegi ei hakka siin pidama viie aastast sõda, on ju. Et, et kui midagi on, siis see on kas suurelt või siis üht-teistmoodi, et meie nii-öelda ütleme. Kahestada meie taristute või, või kolmandate, aga see tähendab, et ühte või teist viisi see läheb lahti tagasi.