Kuidas akadeemias pettunud Eesti teadlane oma AI-firma asutas ja selle USAsse kolis

Tere kõigile kuulajatele, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on Ette mõtte saatega stuudios. Tere, Taavi. No, Joe, Joe. Ma sain aru, et täna on üks selliseid saateid, kus me ei saa öelda, et sa oled meie tänase külalisega vana tuttav. Meie tänane külaline on ühe idufirma kaasasutaja, kolis oma firma mõnda aega tagasi USAsse. Tegemist on biomeditsiini doktorikraadiga kaasasutajaga, mis ei ole ka Eestis väga tavaline, et, et teadusmaailmast asutatakse ikkagi startup. Ja selle startupi nimi on Elnora ja selle kaasasutaja ehk meie tänase külalise nimi on Carmen Kivisild. Tere, Karmen.

Tere, väga rõõm olla siin täna.

Ja meil on ka rõõm. Ma arvan, et see nüüd see koht, kus me peame laskma sul sellise ühe-kahe lausega ära seletada, et millega Elnora tegeleb.

Ja Elnora on siis tehisintellektil põhinev biomeditsiiniliste labori protokollide genereerija ja optimeerija. Ehk siis ma annan ühe väikse seletuse ka juurde. Sul on vaja

paremat, paremat ühte lauset, ma ütlen sulle ausalt. See on päris

pikk ja keeruline, et mis me siis teeme lühidalt, on see, et kui teadlane istub maha ja hakkab planeerima uut katset, ta peab kirjutama kõigepealt labori protokolli ja meie siis oma tehisintellektiga aitame tal seda teha.

Nii, me võtsime natuke lähemale sellele, milline see tavaline protokoll siis välja näeb, kas see on selline kakskümmend masinakirja lehte või, või, või mis asi see on?

Jaa, kõige lihtsam on seda ette kujutada samamoodi nagu retsepti, et kui keegi siis istub maha, võtab kokaraamatu lahti, siis kokaraamatus on kirjas, et ütleme, et ma tahan teha šokolaadikooki, seal on siis samm-sammult kirjas, et kõik asjad, mis mul vaja, on selleks šokolaadikookiks. Mis järjekorras ma neid asju kokku panen, mingisugused trikid ja nipid ja siis lõpus on veel pilt ka, kuidas see šokolaadikook välja peab nägema. Et labori protokoll on hästi sarnane. Lihtsalt siis šokolaadikooge asemel on tegu kemikaalide, ravimitega, rakkudega, aga põhimõte on sama.

Kas see on siis mingi asi, mis on, ma ei tea, kas tüütu või, võtab lihtsalt palju aega või miks, miks seda vaja optimeerida on?

See hästi palju aega võtab just ja raha ka. Laborikatsed on äärmiselt kallid, niisugune väike tuubikene, kus on üks milliliiter antikeha sees võib maksta vabalt tuhat eurot ja, ja noh, mida rohkem katsedaid teed, seda, seda kallimaks see läheb. Aga selline keskmine protokolli optimeerimise tsükkel, kus sa kõigepealt mõtled, mida sa tegema pead, otsid kirjandust, informatsiooni, planeerid teed, katsetad ja siis seda tsüklit kordad nii viis korda, see võib vabalt võtta aega umbes kuus korda. Et meie tahame selle siis teha nii-öelda paari minutiliseks protsessiks, kus sa siis AI-ga genereerid selle labori protokolli ja see ongi kohe õige ja seal asjad teed selle eksperimendi.

Okei, kuus kuud ja paar minutit, see kõlab nagu põhimõtteliselt nagu sajandi optimeerimisplaan. Et kas nagu peale selle, et see kõlab hästi, kas see on kuidagi nagu võimalik ka või?

Jaa, sellele on siis mitu tahka, mis meie siis Elnoret hästi eriliseks teeb, on see, et lisaks sellele, et me kasutame siis avalikes informaatika kohtades. avalikes andmebaasides olevat informatsiooni, me tahame ka õppida negatiivsetest tulemustest, mis tähendab siis seda, et mida rohkem inimesi kasutab siis Elnora platvormi, mida rohkem protokolli optimeeritakse ja, ja katsetatakse järgi, siis kõik see, mis töötab ja mis ei tööta, läheb uuesti informatsioonina sisse ja lõpuks me jõuamegi selle paariminutilise versioonini, loodetavasti.

Inimesed ikkagi jätkuvalt kipuvad andma AI-le üleloomulikke võimeid, noh ala, et kust ta ikkagi kõik, mis ta suudab ära teha ja, ja nii tark, ehk tekib mulje, et ta võiks nagu ise mõelda. Olemuselt on ikkagi tegemist autocomplete'iga. Ehk siis ta ennustab sulle nagu kõige sõjalisemat sõna, mis sobib sinna lausesse või mõistesse vastavalt siis nii-öelda mineviku andmetele ja vastavalt oma õppimistulemustele, eks, et, et see data või umbes, et noh, see protokoll, millest sa räägid, see mingil kujul, mingil olemuslikul olema, noh, see peaks nagu olemas olema kuidagi.

Seda on päris, neid, neid laboriprotokolle leiab tegelikult kirjandusest hästi palju ja sellepärast on ja laboriprotokollid enamasti on teksti kujul, neid leiab ka tabelitest ja mõnikord leiab ka videoprotokoll, aga tegelikult seda informatsiooni on päris, päris palju. Aga see, mis sina just, Taavi, praegu kirjeldasid, on pigem lihtsalt LLM, aga Elnores on erinevad siis tehnoloogiad kasutusel. Ja üks nendest siis, mis, mis mulle eriti endale hästi meeldib, on see, et sa saad ehitada ka sellise asja nagu teadmusgraaf, inglise keeles on see knowledge graph, kus sa saad siis need seosed ja mustrid salvestada sinna sisse ära, et sa ei ennusta ainult seda järgmist sõna, aga sellega tuleb kaasa ka see, et ütleme, et alati kasutatakse näiteks, ma ei tea, seda rakuliini, siis sellega tuleb alati kaasa ka see sööde, et sa saad selle teadmuse sinna sisse panna lisaks, et ennustada järgmist sõna.

Mis see Norra lugu on, et see, see kõlab nagu üks tüüpilisi selliseid idufirmasid, et, et endal oli jube jama ja siis mõtlesin, et teen väikse tööriista ja siis kasvas sellest ettevõte välja.

Jah, oi Elnora, Elnora lugu on väga pikk ja keeruline. Kuigi see on olnud meil alla kahe aasta, aga väga palju on juba juhtunud. No kõik sai alguse sellest, et mina olin siis ise tavaline teadlane, et ma elasin siis Londonis sel ajal, tegin oma järel doktorantuuri ülikoolis ja, ja me uurisime siis viiruse vastaseid ravimeid. Ja see projekt tegelikult oleks iseenesest päris hästi ja, aga meil tekkisid siis sellised pinged laborist natukene, mis siis pärast, mida ma siis sain aru, et tegelikult akadeemiline karjäär ei ole minu jaoks. Ja ma otsustasin siis akadeemiast lahkuda, kolisin Eestisse tagasi ja siis asustasimegi ettevõtte nimega Elnora. Aga see tuleneb sellest, et ma ise siis elasin seda probleemi väga tihti, väga palju läbi. Ma pidin igapäevase planeerima uusi katseid ja, ja, ja protokolle tegema, nii et selles mõttes ma olen ikka jah, seda palju teinud.

Oota, aga see on nüüd see koht, kus sa pead natukene vist sisse minema sellesse, et, et mis pinged saavad tekkida laboris, et, et Londonis töötav inimene otsustab, et A lahkub Londonist ja B lahkub üldse kogu akadeemiast ja jätab selle kõik nagu selja taha, et mis sul juhtus seal siis?

Jah, Londonis me elasime juba seitse aastat ja selleks ajaks ja me olime siis, ma olin oma, olin koos oma perega seal, meil on abikaasaga kaks väikest last ja me tahtsime tegelikult kolida nii või naa üks hetk Eestisse ja, ja just eelkõige sellepärast, et, et lastel oleks juurdepääs vanavanematele ja teistele sugulastele, et muidu tundus, et me oleme umbes. Neli väikest hunti seal üksinda suurest Londonis, et selles see kolimine ei olnud niivõrd seotud selle lahkumisega akadeemiast. Aga, aga lahkumine akadeemias oli see, et ma läksin akadeemiasse unistusega, et ma tahan muuta maailma, ma tahan leida uusi ravimeid ja, ja üks hetk, kui ma olen sajaaastane, siis ma saan öelda, et tänu minu tööle. Ma ei tea, miljonit inimeste elu oli, oli, oli päästetud ja ma olin akadeemias kaksteist aastat ja kordagi. Kordagi mul ei olnud võimalust nagu seda päriselt realiseerida, et ma tegin kogu aeg teadust, tegin teadust, leidsin huvitavaid asju, aga ma tundsin, et see ei jõudnud akadeemiast välja nagu päris inimesteni, päris patsientideni ja lõpus oli siis niimoodi, oli Covid. Ja, ja me leidsime kaheksa erinevat ravimit laboris, mis aitasid nii Covidi kui teiste potentsiaalsete viiruste vastu ja ma läksin oma bossi juurde ja ma ütlesin oma bossile, et nii. Kaheksa, kaheksa potentsiaalset ravimit, mis kõik olid juba ravimiameti poolt heaks kiidetud ravimid, aga neuroteadustes kasutada, kasutusel hoopis neurohaiguste vastu, mitte Covidi vastu. Ja, ja siis ma mõtlesin oma bossile, et nii, nüüd ongi nüüd minu moment, et see kõik see aeg, kui ma olen olnud akadeemiast teadlane. Ma olen selle, selle momendi jaoks nagu elanud, et me peaksime nüüd tegema kas mingi ettevõte või kuidagi selle rahvale. Ütlema seda, et need kaheksa ravimit võiksid potentsiaalselt neid aidata. Ja siis mu boss oli lihtsalt niimoodi, et ei, Carmen, et sa oled lihtsalt tavaline teadlane, sa ei ole mingi startupperi, sa ei ole mingi startupper või mingi ettevõtte boss, et sa oled lihtsalt tavaline teadlane, et. Et mine laborisse tagasi, teame rahulikult oma katsed edasi ja siis ma tundsin, et ma ei suuda enam seda lihtsalt teha.

Okei, aga kui suur see, selles mõttes see valkkond ikkagi on, et kuhu sul see, sinu see toode peaks nii-öelda sobituma, et, et noh, kohe hakkad nagu mõtlema, et huvitav, et mis tüüpi litsentsi sa müüd, on ju, et kas sa lisad seda sinu siis promptile ligipääsu või, või et, et mismoodi, mismoodi see äri üldse käib, mida sa müüd seal?

Jaa, meil, meil on kahes osas see toode, et üks on see platvorm, kus sa saad siis neid labori protokolle genereerida, optimeerida, see on, see on siis jah, litsentsipõhine, kus siis ettevõtted saavad seda osta aastane litsents ja saavad siis teadlased nii palju seda kordi kasutada, kui soovivad. Aga teine aspekt selles juures on teenused, mis me pakume, et näiteks ongi see, et kui nüüd ettevõttel endal on hästi palju andmeid, et nad on varasemalt kümme aasta jooksul tootnud hulgani sealt negatiivseid andmeid, läbi kukkunud eksperimente. Siis tegelikult kõige paremini töötab see platvorm niimoodi, kui võtta nüüd need andmed, ehitada see teadmusgraaf ja lisada seal Norasse juurde. Ja see on siis see teenuse pool, mida me ettevõtetele pakume.

Okei, aga mõtlengi, et see maht on piisavalt suur, et sellest ikkagi, no ma küsin siis võib-olla niimoodi, et kuula aru saaks, et kas see on viie miljoni business, kas see on viiekümne miljoni business, see on viiesaja miljoni business või see on viie miljardi business?

No ikka sinna lõppu, et ausalt öeldes mina, see on nüüd, see on nüüd muidugi selline tiüpiline start-upperi vastus, et meil ju potentsiaali potentsiaali lage ei ole. Aga tegelikult ka see on ääretult suur probleem, probleem sellepärast, et noh, no ravimarendus ise on miljardite business, miljardeid. Ja, ja, ja üheksakümmend protsenti kõikidest ravimitest kukub ravim arenduses läbi, ehk siis põhimõtteliselt ükskõik kus kohas sa ei suuda kas või viite protsenti seda paremaks seda süsteemi teha, hoiaks kokku miljardeid. Et minu, no me, ma just nägin ühte viis, mitte minu enda isegi slaidi, aga ühte VC slaidi, kus oli kirjas, et AI bio, bio. AI biomeditsiinis on nelja triljoni suurune business, et, et see tõesti ulatub lagedesse.

Kes teie investor on täna, peamine?

Meil on kõigepealt Eesti ingelinvestorid ja suur aitäh, kui te nüüd kuulate mind, te uskusite meisse. Siis on meil ka Boost VC, kes on Silicon Valley investor. Seda juhib siis Adam Draper, kes on siis üks Draper perekonna liikmetest ja Draper perekonnad on tegelikult maailmas hästi tuntud. Siis ja siis on meil ka veel plug-and-play, mis on siis ka Silicon Valley's ja siis neil on ka Euroopas office'id.

Aga sa ei võtnud, ma ei tea. Üks

veel, Vilbe, Vilbe, Londonis. Ja,

aga ma mõtlen, seal meie klassikalisi Eesti fonde ei võtnud üldse jutulegi või sa pigem ütlesid sulle kõik ei, et sa ikkagi oled puhas nagu ainult Eesti inglid ja, ja välismaalinvestorid.

Ja ei, Eesti, ma olen kõiki, ma olen kõik Eesti fondid läbi käinud, kõigi laua taga istunud ja kõigi käest ei saadud. Et mis mul on olnud, kindlasti ma olen liiga hull, liiga suurte ambitsioonidega, vaja oleks mitmeid maksvaid kliente. Kindlat ärimudelit kümme aastat tegemist turul, siis no ma arvan, oleks hea öelnud, et ma arvan jah, ma selline ei ole võib-olla selline piisavalt klassikalise profiiliga, et Eesti VC talle peale minna.

Ma teen veits kõrvalepõike, ma, Henrik, üldse siin suvel ka oli rohkem aega järgi mõelda ja siis mulle üha rohkem ikkagi tundub, et, et see edu, mis eestlastel oli, et me kogesime mingeid tehnoloogiaid või ühiskonna muutusi teistes kiiremini, sellepärast et no meil oli digialdkiri ja noh, seal on mingid asjad, mida teised ei teadnud üldse ja, ja see andis meile mingi edu. Et see edu on praegu kadunud, selles mõttes on kadunud, et, et teised oskavad ka. Aga, ja siis tekibki küsimus, et kust tulevad üldse meie uued start-upid, mis nii-öelda saaksid kasutada neid meie enda Boltide ja, ja Skype'ide ja muid kogemusi. Ja ma ei ole suutnud muud välja mõelda kui täpselt see, millest Carmen räägib, et see on süvateadus. Mis kokkuvõttes mingi eriteadus, mis siis pööratakse tänu sellele, et meil on see kogemus sellest start-up'i maailmas, et siis juba teadus pööratakse hästi ruttu nii-öelda heaks start-up'iks. Kas sul, Karmen, on mingid Eestis mingid mentorid ka või sa oledki nii-öelda põlve otsas ise õppinud, ainult?

Ei, mul on väga palju mentoreid olnud ja kõige rohkem me oleme mentoreid saanud läbi Tehnopoli kiirendi programmi, et me läksime, see oli kõige esimene programm, mis me tegime. Ja, ja seal on, neil on mingi sada pluss inimest seal listis ja ma järjest käisin neid inimesi läbi, no sajani ma päris ei jõudnud, aga, aga päris mitu me käisime sealt läbi. Ja kõige rohkem mulle meeldib neid mentoreid kasutada niimoodi, et mul on nagu mingi konkreetne situatsioon või probleem ja siis ma lähen selle eksperdi juurde ja küsin, et kuidas ma seda võiksin lahendada. Ja ma tavaliselt küsin ka mitme erineva inimese arvamust ja siis nagu panen selle omavahel kokku. Aga sellist, mis on niisugune pikaajaline mentor või selline nagu coach coach stiilis, sellist inimest mul praegu ei ole.

Aga seesama, et noh, et, et vot seal on see lõks on ju, et sa oled ühelt poolt nagu teadlane, teed oma toodet paremaks, teistpidi saavad ettevõtet arendama, tegema kõiki neid intervjuusid ja, ja saama neid EIS-id, eks, et. Ma sinna mentaalse poole peale ei lähegi üldse, et kui raske sellega toime on tulla, aga, aga kuidas sa ise praegu nagu tunned, et kas su toode on nii palju valmis juba, et sa võidki tegeleda ettevõtte arendamisega, et sa tead, et noh, toode enam alt ei pea, eks, et. Või siis, kuidas sul see praeguse tasakaal selle teaduse ja, ja, ja ettevõtluse vahel on?

Ja ma kõigepealt kommenteerin ühe teise punkti ära ja siis vastan kohe küsimusele, et miks teadlased on tegelikult ülihead ettevõtete tegevjuhid ja startupperid on sellepärast, et teadluse, teaduses sa oled harjunud läbi kukkuma ja kuulma EIS-id pidevalt. Ehk ma mäletan sellist olukorda, kui ma olin oma magistris, mis oli Tartu Ülikoolis. Esimene katse, esimene aasta ja mu kukkus see kolinal läbi ja ma reaalselt helistasin oma emale ja nutsin telefonis, ma olin nagu. Mul ei tulnud see katse välja, mingi kelle öösel kell üks see oli. Ja siis mu imps oli nagu, et mida sa teed, Karme, lõpeta see hala, mine maga, mine homme tagasi laborisse ja hakka uuesti pihta. Ja nüüd ma olen seda teinud aastaid, kaksteist aastat teadvuses saadud, ei iga päev, vaatad su katse tulemused vastu ja see ei ole see, mida sa ootad ja loodad. Ehk siis minu arvates teadlased on just väga harjunud selle, selle vaimse, vaimsete raskustega. Aga tulles tagasi päris küsimuse juurde. Kindlasti ei ole toode sealmaal ja ma tunneks, et see ei vea alt. See ja ma arvan, et AI on praegult sellise või tehisintellekt on praegult sellises positsioonis, kus, kus peaaegu keegi ei saa seda öelda, et sa kunagi ei tea, mis sealt umbes välja võib tulla, aga see ongi see võlu ja, ja kui lahe see kogu see tootearendusprotsess on olnud, et nüüd me saame. Me tegime näiteks just eelmisel nädalal oli reedel üks demo ja nad küsisid meie käest ühte demo jaoks ühte lisa, lisaosa nagu sellel platvorm, mida meil ei olnud. Me tegime selle nelja päevaga valmis, nagu teisipäeva alustasime, neljapäeva õhtuks oli valmis, reedel natuke veel põrandasime ja reede õhtul oli tema, et sellist kiirust noh, ma ei kujutaks nii-öelda ilma tehisintellekita isegi ette.

Meil on siin saates ju olnud ka süvatehnoloogia külalisi erinevaid ja, ja no ikkagi varem või hiljem jõuab see arutelu sinna, et, et kas teadlane saab samal ajal olla firma juht, noh, siis öeldakse, ei samal ajal ikka ei saa. Ja et kas ta üldse saab, eks ju, siis öeldakse, et noh, ega üldse on ikka ka kahtlane, sellepärast et teadlane tahab ju maailma muuta, mitte mingit labast raha teenida, eks ole, ja mingit vastikuid müügilepinguid nagu sõlmida. No sina tulid nüüd akadeemiast ära, nagu sa ütlesid, et kas, kas korraga saab olla teadlane ja, ja firmajuht või, või kuidas, kas sul on nagu mingisugune tunne, et sa oled, ma ei tea, akadeemiliselt läbi kukkunud või, või nüüd need kolleegid, kes sul maha jäid, et vaatavad, et noh. Näe, ma ei tea, kuttis nagu, andis alla ja nüüd läks, läks nagu mingisse rahamaailma, et, et see ei ole nagu nii äge või nii õilis, kui, kui teaduse tegemine oleks.

Kindlasti, kindlasti ja see on see mentaliteet, mis teaduses eriti tippülikoolides minu arvates valitseb, et no ma tegin oma doktorantuuri University College Londonis, mis on maailmas edetabelis vist kui ma mäletan kümnendal positsioonil, ehk ikkagi tõesti nagu tipp, tippülikool maailmas. Ja mul oli veel see stipendium, ehk siis ma ise kipitan veel selle eest maksma või kõik need neli aastat oli veel Inglismaa valitsuse poolt kinni makstud. Et seal oli selline mentaliteet, et kui sa ja ka pärast järeldoktantuuris, et kui sa akateemiast lahkud, sa oled kindlasti läbi kukkunud. Ja isegi üks Eesti. Tuntud mentoritust ütles sellise lause üks kord, et kõik, kes on akadeemiast umbes, et ainult need inimesed lähevad ettevõtlusesse, kes on akadeemias läbi kukkunud. Ja lisaks veel, et panna veel isegi veel rohkem õlitulle, on veel niimoodi, et need kaksteist aastat, kui ma olin akadeemias. Ma avaldasin ainult ühe artikli oma bakalaureuse jooksul ühe täiesti suvalise projekti kohta, ehk isegi mul ei ole isegi artikleid mitte. Et see on nagu tõesti võiks vaadata mu peale nagu täielikku läbikukkumist, aga tegelikult päriselus ma just tunnen, et see. on parim viis, kuidas anda maailmale tagasi või tõesti nagu teha nagu päris muudatust, et kõik need teadmised, oskused, mida ma selle oma akadeemilise karjääri jaoks sain, ma nüüd rakendan päris elus ja nüüd päriselt on mul võimalus teha niimoodi, et need laboriprotokollid töötavad, inimesed avastavad maailma parimaid ravimeid ja me lahendame näiteks järgmise pandeemia.

See on jälle nüüd see koht, kus me lööme oma start-upi saatega sisse, ütleme nii, et sul veel ei ole läbi löödud.

Veel ei ole, täpselt, sellega ma olen nõus, sellega on nõus.

Et siit on võimalik veel mürinal läbi kukkuda, need sada nägu, et, et see on ikkagi positiivne start-up saade meil siin, tuletame meelde. Aga ma, samal ajal, kui sa rääkisid, ma pingsalt mõtlesin, et kas ma tean Eestis mõnda teadlasest tippjuhti, kes nagu tuli teadusest ja tegi tippettevõtte. Millist geenitehnoloogias on üksikud näited, aga vist that's it, et tippspetsialistist juhte ma tean küll mitmeid, noh, Ti Heinla näiteks on väga hea näide ja siin on veel neid. Et aga just, et noh, teadusest, et see on ikkagi pigem olnud see, et teadlasel on see lõks, et ta on näinud selle, seda ülikooli mugavat poolt ka. Ja seda grandimugavat poolt, eks, et sul tegelikult ei ole vaja seda piitsa sinna kohale endale kogu aeg, et ma pean deliver'dama, sest kui ma ei deliver'da, siis inimesed jäävad tööta, jäävad palgata, ise raiskan aastaid aega, on ju, et. Et palju lihtsam on teha see järeldus, et ah, ma lähen tagasi ülikooli ja annan loenguid ja kirjutan mõne artikli ja, ja noh, see on ka ju tegelikult täitsa tore elu, ega selles mõttes ei ole halba või häbiväärset ei ole. Et aga jah, et selles mõttes unikaalne läheb, nii, igal juhul me läheme kaasa. Nii, aga läheme nüüd tagasi selle Ameerika juurde, et, et nüüd on sul olemas toode, sul on olemas ka mingi rahastus ja sa lähed USA. Kuhu te lähete üldse kõigepealt?

No me juba läksime ja me, me elame nüüd perega siis Salt Lake Citys, mis on siis Utah'i osariigis, jah.

Aga miks siin? Tultu start-up'i linn, eks ole? Ei ole, seal on jutad jääs ja hormoonid on ju seal. Täpselt õige,

seal oli olümpiamängud aastaid tagasi, Taaviõmpiamängud. Miks siin? See oli siis niimoodi, et mul on oma siis iidolid, kelle ma olen alati alt ülesse vaadanud ja mõelnud, et oh säraks ja üks nendest on siis väga head tuntud siis ettevõte, mille nimi on recursion. Ja on asutatud täpselt täiesti tavalise teadlase poolt ja tema lugu on siis niimoodi, et asutaja nimi on siis Kris Kipson ja Kris Kipson oli siis Stanfordi ülikoolis teadlane ja, ja oli vist doktorantuuris, kui ma õigesti mäletan, jah, kui nad avastasid siis potentsiaalselt ühe uue huvitava ravimi. Ja nad tegid siis oma ettevõtte, mille nimel on recursion, ehk siis teadlane ehitas täiesti nullist mitme miljardi väärtuse ettevõtte ja recursion'il täna on umbes mingi kuussada töötajat ja office'id üle maailma ja nii edasi, ühes on üli hästi läheb. Ja neil siis ma olen alati neid jälginud LinkedInis, kuulan kõigi podcaste ja üks hetk see Kris Kipson ütles, et, et me otsime, meil on startupi programm, mille nimi on Altitude Lab ja otsime sinna siis uusi startupe liituva. Ja mina siis muidugi läksin ka veebilehele, trükkisin sisse, panin avalduse sisse. Ja ma sain siis kutseintervjuule. Ja rääki, rääkisin siis oma loo ära ja siis nad ütlesid selle peale, et väga lahe, et me tahaksime siis sind kutsuda siia programmi osalema, aga lisaks Kris Kipson isa isiklikult annab siis välja seda. Kusjuuresse fellowshipi, et või sihukest stipendiumit siis, et ta tahab toetada järgmist teadlast, kellel on sarnane lugu, et otse ülikoolist tulnud teadlane tahab teha oma ettevõtet, et siis, et tuleks teisigi recursion, et tuleks välja, et kas sa sooviksid sellele fellowshipile ka kandideerida? Ma soovisin muidugi, mul oli siis kokkusaamine Kris Kipsoniga onlainis ja ma läksin sinna intervjuusse niimoodi, et mul käed värisesid, mul oli pulss oli täiesti laes. Mõtlesin, et täiesti pekkis ma kohtunud nagu oma maailma mingi suurima iidoliga, inimesega, kes on nagu nii laheda ettevõtte teinud ja, ja ta tahab minuga nagu rääkida. Ja me olime kakskümmend minutit selles intervjuus, kui Kris ütles mulle, et. Teeme ära, Karmen, ma annan sulle selle fellowshipi, mis tähendab seda, et sa saad raha, tule siia start-upi programmi, me anname sulle tasuta labori pinna, office'i pinna, mentorid, kõik, mis sa soovid. Tule, lenda lihtsalt siia SooltLexilisse. Ja ma otsustasingi võtta siis oma pere, pakkisime asjad ja tegin viisa ja läksime siis SooltLexilisse, kus asub siis Recussion'i peakontor ja nende start-upi programm, et sealt me siis häkimegi nüüd.

Okei, aga mõtlen, et USA turu peamine challange, millest me siin saates oleme ka palju rääkinud, on müük. Ehk siis kas teil sellest oli ka juba juttu, et, et mismoodi see toimima hakkab, et ikka kipub olema niimoodi, et eestlased ostavad eestlased, aga ameeriklased tahavad osta ameeriklastelt, eks, et kas selle mentoriga koos tuleb ka ikkagi valmis nagu pakett, et ikkagi noh, ütleme nii, et, et sina müügi peale mõtlema ei pea või sa pead ikkagi hakkama uksi ka kolistama?

Ma juba kolistan mööda ukse kõvasti. Et mis me siis tegime, selleks, et usakad saaks osta usakate käest ja eestlased saaks osta eestlaste käest. Me tegimegi sellise struktuuri, et meil on kaks ettevõtet, Ellora AI Inc, mis asub siis, see on Delaware C-Corp ja nüüd siis registreeritud, et teeb äri siis Utah's ja meil on siis Eesti ettevõte. Ja see emaettevõte on USA ettevõte, sinna on tulnud ka kõik investeeringud ja siis see tütarettevõte on Eesti ettevõte. Ehk siis, kui nüüd meil ongi need potentsiaalsed kliendid ukse taga, kelle käes, kelle ukse taga ma kolistamas käin ja intervjuusid teen, siis need kõik näevad ikkagi USA ettevõtet ja mind elamas USAs ja muidugi nad kuulavad aktsenti, nad näevad mu nime, nad saavad aru, et ma olen immigrant, aga see siiamaani pole neid absoluutselt häirinud.

Mis see müük siis tähendab, et, et sa ütlesid, et Eesti investorid tahtsid, et sul oleks kliendid ja raha, raha juba tuleks ja noh, riski, riski nagu vaeva ei olekski, et siis võib selle riskiinvesteeringu teha. Kuidas sul see olukord praegu on? Mitu klienti on ja palju nad sulle siis maksavad?

Meil on ametlikult praegu null klienti, aga selles pipeline'is nii-öelda on siis kaheksa potentsiaalset klienti. Alustasimegi müügiga siis nüüd päris nagu aktiivse müügiga paar nädalat tagasi. Ja, ja see on väga põnev olnud, et nüüd tulebki tagasi see, et mina siis kui lihtsalt otse akadeemiast null kogemusega päriselust on ju. Muidugi see müük on selline pigem keeruline, eriti veel valdkonnas, kus ma pole kunagi varem müünud, näiteks kui ma noorem olin, siis ma tegin seda kaubanduskeskuste müüki, müüsin säästukaarti. Et see oli tegelikult päris põnev ja õpetas mulle palju, aga muidugi ei õpetanud, kuidas müüa farmaatsiaettevõtetele midagi. Et, et ma loodan, et sellest kaheksast potentsiaalsest kliendist varsti mõni kirjutab ka lepingule alla ja siis me saame oma esimese maksva kliendi.

Aga toode siis on juba nii kaugel, et ta päriselt teeb seda, mis sa ütlesid, et, et kahe minutiga kuue kuu töö.

No meil ongi nüüd see, et me tahamegi leida pilootkliente, kes testiksid ja valideeriksid selle ära päris labori tingimustes. Et toode on nii kaugel, et ta genereerib väga ilusaid protokolle, just üks päev lasin teha ühest hästi põhjalikku protokolli, mis olid kakskümmend viis lehekülge pikk, hästi palju erinevaid detaile, kontrollisime kõik üle, et need kõik need tooted, mis ta pani sinna sisse, reaalselt eksisteerivad. Mina kui teadlane muidugi saan ka. Sisust väga hästi aru, mis seal kirjas oli ja minu jaoks tundus kõik väga loogiline, aga nüüd need testkliendid hakkavadki testima seda päris laboris ja ennem ei saagi teada, kas see töötab või ei tööta, kui sa oled selle reaalselt, reaalses bioloogias järgi testinud.

Kas sa ehitad seda mingisuguse olemasoleva LLM-i peale või, et, et see mingisugune mootor on all ja siis paned oma oma nii-öelda tarkuse spetsiifika sinna peale?

Jaa, see on, see on erinevaid LLM, et meil on seal päris, päris mitu erinevat ja see põhimõte seisnebki selles, et mis seal Norra toob, no kui sa, kui panna seesama küsimus lihtsalt Chatechipetisse ja panna seesama küsimuse Norasse, see on hästi suur vahe. Chatechipetee annab sulle, ma ei tea, mingi. Ma ei tea, lehekülje mõned ilusad punktid, aga, aga et Norra protokoll on oluliselt põhjalikum ja, ja, ja ka minu arvates nagu palju reaalsem kui Chatsipiti omaga, me peame seda valideerima, on ju.

Kui on nagu üks koht maailmas, kus me ei taha, et LLM midagi nagu kokku luuletaks, on ju, siis see võiks olla labori protokoll, mis teeb ravimikatseid. Kuidas sellest üle saab, et, et ega või kas see ongi normaalne, et ma genereerin kahe minutiga Norraga midagi ja siis järgmised neli kuud ma kontrollin kõike seda üle, et noh, ega ta sinna mingit jama mulle ei kirjutanud.

Vastupidi, teadvuses on, ravimiarendus jaotatakse kahte etappi, prekliinilised uuringud ja kliinilised uuringud. Prekliinilised uuringud toimuvad laboris ja neid nendest kasutatakse, kasutatakse rakke ja higisematest aetumites ka, ka loomi, loomkatseid ja siis need, mis on kliinilised uuringud, need nendes on inimesed. Ehk siis seal, kus on kliinilised uuringu otsad, tõesti ei taha mitte ühtegi viga teha, sest et kõik need on seotud inimestega ja inimesed saavad juba päris ravimit ja nii edasi. Aga selles esimeses otsas, mis on praegu tegelikult teaduse probleem, on see, et me kardame teha metsikut vigu. Ehk siis kui mina nüüd täna peaksin laboriprotokolli genereerima, siis ma läheksin, loeksin hunnikuga kirjandust. Otsiksin kõik kõige kasutatavamad asjad välja ja prooviksin kopeerida teise inimese tööd. Aga nüüd, kui Ele Lemid ka natukene mõtlevad ise midagi põnevat välja, siis see annabki just võib-olla seda tõuget natukene teadlasele juurde, proovida midagi oma mugavast tsoonist väljas, sest et laborikatsete tingimuses sa raiskad lihtsalt oma aega ja raha, aga seal ei ole inimelut kaalul.

Kas see on nüüd selline asi, kui mõni teadlane meid kuulab, et kuulab, mida Karmen räägib ja siis ta nagu tõmbab oma juuksekarvu ükshaaval praegu välja juba mõnda aega ja mõtleb, et, et see inimene ajab ikka täieliku jama, et, et noh, niimoodi ei saa mitte midagi teha.

Ma arvan, et inimesed jaotavad kaheksa, et kes on sellised traditsioonilised teadlased, ütleksid kindlasti, et sa, sa ei suuda AI-ga asendada kakskümmend aastat kogemust ja ma olen selles osas nõus, et ma arvan ka, et seda asendada ei saa, aga mida me suudame teha, on võimendada seda kahtekümmend aastat kogemust. Ehk siis ongi nüüd, nüüd see teine pool inimesi, kes arvavad, et AI. On selleks, et mitte saada tavateadlastest lahti või kuidagi nagu seda ära kaotada, vaid teha neid inimesi, kes on niigi targad juba veel targemateks, veel paremateks. Ja koostöös inimese ja AI-ga, ma arvan, me saame teha tõesti kahe minutiga protokolli, mis siis päriselt ka töötab ja, ja aitab ravima arendust odavamaks, efektiivsemaks.

Aga kui sa investoritega sellest täiesti rääkisid ja kogu seda lugu nii-öelda ehitasid, no seal käib alati läbi ka lõpuks see, et või noh, nii-öelda kujuneb välja, et, et kes on lõpuks see siis nii-öelda noh, et mis on see exit nii-öelda, et noh, et, et mis seda ettevõttest nagu saab, et kas sinu saavutus saab olema pigem, ma ei tea, OpenAI ostab teil mingil hetkel ära, sellepärast et nad tahavad oma mudeleid paremaks saada, on ju. Või see on pigem ikkagi jääb sinna sama ravimitööstuse juurde või, või ühesõnaga, kes on see nii-öelda keha, kelle huviorbiiti sa tahad näiteks nelja-viie aasta pärast jõuda?

Jaa, see on tõesti küsimus, mille üle me oleme oma investoritega arutelnud. Ma ei oska tegelikult öelda, aus on aus vastus, see võib olla näiteks BenchLink, BenchLink on siis elektroonne labori päevik. Ja nemad, mul oli just paar päeva tagasi nendega siis kõne ja nad ütlesid mulle, et tead, Karm, me ehitame täpselt samasugust toodet ise ja, ja nüüd ongi täpselt see, et kui meie siis. Suudame seda paremini, efektiivsemalt teha kui BenchLink, ma arvan, et sealt tuleks pakkumine, nad ütleksid, et teadme ostavas ära, eks. Nad on umbes kuue milliard, miljardi väärtusene ettevõte. See võib olla ravimifirma, kellega me teeme koostööd, ütleme, et näiteks Pfizer tuleb, ütleb, et teate seda tõesti, te olete teinud nii efektiivseks selle, et me tahame ise seda nüüd kasutada kogu aeg ainult meie, ma ei luba seda sama toodet näiteks müüa oma teistele konkurentidele. See võib olla OpenAI või Perplexity, kes ütleb, et me tahame teha, tahame, et inimesed kasutaksid Perplexity't näiteks rohkem teadvuse tegemiseks, et, et neid potentsiaalseid ettevõtteid, kes meie ära ostavad, neid on nii ravimiarenduses kui AI poole pealt.

Lihtsalt on vaja saada nüüd mõned kliendid maksma.

Jaa, kindlasti.

No võib-olla ei olegi vaja, kui sa saad piisavalt hea sellise AI infomootori sinna külge, et noh, siis on ju ka muud alused. Aga jah, palun, Taavi.

Ei, ma just mõtlen, et ma ei ole veel lõpuni päris aru saanud, kuidas selles maailmas üldse toimub intellektuaalomendi kaitse. Ehk siis, et noh, hiinlased praegu ilmselgelt liiguvad sinnapoole, et kõik on varastatav ja kõik on vaba, eks, et. Et kas sul on ka mingi trikk või teadmused, kuidas sa oma seda spetsiifilist teadmust, mis kokkuvõttes ongi kogu sinu väärtuseks, et kuidas sa seda kaitsed?

Ja no meil kõige rohkem, mis meil meil fookuses on, on andmete kaitse, et mis minu arvates muudabki Elnora selliseks, mida on raske ikka konkurentidele järgi teha, ongi see, et missugused on need andmed, et me võtame küll avalikest andmebaasidest andmeid, aga just avalikest andmebaasis on see õnnestunud eksperimendid ja väga vähe on saadaval siis neid ebaõnnestunud eksperimente, millest just kõige parem on õppida. Et kui meil nüüd ehitame oma seda kliendibaasi ja hakkame koguma siis neid, neid andmeid piisavalt, siis see on see, mida ma arvan, et me peaksime kõige rohkem kaitsma. Et see muidugi sinna juurde, ma ei tea, infrastruktuur või kuidas me neid andmeid töötleme või kuidas me selle teadmusgraafi ehitame ja lisame nendele lemmidele need teadmised, see kõik on ka väga oluline ja kindlasti patenteeritav. Ja selle ja see patent olekski, et süsteem ja meetod, et midagi, kuidas me midagi teeme. Aga mina näengi kõige suuremat väärtust just nendes, nendes andmetes.

Meil on sinna käinud erinevaid külalisi, kellega me oleme tehisintellekti teemast rääkinud ja, ja no meelde tuleb, Kaspar Korjus siin vist juunis käis äkki, kes ütles, et. Et ega ränniorus keegi ei kirjuta enam tarkvara inimestele, et kõik kirjutatakse agentidele või et noh, see mõtlemine on juba suunatud, eks ole, aasta kaks-kolm tulevikku, kus, kus AI noh, võtab üle selle, mida, mille võtta saab. Kui päris sina seda seal Ameerikas teiste omasugustega suheldes näed?

Sada protsenti, sellist asja nagu UI veebilehed, mingid platvormid, seda ei eksisteeri tulevikus, ma olen sellest täiesti veendunud. Täna on nooramuti ilus platvorm, ilmselt saab sinna minna, saad ise vajutad ilusaid nuppe ja midagi juhtub. Aga ma olen, ma olen täiesti veendunud, et ma ainult ajaraamistikku ei oska öelda. Aga tulevikes on see, et need on agendid, need on, see on tehisintellekti süsteemid, mis hakkavad omavahel suhtlema. Ja näiteks oligi, et kui me Pensioningiga, kes on siis meie üks konkurentidest või siis tuleviku klientidest või siis nendest, kes meid ära ostab. Aga nendega rääkisime, siis see point seisneski selles, et me Pensioningil on juba kasutajate baas ja neil on oma UI olemas ja me paneksime Elnora jooksma lihtsalt sinna taha. Et kui nüüd klient tahaks, nende klient tahab siis optimeerida protokolli, siis need päringud saadetakse tegelikult Elnorasse, siit tuleb vastus ja läheb neile tagasi. Ja ma just midagi sellist tegelikult näengi ka Elnora tulevikus, et meil tulevikus ei olegi huviid vaja, vaid need programmid, mida siis ravimitööstused ettevõtted juba kasutavad, et Elnora jookseb nende vahelt nagu. Aga ma olen Kaspariga saja protsenti nõus.

Mul on hoopis teine küsimus, et mul on alati imponeerivad nice founder'id, et ja, ja meie pere ka investeerib hästi palju sellesse valdkonda, et sinu sõnum tänastele noortele tüdrukutele, sina ei kartnud teadlaseks minna või sa, sa isegi muidugi ei mõelnud võib-olla, et sinust saab kohe ettevõtjad, sa mõtlesid, sa hakkad ka teadlaseks, on ju, et. Et kui sa nüüd peaksid tagasi vaatama ja andma nende tulekutele nõu või, või, või mingi mõte kaasa, et mis see mõte oleks?

No mis, mis on kõige olulisem, on see, et julgus proovida ja ma arvan, et see ongi midagi sellist, mis tihtipeale naistel jääb nagu puudu ja mis on mulle selle julguse andnud, on see, et mul on hästi tugev võrgustik taga. Mul on ülitugev pere, kõik osa või noh, peaaegu pooled ingelinvestorites, kes see noores on, on mu pereliikmed. Mu ema, mu tädi, mu onu, mu õde ja nii edasi. Et ja siis on ka professionaalsed ingelinvestorid nagu Triin Hertmann näiteks. Et, et mul on hästi vedanud sellega, et mul on tugisüsteem, mis, mis annab mulle alati võimaluse. Ma ei tea, D või E või F, et kui kõik läheb pekki, siis, siis ma lihtsalt tulen oma pere juurde, elan nende juures ja, ja kõik on maailm on päästetud. Aga ma julgustaksin kõiki noori naisi ja ka noori mehi ja, ja kõiki vahepealseid siis tõesti proovima, et kui sa oled noor, sul tegelikult okei, on mida kaotada, sul on kaotada aega või raha või nii või muid asju, aga kõige olulisem on see, et sa annad endale võimaluse. Ja ma tunnen, et isegi kui alguses see tundus väga dramaatiline minu jaoks, et pärast kahteteist aastat akadeemias tippülikoolides töötamist ma lihtsalt nii-öelda annan alla ja tulen akadeemiast ära ja hakkan tegelema mingi ettevõtlusega, siis see on tegelikult see midagi sellist, millest ma olen üliõnnelik, et ma proovisin, kas see õnnestub või ei õnnestu, see on seda sajaga väärt.

Räägime sellest poolest, et Elnora on noh, sisuliselt nüüd ikkagi Ameerika firma, eks. Ja ma ei tea, kas seda on võimalik vaadata nagu ajude äravoolu või, või ajude kaaperdamist, et noh. Et nii nagu sa seletasid, et Eestis ei oldud valmis sinu ideega riskima ja siis üks Ameerika inimene ütles, et oh, väga hea, on ju. Just sellega ma tahangi riskida. Et kas see Elnora on nagu Eesti jaoks kadunud või mis järeldusi meil nagu Eestina peaksime siit tegema? Mul on väga raske ette kutsuda, on ju, et te, ma ei tea, Tallinna börsile tuleks või mingi Tallinna farmaatsiatehast teid ära ostab, kui selline asi üldse veel olemas on. Et, et sinu tulevik ja Nora tulevik paistab edu korral ikkagi väga Ameerika-keskne.

Ja ma olen suur Eesti fänn. Meil on, meie lapsed on siis sündinud Inglismaal, enamus elust veetnud ingliskeelses keskkonnas ja nad räägivad sada korda, tuhat korda paremini eesti keelt kui, kui inglise keelt. Et nad räägivad väga hästi inglise keelt ka, aga, aga nad on nagu täiesti täiesti puhtad eestlased ja mul on väga tugev see, see niisugune eestlaslik mõttemaailm ja, ja soov panustada Eesti teadusesse, ettevõtlusesse, arengusse ja nii edasi. Ma tahaksin, kui mul tekib võimalus, ma tahaksin anda Eestile tagasi kõike seda, mis, mis Eesti on mulle pakkunud, aga sul on õigus, Henrik, et täna ma tunnen, et, et Elnora tulevik. Liigub väga tugevasti USA suunas ja just sellepärast, et seal see võimalused on oluliselt suuremad või paremad mulle, et kui Eestis on see riskitaluvus või soov teha midagi sihuke totaalselt crazy't või. Noh, nagu praegu minuga räägite ja mul ei ole kõikidele küsimustele vastuseid või mul ei ole nagu kõik see läbimõeldud nii detailideni, siis see on just see, mida, mis nagu eestlastele hästi meeldib. Kui usakatele, usakas, meie investorid kordagi ei küsinud, mis on toode nagu. Nad, ma, ma ei tea, kas nad siiamaani isegi teavad, mis see Norra üldse on, et neid huvitas, miks ma seda teen, neid väga meeldis see, et ma akadeemia pooleni jätsin. Neil, neil on kõik, kui ma ütlesin, et okei, me kolime USAsse paari kuuga, et see on midagi sellist, mis USA investoritel on kõik nagu rohelised lipud, et ja mis pani neid investeerima, et jah, ma. Me lähme, liigume küll täiega nüüd USA suunda ja esimesed kliendid ja loodetakse paljud teised kliendid on USA-st, aga kui mul tekib võimalus anda Eestisse tagasi, siis ma kindlasti seda teen.

Kunas see hetk ülepanu, mis peaks juhtuma, et, et sa saaks öelda, et Elnora lõi läbi, et, et sinu plaan nagu mingilgi määral tegelikult õnnestuski ja, ja sul. Sellel oli mõtet, et sa tulid maailma muutma mitte akadeemias, vaid, vaid hoopis äris, et mis peaks juhtuma selleks?

Ja, ja nüüd, kui nüüd investorid kuulevad, siis ma ütleksin, et me oleme mitme miljardi väärtusene ettevõte, meid ostis ära teine mitme miljardiline väärtusene ettevõte ja me tõime kõigile oma investoritele miljoneid koju, me oleme Figma kaks, oleks see vastus, aga, aga. Mul on ikkagi see südame soov, nüüd panid oma teadlase, võitsid jälle taha tagasi pähe, et tõesti muuta maailma, mis oleks edu, oleks see, kui kas meie ise või mõni meie klientidest kasutada seda noore tehnoloogiat, disainib eksperimendi, mille tõttu tuleb uus ravim maailma, mis päästab need miljoneid elu. Et kas see on näiteks, et tehakse uus, avastatakse Alžeimeri ravim või avastatakse HIV-iravim või midagi, midagi sellist mega suurt, mis paneb minu nime ja meie ettevõtte nime ajalooraamatutesse ja ütleb, et Karmen tõesti panustas selleks, et maailm oleks parem koht.

Väga hea, siis see kõlab nagu natuke selline labidamüüja asja vaata, et kullaga lõpuks said rikkaks teised inimesed ja kas keegi labidamüüjat mäletab, kes seda võimaldas, aga võib-olla, võib-olla sind just selline saatus ootab. Ja oleks ju väga vahva. Igatahes, meie saade on sellega läbi, aitäh sulle, Karmen ja palju edu sulle. Nii, loodame sind uuesti siin saates näha ja, ja kuulda, kuidas Elnora on arenenud. Mina, Taavi, oleme siin tagasi ühe nädala pärast ja siis järgmise külalisega, nii et kuulmiseni.