Eesti firma plaanib revolutsiooni vanade akude ümbertöötlemises: saadava materjali hind on 50-100 dollarit grammi kohta

See, seda materjali nimetatakse teaduses redutseeritud grafeenoksiidiks. Inimkeeli võib-olla on kõige lihtsam öelda, et ta on grafeeni taoline materjal, ehk ta koosneb paarikihilisest imeõhukestest nii-öelda grafeeni kihtidest ja seetõttu tema omadused on väga sarnased grafeeni materjalile.

See ettevõte on selles mõttes nagu huvitav, et ta läheb täpselt sinna, mida Taavi on siin viimased mitu saadet kuidagi rääkinud ja välja toonud, et tema on, et sa oled ikka mõelnud, sa oled rääkinud, et, et Eesti. Sellise idufirmanduse uue tulemise šanss võib-olla just sellistes süvatehnoloogiates või noh, keerulisemates, keerulisemates asjades, eks ole, kui nad nii-öelda Basteedi ettevõtted, mida me oleme siiamaani teinud. Et jälle täpselt selline on, kui vaadata, kes seal ettevõttes tegijad on, eks ole, kes seal tiimis on, et Eesti teadlaste nimesid on, on rohkem kui, kui üks, eks. Ja Kerli, sina ise oled ju ka teadlase taustaga. Kas see, millest me räägime, see tehnoloogia, see lähenemine on mingi asi, mis on Eestis välja mõeldud kuskil ülikoolis, kas see on selline Eesti teadustöö ettevõtlusesse panemine, mida noh, me oleme siin aastaid unistanud, et võiks keegi ikka ometigi teha?

Just nimelt, et ütleme, et tänasel päeval jälle on esimene, et ettevõtlust ja eskaleerimisproovi selle lähenemisega ja antud temaatika üldse on välja arendatud minu enda järeldoktori teadustöö käigus. Algusega aastast kaks tuhat kakskümmend üks, ehk siis jälle taga, jälle tehnilise tiimi taga on neli teadustaustaga inimest, kes tänaseks päevaks on juba kuus aastat tegutsenud liitiumioonakute ümbersöötlemise teemal. Ning sealt veel varasemalt on meil kaks nii-öelda founder'it, kes tulevadki elektrokeemiast ja, ja tarkadest funktsioneeritavatest süsinikmaterjalidest oma tausta poolest.

Aga mõtlen jällegi, et, et, et noh, kuulaja, kes igapäevaselt ei tegele keemiaga ja, ja, ja materjaliteadusega, et, et me saaksime jälle sellest suurusjärkudest aru, et sa ütlesid, et ükskõik kolmkümmend kilogrammi jääb seda liitiumi üle igast sellest akust, on ju. Ja me teame, et noh, et, et elektriautode hulk kindlasti kasvab ja mingil hetkel noh, ütleme siin kümne aasta jooksul hakkab akusid kõvasti üle jääma, eks. Me teame, et neid akusid tõenäoliselt ei saa nagu tagasi uuesti uuteks akudeks ei töödelda, et aga mis terasetööstus sellega siis ikkagi teeb, et, et kuidas ma ütlen, et kas see nii-öelda saaste, me nimetame seda saasteks, noh, selles mõttes, et surnud aku on saaster, on ju, et, et kas sellest saastest see, et me nagu ikkagi ta ümber töödame, ta kokkuvõttes on niivõrd palju. Noh, jällegi kasulik, et me ei teeks jällegist Euroopa liiduliku noh, noh, mängime rohelist, me oleme õudselt rohelised, on ju, ja siis Hiina ja USA-lased nagu pika vilega üle ütlevad, et nagu meil on suva, on ju, et noh, et, et ei võiks rohelised olla. Ja kokkuvõttes tapame kogu oma majanduse jälle ära, et noh, noh, pole mingit, mingit konkurentsivõimekust, sellepärast et meie peame noh, seda noh, nii-öelda kasutama seda kallist toormat või kallist sisendit, eks, et. Et räägi korra sellest, mis sellest liitumist ikka sealt terasetööstuses saab või miks ta nii, nii, kas sinna saab seda ka odavamalt teha?

Protsess ise, mis on nii-öelda grafiidisk, grafeeni taolise materjali tootmine, ei ole tegelikult materjali teadvuses midagi uudset. Et seal on erinevaid retsepte, Hiinas ka toodetakse, aga antud protsess on piisavalt keerukas ja kallis, et keegi ei suuda seda praegu mõistliku hinnaga toota, nii et tööstuse jaoks tuleks vastu võtta. Ehk siis ütleme, praegu tavatööstus kasutabki sedasama kaevandatavat kõrgkvaliteetset grafiiti, mida kasutab auku, auku, autotööstus, ehk siis nad omavahel konkureerivad sellele. Ehk siis selle valdkonna võlu võikski olla selles, et kui selle grafeenitaolise materjali hind on võimalik suures skaalal tootmisega alla tuua, on ta ka kättesaadav ja kasutatav kõikides nendes uutes rakendustes. Ehk siis teadus, uuringud antud, antud teemal on lisikaudu peaaegu kakskümmend aastat väga edukalt ja väga suures mahus tehtud.

Kerli, ma tahaks sinu käest küsida, meil on siin just kas eelmises, üle-eelmises saates oli, oli külast teadlane ja me puudutasime seda teemat, et laborist nii-öelda ärisse minek ja. Ja mis need valikud teadlase jaoks on, eks, et mis hetkel sa selle otsuse teed ja, ja millised need realiteedid on, et kas teised vaatavad, et noh, nii-öelda müüsid maha ennast või, või andsid teaduses alla või et noh, mis sellega kaasa tuleb või ei tule, eks? Miks see, kuidas sinu jaoks see otsus kuidagi käis või sündis, et, et sa oled seda tehnoloogiat nüüd uurinud ja teised teadlased ka on aastaid arendanud. Et kuidas ta ja miks ta praegu nagu äri, ärisse üldse välja jõudis?

See on, see on hea küsimus ja ma arvan, et see on veidi selline küsimus, mida, mida vahepeal mõtleb iga teadlane, kes, kes on pikemat aega teadvuses olnud, et noh, minu taust on praeguseks, ma olen üle viieteist aasta olnud akadeemias. Ja see on väga vajalik, ütleme, fundamentaalne uurimustöö on väga vajalik, aga kui, kui kõik, ütleme, asjad lähevad nii, nagu üks teadlane loodab, siis võiks fundamentaalsest teadustööst kasvada ka midagi paremat välja, millel võiks päriselt ka olla päris mõjuv ja ka kommertsiaalne väärtus. Ja, ja see, see on see, kuhu me nüüd oleme jõudnud, et, et antu, antud valdkonna Jakuta ümbertöötlemise teemal siis meie teadusrühmal on nüüd olnud kuus aastat nii-öelda teadustöö kogemust, mitmeid, mitmeid grante Eesti teadusagentuurilt. Ehk siis see on tegelikult, et kui enne oli küsimus, kas seal on Eesti teadlased välja töötanud, siis võibki uhkelt öelda, et on välja töötanud Eesti teadlased ja koos Eesti, Eesti riigi nii-öelda teadusrahastuse pealt. Et, et sealt tuleb. Aga jah, see on see küsimus, et, et kui on see, et kas müüsid ennast maha, siis see on sellisel juhul, kui sa oma selle müüdki maha, aga teatud võlu ja pässa juurde seda, et ise ehitad selle üle, sa ise viid selle tööstusesse. Ja, ja annad sinna oma panuse. Et ütleme, et jälle väga tugev, tugev taust ja, ja väärtus ongi meie tehnilises tiimis, kus me ütleme nii, et hetkel on üks, üks, üks meie tehnilise tiimi liige on kohe kaitsmas oma doktorit, teine on järgmine astma, sest meie tehnilises tiimis on hetkel juba neli inimest doktorikraadidega.

Investoritega meil on väga hästi. Aitäh küsimast. Täna hetkel me neid juurde ei, ei otsi. Nüüd meil ongi selline, ütleme aasta-poolteist runway'd, millega me siis peamegi ära tõestama selle, et me oleme eskaleeritavad selle, konkreetselt siis selle Grapheni laadse materjali tootmisel. Meil on kolm riskikapitali fondi ja üks neist on siis Eestis tuntud rohetehnoloogia fond 2C Ventures. Teine on siis ütleme Soomest pärit ühe suure keemiatööstuse family office'i, Venture arm, Gilto Ventures. Ja, ja siis kolmas on Euroopa suurim ja ka maailmas väga kõrgel tasemel mõjufond Norsken Foundation või Norsken Evolve siis täpsemalt. Et seal me oleme kah hetkel nii-öelda kiirendi programmis, kus me kelliga kahekesi siis. Togimegi teineteist, et balansseerida seal teaduse ja, ja ärimaailma piiridel, et mis on võimalik ja, ja mis ei ole ja, ja mida peab tegelikult siis müüma. Et me oleme väga õnnelikud, meil on sellised väga tugevad riskikapitali fondid, kes toetavad meid juba algusest peale plusse, et meil on siis see EIS-i konkurentsitihe rakenduse uuringute programmi grant. Ja, ja siis ka mõned, mõned paar väikest tingelinnast, et ka, kes siis meisse uskused kohe alguses.