Eesti idufirma plaanib uut droonikuplit, mis tuvastab kõik lennumasinad alates mänguasjadest ja lõpetades Shahedidega

Juba kolmandat aastat kohtuvad Impact Teil tuhanded äri- ja roheinimesed. Sel aastal on fookuses Eesti ja Euroopa tulevik. Näeme Impact Teil üheksandal oktoobril Kultuurikatlas.

Tere kõigile ettemõtte kuulajatele, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on mikrofoni tees ja me võtame kinni viimaste nädalate aktuaalsetest sündmustest tänases saates. Ja me räägime sellest, et kui sinu riigi, sinu naftaplatvormi, sinu lennujaama või mõne sinu muu. Olulise objekti kohal ilmuvad järsku droonid ühelt poolt või teiselt poolt ja ei tea kelle omad, et siis mida nende vastu teha ja kuidas me üldse aru saame, et kes pagan siin lendab ja mis asjus ta lendab ja kas see on normaalne või ei ole normaalne. Ja meie tänane külaline on ettevõte, mis tegeleb drooniseire võimekusega, aga mitte niivõrd sõjaväljal, kuivõrd just tsiviilkeskkonnas. Ja selle ettevõtte nimi on TrackDeep ja see on üks Eesti idufirma, selle asutaja on Andy Vihkmaa, kes on meie tänane külaline. Tere, Andy.

Tere, tere. Tere, Taavi.

No tšau. Ma just mõtlesin, et mul oli üks Hiina junn just, me tegime siin drooniõppust meil siin kontoris ja. Ja siis me panime mingi ühe niisuguse Hiina kohvri, Andy kindlasti teab, see Hiina kohvri panime tööle. Ja see näitas meil kuue kilomeetri raadiusel kõik objekte, mis lendasid ja, ja, ja kes need, kes nendega lendas. Et meil oli selline aparaat, et, et mis läheks kohe sinna asjakallale, et seleta korraks lahti ära, et mis süsteem teil on ja, ja. Tegelikult see hina kohver, noh.

Vahet pole, kas see on Hiina või kelle iganes kohver, me võime samamoodi asja kohverisse panna, aga need täna need seadmed, mis enamus tuvastavad, nad tuvastavad ikkagist, seal on kahte tüüpi tuvastusi. Esimene on see remote ID tuvastus, mis on kõikidele droondele eelmise aasta alguses kohustuslik Euroopa Liidus, mis kaaluvad rohkem kui kakssada viiskümmend grammi. Ehk seda on tuvastada väga lihtne, kuna droon ise karjub seda välja, et näed, ma olen siin, mu koordinaadid on see, mu piloot on seal, ma teen seda, seda teist, kolmandat. Teine, teine tüüp, kuidas droone, noh, ja teine tüüp, kuidas droone tuvastada, on siis tegelikult droonise raadiosignaali sõrmejälg. Ehk see tähendab seda, et drooni see sõrmejälg peab olema kuskil andmebaasis ja see andmebaas peab olema siis nendel sensori süsteemis olemas. Ehk see, mis teil oli arvatavasti, võib-olla oli kombinatsioon, aga reeglina need, mis nii kaugele võtavad, on siis nad tuvastavad remote ID-d ja remote ID on siis wifi baasil kaks koma neli ja viis koma kaheksa, noh, tavaline wifi sagedus. Ja seal on kõige suurem väljakutse, mitte see tuvastamine, vaid siis selle tuvastusraadius ja olenevalt nagu piirkonnast. Et noh, metsas, kui wifi signaal ümber ei ole, on suhteliselt lihtne tuvastada. Aga linna keskkonnas on see nagu meie, meie näitel on see, et kui sul sensor on linna keskel, siis on tuvastusvõimekus seal kaks-kolm korda väiksem. Aga kui sensor on linna servas või linnast väljas, siis tegelikult tuvastusraadius meie sensori puhul jääb viieteist, kaheksateist kilomeetri peale. Ehk ja noh, ta võtab ka linna sees lendavaid droone. Et noh, et väga lihtne, et ma, ma olen päris veendunud, et see, mis teil oli, oli remote-ID tuvastus, et, et noh, siin on ka teine või üks veel, mis on nagu selline DJI põhine tuvastus, et näiteks aeroskoop. Mis DJI enda drooni tuvastussüsteem oli, siis see tegelikult suutis tuvastada kõiki DJI droone. Aga täna DJI või aeroskoopi sõnul on Euroopa nende jaoks sõjatsoon ja nemad neid süsteeme siia enam ei paku. Et, et täna on suur probleem selles, et. See drone ID, mida siis droonid omavahel siis puldi ja drooni vahel liigutavad, see protokoll, siis seda krüpteerimata lahendust on võimalik siin erinevate SDR seadmetega tuvastada. Aga nüüd see, mis on krüpteeritud ja ehk uutel, alates eelmise aasta kuskil oktoobrist tulnud see OCC4. Siis protokoll, siis selle tuvastamine on võimalik. Aga sa ei saa mitte ühtegi infot seal kätte, sa ei tea, kus droon asub, sa ei tea, kus ta lendab, kui kõrgel ta lendab, kus piloot asub ja see on täna siin väga suur väljakutse. Ja noh, ma ei tea, kui me jõuame, siis me, me tegelikult täna oleme selle tuvastamisele ka väga-väga lähedal juba, et see on meie üks uus sensor, aga jah, vastus su sellele küsimusele on remote ID tuvastus suure tõenäosusega.

Kusjuures see, ega see kohver oli päris kallis, minu meelest oli tema letihind umbes kas mingi kuusteist tuhat või mingisugust, see ei olnud üldse mingi komi, komiaparaat. Aga tuleme, lähme uuesti nagu sinna algusesse tagasi, et, et tuleme korra selle äri case'i juurde, et. Et noh, küsime hästi lolli küsimuse kohe alguseks, et mis need droonid üldse tuvastama peavad, las nüüd lendavad siin nagu ühte poole, teisele poole onju, ma saan ette aru, et see on rumal küsimus, et noh, ütleme nii-öelda, et nii kaua, kui ta meil ikkagi ohutsoonides ei lenda selle ümber kuskil ja nii edasi, et las päristavad onju. Taanitses

eile küll öelda, aga noh, see oli küll lendas

ja. Aga, aga lähme selle vajaduse juurde korra, et noh, paneme selle nagu selle raami nagu paika, et, et miks sinu start-upe on vaja?

See, miks drooni on vaja tuvastada, kas selleks just minu startupi vaja on, aga miks drooni tuvastada vaja on, selleks on tegelikult päris mitmed põhjused. Esiteks on loomulikult lennuohutus või noh, see on nagu me kõik teavad, kõik saavad aru, et lennuk on ja droon omavahel ühte õhuruumi ei sobi, kopteri kõige suurem hirm on droon. See on nagu kõigile selge ja palju läbi räägitud. Teine, mis on ka räägitud, aga võib-olla mitte nii palju, on see, et inimeste privaatsus. Ehk tegelikult, kui siin soojad ilmad olid, siis ma sain ühel nädalavahetusel seitse telefonikõne, et kas sa nägid seda drooni, et mul naine ja tütar tagahoovis päevitavad ja droonid lendavad ümber, on ju. Et noh, ja see, kui palju on siin nagu infot sellest, et keegi kuskil drooniga kellegi akna taga lendab ja sealt sisse filmib, noh, noh, lisaks on see veel, kui me võtame nagu. Ärihoonete privaatsus ja mis sa sealt kaameraga võid näha, et kaameraga sa võid kahe kilomeetri kaugus, et lugeda rahulikult, mis sul on nagu paberile kirjutatud on ju, et see ei ole nagu mingisugune väljakutse. Ja kolmas on tegelikult, mis on nüüd aastaks kaks tuhat kolmkümmend, võib-olla muutub siin üheks olulisemaks, on see, et Euroopale regulatsioonide järgi. Igas liikmeriigis peab, liikmesriigis peab olema siis USpace, ehk see tegelikult tähendab seda, et. Droonide lennukid saavad õnnelikult lennata ühes õhuruumis. Ja selleks on nüüd seda tuvastust vaja samamoodi, et sa teaksid igal hetkel, kus droon asub, kui ta päriselt lendab. Täna on kogu süsteem üles ehitatud sellele, et mina luban, et ma lendan seal. Heal juhul sa registreerid see lennu ära, kui ei viitsi, siis see ka ei registreeri, kuna mingit kontrolli selle üle ei ole. Ja, ja noh, see on see, et näiteks kui sa registreerid lennu ära, et sa tahad lennata täna praegu platsist, teed ametlikult lennu registreeringu ära, siis see õhuruum pannakse sinu jaoks näiteks üks tunniks ajaks kinni. Ka võib-olla see ei lähegi drooniga õhku, aga õhuruum on kinni. Ja samal hetkel on see, et kui helikopter ja kellelgil on midagi vaja tulla sinna, siis no õhuruum on kinni, sinna ei saa ligi. Et kui sul on ikkagi sensorvõrgustik linnaruumis, nagu meil täna Tallinnas on, Tallinnat katteb umbes tuhat kolmsada ruutmeetrit katvusega droonituvastusvõrgustik, siis see võimaldab ka dünaamilist õhuruumi kasutust. Ehk õhuruum on kinni ainult siis, kui droon õhus on. Et noh, see eeldab muidugi ka seda, mis seal TwoSpace'ist tuleb, et siis traditsioonilennul, traditsioonilise lennunduse info ja siis droonilennud, need on kõik ühes andmebaasis. Täna on see nagu Eestis veel nagu rakendamata, et täna, täna need andmebaasid koos ei ole. Et noh, Leedu just ütles, et nemad näiteks said oma selles SIS-is sertifitseeritud ja neil on varsti see kõik ühes andmebaasis, meil Eestis veel täna kahjuks nii kaugel pole, ootab mingisugust otsust, aga, aga jah, et see, need on need kolm kõige põhilisemat asja, et. Et esiteks siis õhuruumi turvalisus, privaatsus ja kolmandaks on siis see õhuruumi kasutus ja kui seda efektiivselt kasutad, siis hakkavad tekkima ka need drooniteenused, mida õhuruumis saab kasutada.

Ma arvan, et me Eestis oleme veel, no esiteks meil on niivõrd hajaasustus ja, ja, ja ka droonide hulk on väga väike, et me, ma arvan, ei taju veel seda probleemi tõsidust, eks, et kas sul on mingi näide tuua mõnest muust riigist, ma ei tea Hiinast näiteks või kuskilt mujalt, kus on juba nii terav, et noh, kuidas ma ütlen, et inimesed ütlevad, et ei kujutagi ette, et ilma seleta, kuidas me enne hakkama saime, eks, et noh, täna siin. Võib ju tunduda, et noh, et kopterile ohtlik küll see droon, aga noh, kurat, meil on kopterid omavahel ohtlikud, nagu näha, on viimastelt õnnetustest, on ju, et, et pole seda drooni vajagi sinna vahele, eks, et. Et, et on sul mingi nii-öelda, kas noh, nii-öelda maailma kogemust meil lauda tuua?

Ja võib-olla mitte Hiina, mitte nii kaugele, kaugele minna, aga, aga noh, kui me räägime nüüd nii-öelda valdkonnast, mis on nagu. Noh, mulle võib-olla kõige lähem, kuna ma olen sellega nagu olnud rohkem seotud, on siis nii-öelda vanglate turvalisuse pool. Siis näiteks UK-s ja Prantsusmaalt, mõlemad on see info on avalik, igasse vanglasse, iga öö veetakse siis nagu. illegaalset kaupa, et on narkootikumid, relvad, mobiiltelefonid, keskmise pakendi väärtus on seal kuskil kolmkümmend tuhat poundi. Ehk see on nagu hästi-hästi tavaline asi ja see on nagu väga suur probleem. Ja noh, selle, selle suur probleem, probleemi teeb suureks see, et noh, kuidas sa tsiviilmaailmas selle vastu saad, mis sa saad teha sellega, kui see droon sinu õhuruumi tuleb? Et noh, selge on see, et sa ei saa ju teda alla tulistada, seepärast et kui sul on tihastusega ala seal tulistama hakata, siis seal võivad tagajärjed olla. Või noh, kui sul on näiteks džämmimine, mis kõik mõtlevad, ah, et siis kasutad džämmerit, siis sa ei saa seda ka teha, sellepärast et kui sul on noh. Lennujaama kõrval, siis see häirib kogu sul lennujuhtimise süsteeme. Lisaks, kui sul on haigla kõrval või keegi, siis jääb, südamestimulaator jääb ka seisma. Et noh, lisaks sellele, et ta kustutab seal kõik nagu kriitilise kommunikatsiooni ja kõik need kanalid ära, et. Ja siis noh, kõik, mis need on igasugused võrgu väljatulistamise mingid droonid või kahurid, noh. Nendega ei saa täiesti kätte neid droone veel noh, et, et täna on see nagu maa on natukene lahti, et, et noh, ma arvan, siin, siin valdkonnas hakkavad kiiresti nüüd need tehnoloogiad arenema peale seda, kui nüüd Ukrainas loodame, et see sõda lähiajal lõpeb, siis kõik see tehnoloogia, mis seal on kasutuses. Hakkab otsima seda tsiviilmaailmasse väljapääsu, seepärast, et seal tehakse imelisi asju.

Oota, aga ühesõnaga, sa tahad öelda, et need drooni püssid, noh, nimetame neid püssid, nad ei pea olema püssid, aga nad on tehtud püssikujuga, et oleks kaitseväärast seda rohkem arusaadav, eks ju, et. Et, et need ei ole nagu niivõrd efektiivsed, et parem on ikkagi see lahendus, et sa tuvastad drooni, tuvastad operaatori ja lähed siis võtad seal operaatori kinni, et see on nagu parim lahendus.

No sellepärast ongi see remote ID, mis on siis nagu kõikidele droonidele nagu kohustuslik, ongi nagu tegelikult see, et sa saad ka drooni piloodi asukoha. Ehk ma võin sulle lihtsalt näidata ja öelda, et eelmine kuu me tuvastasime üheksasada kolmkümmend drooni Tallinnas ja ühe. Kaheksasaja üheksakümnendal puhul me tuvastasime ka droonipiloodi asukoha. Ehk tegelikult, kui sa tuvastad mingi rikkumise, siis ta on sul reaalsuses võimalik ka see piloot, piloot siis kätte saada ja siin on üks teine aspekt veel, et kuna. Noh, sellised ettevõtted nagu meie, kes neid droonituvastussüsteeme teevad, siis meie kogutud andmed ei ole nii-öelda asitõendid. Selles mõttes need ei ole relevantsed, need noh, meie andmed on küll õiged, aga täna sertifitseerimissüsteem puudub, et sul Alkomeeter peab olema ka ju sertifitseeritud selleks, et sa sinna puhuda saad, autojuhina, on ju. Aga nüüd selleks on see piloodi asukoht täiesti oluline, et see näiteks kui politsei või transpordiamet või siis kasvõi turvafirma läheb selle piloodi juurde, siis ta saab nõuda välja seaduse alusel selle lennulogi ja seda saab juba kasutada. Et sellepärast on see drooni piloodi asukoha leidmine väga edukas, ma võin rääkida ühe hea selle UK-st ühe loo, kuidas suur pealkiri oli, et. Selle kontrapanda või siis selle illegaalse kaubaveo piloot, kes drooniks kaupa vanglasse, edasi saadi kätte, ma mõtlesin, oh, et huvitav, mis tehnoloogiat nad kasutasid. Ja tehnoloogiale väga lihtne, see droon jäi puule, puu latva kinni, kui ta põgenes sealt ära ja siis nad said selle drooni selle seerianumbri kaudu kätte, et see droon oli ostetud kõrvalt poest ja dokumendi alusel, nii et saadi selle kaudu kätte, et noh.

Sa, vot sa ütlesid, pillasid selle numbri, et kas ma mäletan õigesti, et eelmine kuu te tuvastasite Tallinnas selline tuhatkond drooni?

Jah, jah, jah. Aga

need, ma, ma eeldan, et see on selline nagu normaalne drooni lennutamine, et noh, keegi, keegi harjutas, keegi mängis, keegi tegi oma majast kinnisvaramüügiks vajalikku videot, et, et need ei olnud ju, eks ole. Mingisugused noh, ma ei tea, vene luure või terroristid või, või mingid kurjategijad, kes oleks kanepit või fentanüüli vedanud kuhugi ühest kohast teise või, või millest see tuhat koosneb?

Ma ei oska sulle seda öelda, palju seal olid igasugused kriminaalid või muud asjad. Aga ma oskan seda öelda, et, et üle, üle kakssada kaheksakümmend kaks drooni Tallinnas lendasid üle saja kahekümne meetri. Kõrguselt jah, ehk mis on juba nagu üle lubatud piiril. Ja tegelikult umbes kolmkümmend drooni lendasid siin umbes üle kolmesaja meetri piiri. Ehk mis on siis juba ohtlik nende väikelennukitele ja nendele, et, et kuna meie andmebaasid täna ei ole ühildatud. Ehk kui sa droonilennuks registreerid, siis seda, neid andmeid meile välja ei anta, et me ei saa täna aru, mis lennud on nagu legaalsed, mis mitte, mis on registreeritud, mis mitte. Ehk tulevikus see saab tehtud, on ju, tulevikus tuleb sealt torused siss singelt siss välja ja siis me saame, või see kas singel või mis iganes, tuleb see informatsioon välja sealt ja siis me saame juba. Lihtsalt kuvada, et näe, see droon on registreeritud, see droon on nii väike, et sellel pole luba vaja, on ju, aga täna see arusaamine või teadmine, kelle, noh, kõigil puudub, et seda ei ole.

Meil tegelikult, raadiokuulaja, kes ei tea, siis iseenesest link on meil olemas, on ju. Ehk siis droon, kui ta ei ole ise ehitatud, siis ta karjub välja ikkagi seda, et mis droon ta on, eks on ju, see on kokkuvõttes ära, kui sa korraliku drooni kasutajad saad ennast ära registreerinud käitlejaks ja see droon on sinu küljes. Mis tähendab seda, et põhimõtteliselt, kui sa tead, et see droon on näiteks Taavi Kotka küljes, siis Taavi Kotka on ka lennuohutusinfosüsteemis oma kontaktandmetega põhimõtteliselt saaks kõne peale tõmmata kohe. No täpsemoodi nagu autoga, on tegelikult see süsteem iseenesest nagu noh, ütleme toimib välja arvatud see, et kui sa Eestis teed oma numbriga mingit jama, on ju. Siis politsei saab praeguse juttu vahele võtta drooniga lihtsalt on sul praegu saad nagu nii-öelda. No vot,

aga mu küsimus oligi Andyle see, et, et aga kui ma olen noh, kas hästi organiseeritud kurjategija, eks ole, kes, kes teab, mille, millega, millega ma tegelen või ma olengi vene luure, eks ole. Noh, kui ma peidangi, kui ma ei olegi registreerinud või kui ma peidangi seda, minu droon ei karjugi midagi välja, eks ole. Kas sa siis saad nad, kas sa siis tuvastad nad ka ära või on ikkagi, või sa tuvastad lihtsalt neid tüüpe, kes kogemata lendavad liiga kõrgele, muidu on ilusti ennast registreerinud ja kõik need tüübid, kes ei taha, et neid tuvastatakse, neid sa ka ei tuvasta.

Ma, ma hakkan ühest otsast pihta, ma hakkan sellest otsast pihta, et ma toon lihtsa näite. Siin kolm-neli kuud tagasi kevadel üks droon lendas süsteemselt Stroomi rannas umbes noh, neli-viis korda järjest iga nädal või isegi paar korda nädalat, natuke hakkab minust juba see meelest ära minema. Kuskil tuhande meetri kõrgusel ja lendas täpselt politsei kordoni piirini ja seisis seal ja lendas tagasi ja tuhande meetri kõrgusel, see on täpselt selline kõrgus, kus tegelikult sealtkandist vahest Helsingist tulevad lennud tulevad ja maanduvad, ehk väga-väga ohtlik, on ju, ja. Me jagasime seda infot Transpordiametiga ja politseiga ja noh, ega minule ei jagatud seda infot, on ju, et mis siis, mis siis selle asjaga tehti või kuhu see asi jõudis. Aga igastahes piloot tuvastati meie andmete põhjal. Kuna meil on ju drooni see seerianumber ja siis nii edasi, ju nad selle järgi siis läksid, on ju. Ja siis lõpetas, lõpetati see lendamine ära. Ehk tegelikult noh, seal, seal oli võib-olla see spiooni asi, ma ei oska öelda, kuna ta süsteemselt lendas politsei kordoni piirile ja tiirustas seal ümber, vaatas, mis seal toimub, on ju, seal Stroomi, Pekkeri sadam on vist seal, seal kõrval. Nüüd teine küsimus on selles, et. Et, et sa küsisid seda, et kas me täna tuvastame, meie tänane süsteem tuvastab ainult remote ja drone ID-d, sellest mööda hiilida on suhteliselt lihtne. Me täna arendamegi oma uut seda nii-öelda Fox Hunter sensor, sensorsüsteemi, mis on absoluutselt, meid ei huvita, mida see signaal sisaldab. Meid ei huvita see, et kas see signaal hüppab ühelt sagelduselt teisele, ehk me suudame ära tuvastada kõik alates Shahedist kuni selle väikse mängu helikopter, mis iganes väikse mängudroonini. Ja me teeme seda nüüd nii-öelda suhteliselt vana tehnoloogia, ehk niisugune time-difference rival ja siis trianguleerimismeetodil, aga tänane AI nii palju arenenud, et ta suudab töödelda juba väga suurt andme, andme hulka, et ma võin lihtsalt näite tuua, et. Et wifi sensor Lasnamäel kümne minutiga tuvastab umbes sada tuhat wifi signaali konkreetselt ehk, ehk noh, sa pead nagu ja, ja kui me räägime wifist, aga me ei räägi ainult wifilt, tähendab, me räägime siin erinevatest sagedust, sagedustest, mida droonid kasutavad, sa pead kõik need läbi käima, noh, ja kui sa võtad mingi vaba sageduse või nelisada kolmkümmend kolm või. Neli, neli, kuus, siis on tegelikult seal ju samamoodi, ma alates noh, südamestimulaartust lõpetades auto nagu pultidega, et. Et, et see uus sensorsüsteem nüüd jah, me just alustasime selle, või järgmine nädal alustame nagu eelmüüki ja see on nagu. Sellel täna nagu väga alternatiivi selles mõttes ei ole, et see, me tahame võtta ära selle aeroskoobi turu, mis, mis täna Euroopa turult kadus ära. Et tegelikult see on nagu väga põnev, aga üks asi, ma tahan veel korra rääkida sellest. Pättidest. Mulle rääkis, ma ei saa öelda, mis riigipolitsei, aga rääkis mulle siuks loo. Nemad kuskil mingisuguses alas lähevad oma droonidega, tahavad teha haarangut. Iga kord, kui nad drooniga lähevad, pätid jooksevad laiali, täiesti kasutu. Ja äkki siis ükskord mõtlesid, et, et pane, mis rohkem droone ja nad said mingisuguse sõjaväedrooni kasutada ja lasid selle drooni siis sinna kuskile viie kilomeetri kõrgusele. Ja mis nad avastasid? Kui pätid hakkasid kogunema seal, siis nad lasid omal kaks drooni, lendasid üleval ja vaatasid, mis ümberkaudu toimub ja muidugi nad suutsid ära näha, et politseidroon lendab ja siis nad läksidki minema. Ehk tegelikult on need pätid on palju targemad, noh, nad ongi targad, et selles mõttes, kuidas asja teha, et nad jälgivad jälgijaid. Et see on nagu väga levinud jah.

Juba kolmandat aastat kohtuvad

Ja aga lähme sinna nüüd selle, selle äri juurde on ju, et, et kes on su klient, et põhimõtteliselt kui ma olen, ütleme, omavalitsus otsustan, et ma tahan omavalitsusest korra majja saada. Tõin teie käest selle teenuse. Te panete sensorid ülesse, tekib mingi logi, no see ei saa nüüd olla niimoodi, et nüüd ma ei tea, vallavanemana ma istun nüüd arvuti ees ja vaatan siis, mis mul siin õhus toimub, on ju, et, et kuskil on ka nende nii-öelda droonilnutete privaatsuse ja õigused, eks, on ju, et, et kuidas see praegu ikkagi reguleeritud on, et kes selle logile ligi pääseb? Kas on ainult see probleem, et kui noh, ma räägin nüüd rikkujatest, kusjuures kui sul on häkkimata droon, siis sa ikkagi ei lenda üle saja kahekümne meetri näiteks või, või no ütleme, Tallinnas ongi vähem sellepärast, et noh, DJI ise ei luba sul lennata nagu kõrgemale, ta pannab käe ette, eks, on ju. Et, et kuidas see käib üldse?

Ma sain lihtsa näite tuua jälle elust enesest, et Tallinna süsteem on meil täna kasutusel, Tallinna droonituvastussüsteem, kus meil on kolm sensorit ja kus me katame see ära tuhat kolmsada ruutkilomeetrit. Tuvastame ära remote ID-d, siis. Siis täna me jagame seda infot lennujaamaga. Ja politseiga. Me täna oleme hoidnud hästi madalat profiili selle juures, sellepärast et tegelikult see, tegelikult see nii-öelda noh, me ootame, et tuleksid need U-Space ja need asjad päriselt rakenduks, et me saaksime sealt info sisse, et mis on legaalne, mis on illegaalne droonilend. Me ei ole seda nagu täna kuskil avalikult lehele üles pannud, on ju, see on täna nagu väga kitsas ringis. Aga päeva lõpuks on see tegelikult oluline kõikidele droonteenuse osutajatele. Et nad saavad seda infot kasutada. Teiseks on see võimalus kõigile turvaettevõtetele, kes saavad hakata siis oma klientidele teenuse tasutama meie info põhjal, et näed, ma valvan sinu maja ümber, too liiklust, kui me näeme, seal on mingi illegaalne tegevus, siis me läheme, räägime piloodi või selle droonipiloodiga juttu ajamata ära või anname politseile üle või mis iganes. Ehk tegelikult see turvafirmade pool on nagu Euroopas nagu täna pead tõstmas, kõik tunnevad huvi. Aga noh, lihtsalt see kogu see juriidika pool on täna veel, kuna see on täiesti uus maailm, on ju, siis see, see ei ole veel nagu kuskil nagu kohtutusega kuskil veel läbi vaieldud, et nagu ma ütlesin, et noh, lihtne näide on see, et. Lennuväljal on näiteks see asi, kui lennujuhtimistornis, see ei ole mitte ainult Eestis, vaid see on igal pool, et kui nad kasutavad meie või ükskõik mingi droonituvastussüsteemi, siis meie süsteemid on sertifitseerimata. Siis isegi kui nad näevad, et see droon on kuskil lennu trajektooril või kus iganes lennu maandumisrajal, siis nad selle andmete põhjal ei saa nagu lennuki maandumist peatada, vaid nad peavad võtma binokli ja veenduma, et seal on droon. Ehk tegelikult on see noh.

Aga ikkagi noh, ütleme mina ei ole Tallinnas, teie Tallinnas tegite selle projekti minu meelest, Tallinna on vist mingi programm, mingi ettevõtliku sõbralikkuse või mis, mis iganes programmi nimi on, on ju. Et kui mõni KOV või vastuseks, kas KOV mõtleb selle peale, tahaks teiega koostööd teha, millist nagu tuge teil täna nagu rohkem või millises koostöös teile rohkem kasu oleks?

Noh, ma olen näiteks Saaremaa, Saaremaa vallaga oleme rääkinud, et paneme tervele Saaremaale kupli peale, et siis oleks nagu teada, noh, see on kuskil neli-viis sensorit ja noh. Et siis tegelikult on see, et sul on nagu need droonilennud on nagu kontrolli all, noh, ega sellisel suures mahus ja sellisel kujul ta annabki niisuguse basic või põhiteadmise, mis õhuruumis toimub. Täna meil ei ole mitte mingit teadmist. On ju, et aga noh, pikemas perspektiivis ma ütlen, et see on sul nagu, annab sulle selle õhuruumi dünaamilise kasutamise võimaluse. Ehk kui sul on näiteks Boltil või ma ei tea, kellel on need mingid kullerdroonid või on meditsiinidroonid, mis jäävad sul siin meditsiini. Tarvikuid või ravimeid või ravi või proove ühest haiglast teise, siis sul ikkagist on ju vaja teada, et see õhuruum on täiesti puhas. Ja kontrolli, et kui sul ikkagist nagu ma natuke liialdan, aga kui süda ühest vanglast teise drooni viiakse, siis sa tahad ju olla veendunud, et õhuruum on kontrolli all ja puhas. Et, et noh, kui su küsimus sellesse ärisse on, siis mina ütlen, äri on täna selles, et esiteks on õhuturvalisus, teiseks on turvaettevõtted, kes saavad hakata nagu pilli või seda arvele lisama, seda teenust, on ju. Noh, siis on loomulikult politsei, kes, kellel on siis natukene suurema võimekusega tuvastusi vaja. Et jah, et siin see, see kasvab täna sihukest.

Kasvab, ma, ma, minu küsimus oli pigem ikkagi selline puht-eestlaslik, nagu ma siin ikka, püüame alati otsin neid võimalusi, et kus me saame abiks olla, on ju, et. Et mis on see, mis sind nagu kõige rohkem praegu aitaks, noh ala. Kõik Eesti omavalitsused teeksid noh, saaksid oma drooni maailma kontrolli alla, maksaksid selle eest, ma ei tea, mingit kuutasu. Ja ongi kõik, on ju, et, et sellest juba esimene samm on ju, et noh, et, et selles mõttes oli minu küsimus ikka hästi praktiline.

Väga lihtne vastus on sellele, selleks, et saaks hakata droonid päriselt õhuruumis lendama ja teenuseid osutama, on vaja riigi poolt paar tegevust teha ja, ja siis tuleb ka meie, meie see seiresüsteem läheb nagu aktiivsesse kasutamisse. Tegelikult on riigil vaja teha, ära otsustada, millal tuleb CIS, kuidas tuleb CIS, ehk kuidas hakkab see andmeliiklus traditsioonilise ja uue lennunduse vahel liikuma ja siis saab hakata ka teenuseid osutama ja siis, siis, siis oleme me nii-öelda. Oota, aga kas sina, Andy, müüd neid sensoreid?

Kui sa müüd nii-öelda sensoreid ja paigaldust või sa, no kui ma sind kuulan, eks ole, siis mingis mõttes mulle tundub, et, et loogiline oleks, et sa müüd, et sul on endal mingisugune laiv andmebaas põhimõtteliselt, no sul on mingi laiv map põhimõtteliselt jookseb enda kontorisse sisse, eks ole. Ja ma võin kasvõi osta pooleks tunniks, kui ma tahan oma majakohale selle, selle access'i, et noh, et, et mõnes mõttes võiks ka olla natuke nagu tarkvarääri põhimõtteliselt või, või nagu mingi Amazoni virtuaalmasinarent, mida ma sinu käest saan Rendin päevaks, tunniks või oma pulmede ajaks, eks ole, mingi droonikupli ja maksan sulle selle eest.

Jah, selles mõttes on see väga õige, et meie see CityDome'i kontseptsioon ongi tegelikult selles, et iga osapool ei pea omale droonituvastussüsteemi ehitama, on ju, ja tegelikult on see, et. Kui sa ehitad nagu ülelinnalise süsteemi ja siis sa saadki müüa nii-öelda subscription'it või nii-öelda kuutasu, kellel iganes, kes huvitatud osapool on see Lenn. On see lennujaam, politsei, turvaettevõtt, kellegi kodu, on ju, igaüks saab omale mobiiliäpi, on ju, tõmbad üme maja ümberringi ja saab kõik teavitused, kui droonid lendavad ümber selle, see on üks ärimudel, see, see. See täna, ma näen, et selle, see jälle hakkab aktuaalseks minema, kui meie selle ideega välja tulime, siis kõik ütlesid, et see on nii kauge tulevik, on ju. Et täna ma näen, et sealt hakkab tulema, aga vastuseks ju küsimusele täna, kus on nagu me näeme äri, on see, et meie oma selle uue sensorsüsteemiga, mis meil on. Et seal me ikkagist vaatame nüüd kaitsetööstuse ettevõtete ja politsei ja erinevate turvaettevõtete poole, et see, see on nagu otseselt. Tuvaljuus ja nagu sellise võimekusega, et, et kui me viissada ruutkilomeetrit ühe sensorsüsteemiga ära umbes turvame, siis see, seal on turgu küll.

Okei, üks on see tuvastamine, aga läheme korra ikkagi sinna selle nii-öelda spoofimise ja allatoomise ja kõige muu juurde ka ikkagi, et niisugune põnevam pool, et, et noh, saime nüüd küll kätte, et seal on. See on

Freemium mudel.

Sest selle Hiina aparaadiga me suutsime ikkagi piltigi üle võtta, et me nägime seda oma pilti, mida nägi siis see, see operaator nägime ka oma sellest seadmiseks, et. Et ja noh, see kokkuvõttes noh, see õhuruumi jammimine selles mõttes toimib niimoodi, et, et drooni ümber aetakse õhk, niisugune soga täis, et põhimõtteliselt droon ei oska midagi muud pärast seda teha, kui on nii-öelda return to home või ta jääb oma kohapeal seisma või ta siis maandub, eks, onju. Et kui palju me, kui kaugel me selles oleme või üldse, kui palju seda saab? Noh, ühesõnaga, kui palju sul on seda teeb võimalust, et sa sinna otseses mõttes ikkagi, kui sa oled ära tuvastanud, siis ikka ütled talle käsu, et davai, nüüd maandad ära, on ju, et võtad nii-öelda üle selle sessiooni, et. Et kas see on ka selle standardi osa, millest sa räägid siin või see on, ühesõnaga, mis siin üldse teha saab?

Ma korra parandan ühte, ühte asja, et kui sa drooni jam'id, on ju. Siis droon teeb seda, mis talle on öeldud. Jah. Et kui talle on öeldud, et palun otsi esimene lennuk ja mine ja plahvata seal on ju, siis ta teeb seda. Või otsi esimene asi, noh, siin, siin üks näide oli sellest, et mingisuguse spordiüritus, see oli küll lavastatud, aga lavastatud spordiüritus ja jam'iti drooni ja siis droon pihustas inimeste kohale nagu punast värvi laiali. Et tegelikult see, et jam'imine rahvarikas kohas noh, sa saad ju selle maha tuua või mis iganes teha, see on jah, see on üks optsioon, aga alati on ka selline võimalus, et ta teeb midagi halba. Aga vastuseks sellele droonide ülevõtmisele, see on tegelikult üks väga äge teema, sellepärast et. Kui me, kui me natukene lähme ajas edasi ja kujutame ette, et meil on niisugune viies element, on ju, et droonid liiguvadki ja veavadki sul kaupa süsteemselt ja noh, ja inimesi ka, miks mitte. Siis selleks, et droonid turvalisus ühiselt drooni lennukoridoris liiguvad, siis peab see olema süsteemi poolt juhitud, see ei saa olla nii, et sul on keegi inimene, lendab puldiga või sul on nagu seitse erinevat operaatorit, et tegelikult siis peab olema võimekus sellel süsteemil. Kõik droonid igal ajahetkel üle võtta, mis õhuruumis on. Täna seda ei ole olemas, täna seda ei ole olemas ja täna puudub ka näiteks lahendus selleks, et või noh, ka regulatsioon selle kohta, et näiteks kuidas siis nagu inimesi drooniga vedada. Ehk õhuruumi nagu regulatsioonid, mis on siis kõrgemal kui see tänane Uspace või siis sada või viissada jalga või mis ta, mis ta siis on, et noh, see, see puudub, et noh, see on mõeldud, et sealt hakatakse inimesi ülevalt poolt vedama. Et aga see regulatsioon Euroopa poolt on veel täna puudulik, et, et, et vastuseks su küsimusele, et täna sihukest head drooni vastust me ette tsiviilmaailmas ei ole. Militaarmaailmas muidugi, seal on erinevad kineetilised laserid, mis iganes, asjad neid süsteeme seal on palju, aga tsiviilmaailmas head lahendust ei ole.

Okei, me teame linnaruumist, et kui hakatakse midagi kuhugi, on vaja püstitada. Näiteks kasvõi antenne või mingisuguseid asju ja siis läheb kohe keeruliselt, eks ole, et siis sa pead leidma selle koha ja siis peavad mingid inimesed sellega nõus olema ja siis on vaja mingit juriidikat ja. Ja no mida rohkem sa neid jubinaid tahad püstitada, seda aeglasemaks ja kallimaks see kõik läheb. Kui me räägime nüüd sellest sinu uuest süsteemist, mis, mis tuvastab ka neid, kes ei taha, et neid tuvastatakse, ehk. Tundub nagu selline hea süsteem, on ju. Tallinna katmiseks palju, mitu asja sa pead kuhugi üle linna ära paigutama?

Tallinna on lihtne. Neli sensorit, neli sensorit ja, ja mis nende, nende puhul on hea, nad ei kiirga mitte midagi, nad on inimestele ohutult, nad ainult kuulavad. Ja isegi teistpidi on veel hea, et nad vaatavad üles, nad ei vaata alla majadesse, ehk tegelikult see on nii-öelda noh. Füüsiline piir on tegelikult üle majade katus, et noh, et kui on mingisugused lokatsioonid, kus on vaja sul kindlalt veenduda, et, et ka majade vahel on liiklust nagu pole, siis sinna saab teha mingi lisavõimekuse, noh. Et sul ongi näiteks mingi lennujaam ümber, siis saab saadki panna sinna nagu, nagu droonituvastussüsteemid on ja peavad olema. On tegelikult, et sul nagu erinevad layer'id, üks teeb RF-i, üks võtab, üks on näiteks optika, mis annab, korjab sulle asitõendeid, on ju, et sa näed, et see jah, see oli droon. Siis on mingi radarisüsteem, noh, mis siis, noh, radarisüsteemidega. On siin nagu erinevad probleemid, et radaritel on kõige suurem probleem, et nad tuvastavad kõike, alates puulehtedest, paberkottidest, traktoritest ja rongideni välja, ehk siis. Noh, kui sul on vaja nagu tuvastada mingis kohal kõike, siis sa paned radari, aga siis seal peab olema sul nagu see inimfaktor juures, kes suudab siis elimineerida ja aru saada, mis on päris, mis ei ole, et. Et jah, Tallinna jaoks meil on neli sensorit vaja, katvus on nelisada viis, nelisada kuni viissada ruutkilomeetrit ehk Tallinn on sada nelikümmend kolm ruutkilomeetrit minu arust. Ehk noh, uhkelt saab ringi peale.

Nii et põhimõtteliselt ka terve Eesti katmine ei ole, noh, see ei tähenda seda, et iga, iga puukõrvale tuleb mingisugune asi panna, vaid ma ei tea, sa paned neid mingi sada tükki ja, ja on kirik kaetud.

No päris mitte sada, kui me räägime nüüd sellest remote ID tuvastamisest, see, mida kõik droonid kiirgavad, siis selle kohta ma olen lihtsa arvutuse teinud, et umbes miljon euroga saab Eestile nagu kupli peale. Ehk see, see ei ole mingi väljakutse, et see on nagu suhteliselt lihtne. Aga nüüd see, kui sa tahadki meie Foxanterit kasutada, siis tegelikult neid kalkulatsioone Eesti jaoks ma pole teinud, et, et noh, kui sul on see umbes viissada ruutkilomeetrit ala, mis sa katad, siis noh, Eesti on nelikümmend viis tuhat ruutkilomeetrit, sul võib jagada sellega, et noh, jah, jah, saab tehtud ja, ja ma ütlen, see tuvastab siin alates kuni selle mängu, mängudroonil ära, et see on nagu.

Kas see on nagu see, kuhu poole see maailm läheb, et sa oled nagu kindel, et noh, täna neid asju veel ei ole, eks ole, me loeme uudistest, et, et poolakad vaatasid oma naftaplatvormi peal või neil vist oli küll päris juba lennuk, eks ole. Aga et taanlased vaatavad, eks ole, oma, oma lennujaama, et, et maailm, selline arenenud maailm, kus, kus ka inimesed elavad ja toimetavad, kus on majad ja mingi infra, võib-olla näiteks ka mingid raudteed, maanteed, et need ühel hetkel mitte väga kaugust tuleb, kus peavad olema. Nii-öelda droonikupli all, et, et see, see asi ehitatakse valmis igal juhul või sa, kuidas sa näed, kuidas see areneb?

Ma olen selles täiesti veendunud, sellepärast, et droonide kasutamine annab väga suuremajanduslikku efekti. Selles mõttes, et esiteks on see, et üks variant on see, et sul käib mingi mees ja vaatab inspekteerib mingit asja ja teine asi on sul lendab droon ja ta. Monitoorimise, jälgimise võimekus on palju suurem, kas see on ehitusjärelevalve, ma võin lihtsalt näidata Tallinnas, ma protsentuaalselt, ma mõtlesin, et ma vaatan välja, aga ma ei jõudnud, et palju neid lende täna selle Rail Baltica jaoks tehakse. Iga päev on, ma arvan, üks, ma arvan, viis-kuus lendu vähemalt, mis tehakse Rail Baltica trassi nagu jälgimiseks ja monitoorimiseks. On ju, ehk ma eeldan, et need on kõik legaalsed lennud ja, ja sellised asjad, ehitusjärelevalve ja kõik need, need, need teenused on nagu nii palju odavam teha drooniga, ehk, ehk noh, kui sa võtad ka suured maanteed, raudteed, nende monitoorimine, jälgimine korras. Aga nüüd sa

räägidki, nüüd sa räägid nagu sellisest nagu positiivsest use case'ist, et noh, et kui, et paneme Viikmaa selle TrackDeepi süsteemi püsti ja noh, siis me saame nii-öelda legaalseid lende korraldada ja neid droone sinna kas või üksteise otsa lükkida, et me näeme, kus nad on. Minu küsimuse asetus, ma ei tea, võib-olla ma olen rikutud, oli pigem nagu see, et nüüd me peame kinni püüdma need, kes ei ole nagu legaalsed ja kes tahavad seal, ma ei tea, spioneerida või mingisuguseid pomme või pakke alla visata.

No, no vot, see ongi tegelikult see asi, millest inimesed nagu noh, kuhu suunas kõik lähevad, kõik mõtted, kõik droonilendajad on halvad, on ju, see üheksa, see tuhat droonilendu, ma olen veendunud, et need tuhat kõik olid tegelikult okei. Nad lihtsalt võib-olla need, kes rikkusid, tegid lihtsalt seda nagu teadmatusest ja, ja neid on vaja harida, et tegelikult ei ole mõte see, et me keelame kõik ära. Aga mõistlik oleks ju kontrollida, on ju, sellepärast ma ütlen, et see võrgustik on oluline, selle, see annab võimaluse seda õhuruumi dünaamiliselt kasutada, et igalühel oleks ruumi oma teenust pakkuda ja noh. See liigub sinna suures varem või hiljem, et, et sul peab olema see monitoorimine, ettevõtted tahavad hakata droonidega teenuseid osutama. Noh, see nimekiri, neid teenuseid, mida linnaruumist saab drooniga ehitada, esitada, osutada, on umbes. Ma panin üks kord kokku, see oli pea sadakond erinevat nimetust ja pooled nendest oli see, mida saavad munitsipaalid, riigiasutused ja need teha.

Kusjuures muidugi natuke nii ja naa, et meil on täna probleem, et võib-olla linnas rattateid on ju, et kui me räägime, et droonid hakkavad kaupa vedama, siis peavad tekkima ka droonid, et eks, et peavad olema mingid. Turakoridorid, et kus tahavast midagi pähe sajab, et see nelisaja ketast ikkagi sajaks ohutult sealt tahavast alla, eks, on ju. Ehk siis need, mis päris kaupa veavad, need on ikkagi päris ohtlikud loomad. Et ja selle jaoks tänane ütleme, linna infrastruktuur kindlasti valmis ei ole, et. Selle

kukub kuum kohv üleval. Mina

olen Viimsis, on ju, meil on väike eelis, et me saame teha niimoodi, et mingi osa ta lendab mere kohale, on ju, et aga noh, jällegi veehelkimine kõik muu jälle, seda võiks samamoodi mõjutada, nii et, et omad probleemid.

Ma tahan seda öelda, et kui me droonitranspordist räägime, siis see asjade vedu. Ma ütlen seda, kui me räägime nüüd sellistest kohvidest ja telekatest, on ju, et see on nagu niisugune, ma arvan, ja inimeste vedu, see on nagu niisugune viimane asi, mis hakkab, mis tuleb ja see ei tule niipea, aga tegelikult. Mis tuleb, on igasugused või noh, jälgimisasjad, nii-öelda monitoorimise asjad, liiklusjärelevalve, politsei mingid jälgimistronid, näiteks kui sul juhtub, väga lihtne näide, sul juhtub avarii. Siis on sul ju vaja teada, et mis. Mis jõuga sa sinna välja lähed, kas sa saadad politsei, kiirabi, päästeameti, kelle eest sa saadad, mitu ekipaaži? Droon on lihtne, vajutad nuppu, lendab kohale, teeb olukorra analüüsi, sa kontorist näed seda juhtimiskeskusest, kes mis kuhu läheb, onju, väga lihtne asi. Nüüd teine asi, see, mis on meil täna lennundusklastri laual, samamoodi on nüüd meditsiinilise drooni transport ehk haiglate vahel vereproovide. Erinevate ravimite, erinevate asjade vedu. Need, mis on nii-öelda ajakriitilised veod. Noh, Tallinn on jälle niisugune, noh, me oleme väga väike linn. Aga kui sa paned selle, ma ei tea, Mumbai või mingi suurlinna konteksti, siis seal tekib nagu meeletut suur eelis. Et kui sa saad drooniga vedada, sul see auto ei pea olema kuskil nagu ummikus ja ootame millegi järgi. Ja võrreldes kopteriga on see ju nagu hoopis teises hinnaklassis. Ja, ja seal saabki olema, sul see õhuruum peab olema kontrollitud, sul on õhuruumis lennukoridorid, noh, sa saad ju planeerida, et ta lendab võimalikult ohutult, on ju. Ja noh, ma võin siin öelda nagu meie transpordiametiga kiituseks, noh, vahestab kedagi kiita ka, et täna nemad näiteks teevad seda riskianalüüsi. Ja tegelikult väga paljud riigid Euroopas ootavad, millal Tallinn päriselt või Eesti saab oma selle riski, Tallinna riskianalüüsi valmis, et, et seda siis nagu näidiseks võtta. Et noh, see peaks nüüd iga, iga hetk valmis saama ja see on, ja see ongi täpselt see, kus hinnatakse ära, kus oleks hea drooniga lennata, kus on ohutu lennata, ehk noh, et sa ei lenda üle lasteaedade või ma ei tea, mingisuguste selliste kohtade, on ju, et kui sul midagi alla kukub, siis. Seda mul üks droonifirma ütles, et nad on palju lennanud drooniga, droonidega linnade kohal ja, ja reegiline kukub droon katusele, ehk see on nagu paras, päris suur ettevõtmine, kuidas sa seda sealt kätte saad.

No see on jutuks hea küll, ehk siis kukub korra lapsele pähe ja see ei ole ükski droonil enda selles linnas enam, onju, et. Noh, sa mõtlesid, vaatad, eks

ole, laotad linna, linna kaks teed laiali ja vaatad, et mis on katuseprotsent võrreldes mitte katuseprotsendiga.

Joppas, aga no joppamise peale ei tehta ohutust. Ei tehta

ja vist mitte ka idufirmasid, aga meil on aeg oma saate täna ära lõpetada. Aitäh, Andy Viikmaa ja tracktee.ai ehk drooni, droonikuppel, mis, ma arvan, me saame sellest teemast siin nõrkemiseni veel rääkida. Seekord oli saade selline, aitäh kõigile kuulajatele ja kohtume nädala aja pärast.