Omniva juht: pakke hakkavad koju tooma humanoidrobotid või robotkoerad

Tere kõigile Ette Mõtte podcasti kuulajatele, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on stuudios ja meil täna, meil on mõned sellised lemmikteemad siin Ette Mõtte podcastis ja üks on see, et me leiame erasektorist läinud inimese, kes on võtnud vastutusrikka riigi või avaliku sektori koorma endale vedada. Ja siis me kutsume selle inimese siia stuudiosse ja küsime, et mis sul aru see oli ja kaua see veel kavatsed seal kohapeal olla? Ja täna on meil üks selline saade. Me ei, me räägime ettevõttest, mida Facebookis on nimetatud Eesti kõige kohutavamaks ettevõtteks ja, ja selle ettevõtte nimi on Omniva, aga selle ettevõtte praegune juht on Martti Kuldma. Tere, Marti. Tere. Tere, Taavi. No tšau. Sa oled tegelikult, Martti, IT-sektorist läinud Omniva juhtima, eks, et sa olid, no viimati vist Viveos enne seda pikalt Pipedrive'i vice president. Ja veel enne seda Elisas ja Starmanis nagu läbi ja lõhki IT-inimene ja pigem ka nagu tehniline IT-inimene. Kas see on õige niimoodi öelda sinu, sinu mineviku kohta?

Tõsi ta on ja, ja tegelikult ma, ma olen siiamaani insener, et vaba hetk on siis kirjutan koodi. Küll mikrokontrolleritele ja mitte production'isse, aga, aga sellegipoolest, et, et, et hingelt insener.

Miks või miks või kuidas siis nüüd juhtus, et sa, et sa juhid sellist, sellist ettevõtet nagu Omniva? Ma saan aru, et juhtus sellepärast, et sa kandideerisid ja osutusid valituks, aga miks sa otsustasid kandideerida insenerina sellist asja tegema?

Jaa, et tegelikult see lugu on, on natuke pikem ja keerulisem ja, ja Eestis on selline kaval süsteem, kus riik kutsub erasektorist inimesi appi nõukogudesse eksperdiks. Ja, ja mind kutsuti neli aastat tagasi Omniva nõukogusse vaatama siis kogu seda tehnoloogia ja IT poolt. Ja ma olin samal ajal veel Pipedrive'is asepresidendi rollis. Ja, ja tundus ohutu, kindlasti ei olnud ambitsiooni siia täiskohaga maanduda ja, ja, ja postkontori direktori roll võtta. Aga, aga, aga nii ta läks, et, et esimesed kaks aastat olin, olin nõukogus. Ja, ja nõukogu oli tegelikult väga silmiavav, et, et mul oli tõenäoliselt samasugune arvamus Omnivast nagu enamus Eesti inimestel on, et, et tegemist on Eesti Postiga, kes, kes toimetab Eesti turul, veab kirjalehte ja natuke pakki ka. Aga nõukogus olles sain tegelikult aru, et, et on tegemist suurema ettevõttega, kelle käibest ja kasumist enamust tuleb väljastpoolt Eestit ja mitte ainult siis koduturgudel Eestis, Lätis, Leedus, vaid, vaid ka kaugemalt. Ja, ja kaks aastat tagasi ma, ma tegelikult liitusin täiskohaga, aga mitte siis ettevõtte juhi rolli, vaid tehnoloogiajuhi rolli, ehk et jäin oma domeeni. Ja, ja, ja seda ma tegin siis peale Pipedrive'ist tulekut, et Pipedrive'iga läks nii, et, et, et private equity ostis ja lubas, et midagi ei muutu, aga muutus kõik, et, et see on niisugune klassikaline lugu. Ja, ja noh, edasi oligi tegelikult valida, et tegin ühe väiksema sutsaka Eestis. Ühes väiksemas start-up'is seal raha ei olnud. Mis, mis oleks võimaldanud kasvu ja, ja siis oligi variant, kas, kas minna välismaale või, või leida. Eestist roll ja, ja juba tollel hetkel oli, oli tegelikult erastamine oli laua peal. Nii et, et sellega ma tegelikult joonistasin selle, selle ettevõtte endale huvitavaks.

Aga lähme korra sinna, sinna Omniva juurde ikkagi, et, et teie kuulajale ikkagi ka siis nagu see pilt selgeks, et kui suur ta on ja, ja kus ta ikkagi täpselt tegutseb, et enne kui me läheme sinna, sinnasamade postikandjate ja, ja, ja selle postiteenuse juurde üldse?

Ja Omniva on, on tänaseks kaks tuhat nelisada töötajat. Nendest enamus on meil Eestis ja käibemõttes me rihime sinna saja viiekümne miljoni plussi peale ja, ja Eestis me teeme siis, osutame universaalset postiteenust ehk et veame kirja lisaks siis. Ka ajalehte ja, ja seda reklaami, mida, mida keegi tegelikult või paljud tegelikult väga ei taha ja noh, lisaks siis oleme ka, ka PAKi ja RIS turuliidrid. Ja nüüd, kui me vaatame Baltikumis laiemalt, siis me oleme nii Eestis, Lätis, Leedus tegelikult üle Baltikumi turuliider. Ja lisaks sellele me teeme veel rahvusvahelist äri, kus me siis teeme mitte last mile'i, aga middle mile'i, ehk et, et me veame tegelikult. Kaupa pakke USA-st Kasahstani, Hiinast Ukrainasse, Londonist Armeeniasse. Et, et kokku meil on niisugune kakskümmend pluss sihtturgu.

Aga teistpidi selle, kui ma õigesti mäletan, ma nüüd pean tunnistama, et, et viimast aruannet ei ole ees, et siis selle suure käibe juures iseenesest nagu Omniva kasumlikkus ei ole väga suur.

Tõsi ta on, et, et me oleme nulli ringis olnud viimased paar-kolm aastat ja, ja peale Covidit tegelikult tänu e-commerce kiirele tõusule olid, olid paar väga head aastat, kus, kus tegelikult ka kasumit teeniti. Aga tänaseks on olukord Balti turul nagu väga palju muutunud, et kui, kui te käite kaubakeskuse. Ees, siis te näete seal viite kuute erinevat brändi ja, ja, ja pakiteenus on muutunud commodity's, mis tähendab seda, et, et kui asukoht on sama, siis vaadatakse hinda ja noh, kellelgi ei ole tegelikult tore.

Ühe asja ma tahtsin veel selgeks teha inimestele, kes, inimestele nagu mina, kes ei ole rahvusvahelise pakki eri nüanssidega kursis. Mida tähendab, kui sa ütled, et, et sa vead pakke, mis sul see näide oli, USA-st kasastani või midagi sellist, et, et. Kui sa ütled, et vead, siis minusugune inimene kujutab ette, et kuskil on Omniva kirjadega lennukid, eks ole, või, või Omniva kirjadega rongid, noh, et, et see sinu vea tähendabki seda vedamise akti. Aga ilmselt seda ju ei ole või mis see, mis see vedamine nagu tähendab selles, selles äris?

Ja et meie sihtturud on jätkuvalt põhiliselt Euroopas ja, ja natukene. Kesk-Aasias ka, ehk et, et me tegelikult korjame siis tüüpiliselt Euroopa ja vahest ka mõnest Aasia lennujaamast pakid peale veoautodesse ja toimetame need siis kohaliku postiettevõtte ja vahest ka kommertsettevõtte. Siis jaotuskeskusesse.

Oma, oma autodega, ma mõtlen, mis see selline, ma ei usu, on tal tõesti nagu.

Siis lepingupartnerite baasil. Aga see teiepoolne

ots on siis pigem nagu selline kliendisuhte ja mingisugune.

Kliendisuhe ja tegelikult väga tugev osa on, on sellest ka tehnoloogia ja IT, et. Ja noh, miks meil on selline võima, võimekus või võimalus on, on tegelikult selles, et, et, et meil on väga hea müük, meil on väga tugev tehnoloogia. Ja, ja, ja me suudame tegelikult kiiresti tarnijate soovidele vastata, et, et, et ma toon siia nüüd päris sellise noh, näite, et, et kui ütleme kakskümmend aastat tagasi. Lepiti kokku kaubaveod aastateks, pandi hind paika, pandi logistika marsruulid paika, et kord nädalas tuli Amsterdami, tuli laev, sealt korjati pakid peale ja siis auto sõitis noh, näiteks Riiga. Siis noh, tänaseks me oleme jõudnud sinna, kus, kus Temu tegelikult võtab Spotiga kogu oma transpordi, et neil ei ole oma lennukeid ja. Ja et, ja et temuga töö käib niimoodi, et nad ütlevad, hei, kas sa oled valmis Pratislavast võtma peale kümme rikkatäit kaupa ja viima selle Ukrainasse. Et sa pead olema võimeline sellele küsimusele vastama, noh, tundide jooksul. Ja noh, enamus suuremaid ettevõtteid ei ole selleks võimelised.

Kas siit paistab nagu teine selline nagu, ma ei tea, vaata et Wise'i lugu ja noh, või selline nagu Eesti start-upi lugu, et või nagu Bolti, et noh, me, et maailmas on küll must miljon suurt ettevõtet, eks ole, globaalset, kes seda teenust võiksid pakkuda. Aga kuna nad on suured, aeglased ja imelikud, siis meie oleme siin väiksed ja paindlikud ja kuidagi sirgemad ja saame seda turgu siis endale või?

Jaa, et, et see, eks siin on, on, on ühteteist, et, et, et selge, et, et me Lääne-Euroopa turule hetkel veel valmis minema ei ole, et, et seal on manad sisse söönud logistikaettevõtted oma viimase miili võrkudega ja, ja pikaajaliste lepingutega. Aga kus meie oleme võimelised kiiresti toimetama, on tegelikult siis arenevad turud, et kus ei ole infrastruktuur välja ehitatud ja kuhu suured ei ole tulnud tegelikult oma investeeringutega sisse.

Omniva või noh, ütleme vana nimega Eesti Post on ju, peab pakkuma sideteenust. See on kohustus, noh, ala, et inimestel tuleb viia ajaleht kohe, kohale ja nii edasi, eks, et ja nii edasi, kui see ei ole, Henrik, side allub või Eesti Post nii-öelda, allus tegelikult riigis siia jõule. Eks see on nagu side ja, ja telek on asekantslerile. Aga kuna siia Eesti Posti nõukogus on väga magu, magusad nõukogu kohad. Mida riigisektoris ikkagi tavaliselt üksi jagatakse, on ju, siis, siis minul kui asekantsleril sinna väga asja ei olnud, et mis õige naljakas, et nime poolest peaks nagu vastutama valdkonna eest, aga sisuliselt vastutada ei saa. Ma korra küsin seda ikkagi, Martti, et sa ise oled Pipedrive'is olnud ja sa oled näinud seda, et kui tähtis tegelikult on fokusseerimine, et sa nagu ei tooda noh, nii-öelda mingeid. Lisafunktsioone, vidinaid, enda toote külge, sellepärast seda on raske pärast hoida, manageerida ja nii edasi, et. Et mul natuke ikkagi avas seda poolt ka, et, et kas see, et sa pead täna selle Pratislava ja kõige muuga nagu tegelema, et kas see nii-öelda on. No põhimõtteliselt a la, et see on see koht, kus toodetakse nagu kasumit selleks, et kompenseerida sedasama nii-öelda noh, sideteenuse nii-öelda liikulu siin Eestis on ju, et. Et kas seal on nagu mingi strateegiline eesmärk, miks te seal nagu mängite, et noh, võiks ju mõelda, et issand jumal, et aitab siis Baltikumist küll, mis on Kasahstani. Aitab

Eestist küll ikkagi, see on Eesti post. Jah,

noh. Jah, et, et, et siin seda tabasid noelapea pihta, et, et, et kasumit me teenime tegelikult väljastpoolt Baltikumi, middle mile'i teenustega. Ja, ja, ja kahjum tuleb Eesti postivõrguteenustest ja see on ikkagi küllaltki rammus ja, ja seal on mitte ainult siis posti saatmine, vaid, vaid ka ajalehtede kojukanne ja mis on probleem? Probleem on selles, et, et postiteenuste mahud kukuvad kümme, viisteist, kakskümmend protsenti aastas ja on niimoodi kukkunud päris pikalt. Ja samal ajal kulubaas kasvab ja, ja kui mul on kohustus vedada viis või kuus päeva nädalas posti ja, ja, ja ajalehte üle Eesti, siis mul. Optimeerimise võimalused on küllaltki kasinad, et, et, et need kilomeetrid tuleb iga päev ikkagi täis sõita.

Aga see on, kas see ikkagi hetkuvalt kehtib, et me Eesti ajakirjandus, õigemini ikkagi meie väljaannete omanikud kunagi olid päris kõvad kauplejad? Kõigepealt kaubeldi endale soodsam käibemaksumäär ja siis kaubeldi ka seda, et riik minu meelest doteerib nii-öelda perioodika kojuvedu. Ehk siis selleks, et hoida seda hinda nagu mõistlikult, mingil perioodil oli see väga, väga, väga, väga tõsised numbrid, et, et kas me praegu jätkuvalt maksame nii-öelda peale sellele, et, et kroonika jõuaks ikkagi nagu soodsa hinnaga kõikideni?

Tõsi ta on, et, et nii perioodikale kui ka, kui ka postikandele maksab riik peale. Aga see ei ole piisav, et kahjumlikkust ja mahtute kukkumist kompenseerida. Ja noh, ajakirjandusega on see asi, et, et see on kolmas jõud, eks nagu, nagu öeldakse, ühiskonnas. Ja, ja poliitikud esimese jõuna ei taha väga vastuollu minna.

Nii et sa, sa näed, et sa teed seda, või nüüd siis Omniva teeb seda lehevedu järjest vähenevat nagu paberlehevedu veel tükk

aega. Meil on nii postiteenusele kui, kui tegelikult ka ajalehekandele on sõlmitud pikaajalised lepingud, mis sinna hakkavad kakskümmend seitse, kakskümmend kaheksa. Lõppema, et postiteenusega on natukene lihtsam, et see on reguleeritud nii postiseadusega kui ka ministeeriumi määrustega, et, et seal tegelikult riik saab neid tingimusi ka nagu varem muuta, aga mis puudutab ajalehekannet, et seal on jah, meil kommertsleping.

No tegelikult on sideteenus ikkagi isegi laiemalt reguleeritud, et noh, issand, et igal riigil on kohustus põhimõtteliselt kiri nagu kohale ära viia, eks, et, et see teenus ei saa nagu maha kukkuda. Aga lihtsalt jah, et noh, meeltuletuseks, et ei ole päris niimoodi, et kogu elu on ainult Tallinnas, on ju, et ja maapiirkond keegi ei toeta, et, et on, on tegelikult ikkagi sellised varatud toetused peal küll. Aga lähme sinna, sinna selle, selle, selle ikkagi juurde, lähme nagu selle Omniva nagu selle ägeda poole juurde ja ehk siis selle poole peale, et sa siin noh, juba see, et te olete Baltikumis turuliider. Iseenesest on ülikõva sõna ja noh, ega eestlastel ei ole midagi paremat, ei ole rohkem mokkamööda kui see, et saab lätlastele, leedukatele millestki ära panna jälle, on ju, et me oleme ikkagi paremad kui lätlased ja leedukad, on ju. Et seleta natuke rohkem lahti seda, kust see eelis nagu tuleb, et kas põhimõtteliselt nagu kulupaki kohta on niivõrd palju efektiivsem võrreldes nii-öelda kohalike konkurentidega või, või, või kust tuleb see Omniva super eelis?

Üks sellise on, on selgelt ajalooline, et, et Eesti oli esimene riik globaalselt, kus ehitati pakiautomaatide võrk üleriigiliselt välja. Ja, ja, ja miks see niimoodi juhtus noh, tänu riigile, kes väga jõuliselt surus digitaliseerimist ja mis tähendas seda, et, et see riigi suhtlus ettevõtete, kodanikega liikus digikanalitesse ja meie. Jaoks või ütleme, tollase Eesti posti jaoks kadus väga suur osa turust ära ja, ja siis olid. Briljantsed strateegid, kes otsustasid teha panuse pakiautomaatide tehnoloogiale. Ja, ja kui sa teed tootearendust raamatu järgi, ehk et noh, mis sa teed, sa küsid kliendi käest, et, et mida sul vaja on, et, et ja kui sa küsid kliendi käest. Et, et kas sa soovid, et sulle tuuakse pakk koju, eks, või, või sa tahad minna kaubakeskuse juurde, siis kui ei ole selle kontseptsiooni turul, siis üheksakümmend viis protsenti inimesi ütleb, et, et, et toome koju, mis pakki automaatist sa räägid. Ja, ja väga keeruline on teha seda otsust, et nüüd läheme automatiseerima. Aga teisest küljest, kui sa võtad kulubaasi, eks, et siis kulleri kulubaas puhtalt see vedamise osa on, on üle kahe euro maapiirkonnas veel oluliselt palju rohkem, eks, ja kui sa ootad pakiautomaadi, siis see on kümnetes sentides, eks. Ja kui sa paned sinna isegi selle pakiautomaadi investeeringu ja mordi otsa, et, et siis, siis see kanalina, see on nagu oluliselt soodsam. Ja kui nüüd täna püsid kliendi käest, et. Et, et kas Baltikumis, et, et kas tahad kullerit või, või pakiautomaati, siis Paldava enamus ütleb, et too pakiautomaati. Ja, ja nüüd siit edasi oli, oli järgmine samm, kus mindi Lätti ja Leetu ja tegelikult võeti kogu see nagu green field turgu üle, et, et ehitati esimesena võrgud valmis. Ja see andis selline seitse, kaheksa aastat kui väga sellist mõnusat siis positsiooni.

No mina olen väga tänulik selles mõttes, et ilma selle kapivõrgustikuta mul oleks väga raske teha mu tüdrukute kooli, eks siis, et meie kastid liiguvad kaks korda päevas ja, ja, ja ainult nende samade. Poe juures olevate suurte kastide nii-öelda järgi. Ainuke asi, millega tahaks viriseda võib-olla, on see, et päris tihti kõige nii-öelda suuremad kastid või nii-öelda kapid asuvad kõige kõrgemal, mis tähendab seda, et noh, suur kast ka tavaliselt on raske. Ja seda sikutasut sinna ülesse on, ütleme niimoodi, daamidele on, on, on pisut tülikas, et noh, noormehed peavad hakkama saama kõva füüsiliseks, aga. Aga, aga, aga selles mõttes, et nüüd, kus nagu on sellest aru saadud, sa ütlesid ka, et poesilised on täis ikkagi noh, mille siin soomlased on ju Itella näol olnud aastaid konkurentsipakkuv ja nii edasi, et. Et kas siin on ka nagu mingit konsolideerumist märgata või mul on ükski tunne, et pigem tuleb need vedajaid kogu aeg nagu juurde, et kas see mudel on tõesti nii lihtsalt kopeeritav, et igaüks, kes tahab, pane lihtsalt jälle oma putka püsti ja läheb jälle käima?

See, see tundub, et see on lihtne ja, ja paned Exceli kokku, vaata palju kapp maksab. Ja, ja äriplaan tundub, et jookseb kokku. Aga noh, tõde on selles, et, et sa pead tegelikult selle mahu ja selle paki sinna kappi ka saama. Ja, ja noh, siin on selgelt nii suurematel ja vanematel tegijatel selge eelis, kes, kes oskavad müüa, kellel on mahud, mida nad saavad konsolideerida ja automatiseerida. Ja uurtel tulijatel ei ole selgelt väga lihtne. Aga see ei ole kedagi peatanud neid investeeringuid tegemast. Ja noh, tulemuseks on see, et, et, et Baltikumi turul on väga selge siis pakiautomaatide mahu ülemaht. Meie võrk on suhteliselt täis, aga teistel kindlasti on, on pigem väljakutse see, et, et kuidas see müük ära teha ja, ja kuidas see, see maht ära konsolideerida.

Aga ärilises mõttes nii-öelda pakivedu või pakitoimetamine on ikkagi kaheksakümmend protsenti ärist ja kõik ülejäänud on kakskümmend protsenti

ärist. PAK Baltikumis on pisut üle poole meie käibest. Siis postivõrguteenused on niisugune kakskümmend protsenti. Ja, ja siis on veel hulk Budibadi ja noh, ülejäänud on siis rahvusvaheline.

Minu teada te olete oma koodi ise kirjutanud, et see, kui nüüd jätta needsamad sorteerimisliinid välja, mis tulevad nii-öelda noh, ütleme siis nagu out of the box on ju või, või kastist, siis. Siis see tarkvara nagu enda kirjutatud, et kas see on ka nüüd mingi, mingi eelise andnud?

Jaa, ega tarkvara on selgelt meie tänane konkurentsieelise, mitte, mitte ainult back-end'is, aga, aga ka front-end'is, et, et meie pakiautomaatides jooksev tarkvara on meie oma. Et, et raud tuleb Hiinast, kontrollerid, kuidas, kuidas juhtub, eks. Aga kogu selle nagu andmeleieri ja, ja andmevahetuse, et, et selle oleme meie ka ise ehitanud ja kontrollime seda täielikult. Ja see annab meile paindlikkuse kiiruse, et, et, et oli ühe konkurendi juurest, kes ka Baltikumis toimetab ja, ja kelle peakorter on, on väljaspool Baltikumi. Nii et, et sealt värbasime ühe, ühe tootejuhi. Ja, ja ta natuke kirjeldas, et kuidas siis. Muudatuste tegemine käib, et, et sa kirjutad paberi, siis saadad selle peakorterisse, siis poole aasta pärast küsitakse küsimuseks. Ja, ja noh, kui hästi läheb, et sa saad oma selle pisimuudatuse aastaga tehtud, eks, et noh, et, et meil on ikkagi. Noh, tänaseks me oleme suutnud enamus, ütleme selliste nagu teenuste ja rakendustega liikuda sinna, et, et me suudame ikkagi jooksvalt juba releisida, nii nagu, nagu see tänapäeva maailmas tavaks on, et CI, CD.

Sa tõid selle näite Demu kohta, et Demu ütleb, et nii, kas te saate nüüd kümme koormatööd ära viia, eks, et. Demu tundub, et on nii-öelda jällegi nii-öelda puust tulija, uus tegija ja uue lähenemisega, et. No meil endal siin Eestis Kuehne-Nageli tarkvara ju kirjutatakse ülemistes, eks, ja, ja Kuehne-Nagel oli, ma ei tea, kas siiani. Vastutav selle eest, mis oli, puudutas nagu Amazoni kaupade liikumist USA-st Euroopa suunal näiteks, et käis läbi nende tarkvara. Et kui sa natukene nii-öelda seda maailma ka meile tutvustad, et, et mis selles nii-öelda e-kaubanduse äris noh, niisugune uuem trend või, või uuem muutus on, et, et noh, ma, ma ise oma sama tüdrukute kooli jaoks temust üht-teist ikka tellin, kusjuures need naljad, et. Et kõik asjad, mida sa pilli peal näed, on pärast kümme korda väiksemad, kõik vastavad tõele. Et, et, et aga, aga mõtlen, et kas siin seal demo versus ava, Amazon versus siin Alibaba, et kas, et mis siin nagu muutumas on?

Noh, mida mina näen, on, on see, et, et, et võiks arvata, et, et seal on asjad ammu ära lahendatud mingite konsolideerivate platvormidega ja, ja uue siis partneri. Müüja platvormile saamine on imelihtne, noh, reaalsus on ikkagi see, et, et see eriti, kui me räägime suurtest Temost Amazonist ja. Siis Alandost, siis need tehnilised projektid võivad kesta, noh, niisugune nagu kuid võib-olla isegi kuni aasta, eks. Ja, ja noh, Temuga on veel see huvitav nurk, et, et ka Temus iga ütleme turg on nende poolt veel eraldi tiim, kellel on oma tehniline tiim, ehk et, et see, et sul on. Baltikumi jaoks Temu integratsioon ehitatud, ei tähenda see, et sa saaksid seda kasutada Rumeenias näiteks. Et, et, et siin kindlasti sellist platvormi ehitamist ja, ja konsolideerimist, standardiseerimist on, on võimalik teha. Mahtudest rääkides, et, et meie võrgust käib niisugune nelikümmend, viiskümmend miljonit pakki läbi ja iga pakk tekitab ütleme, niisugune viiskümmend kuni kuuskümmend event'i, et, et saaksite aru, et, et kui mahukas see tegelikult nagu andmetöötluse mõttes on.

Sa ütlesid enne ja ma tegelikult ei saanudki aru, kas sa ütlesid sellise tagasihoidlikkusega seda või see oli faktiliselt nii, et noh, et selleks ajaks, kui sina sinna, kui sina klassiruumi kohale jõudsid, et noh, et siis oli, pakivõrk oli väljaahitatud üle Eesti, eks ole, noh, see strateegiline. Tagantjärgi vaadates tõenäoliselt väga õige otsus oli nagu tehtud. Omniva oli juba nendel välisturgudel, millest me siin nagu räägime, et noh, ta, ta oli nagu suur ettevõte, eks ole, mitte enam nagu Eesti Post. Ja ometi sa kirjutasid sinna hiljuti, kuidas sa oled ettevõttes noh, proovinud läbi viia sellist päris suurt kultuurilist muutust, mis, mis on olnud väga paljudele inimestele nagu raske. Need kaks asja minu peas ei lähe kokku, äkki sa seletad natuke, et, et noh, me siin Eestis jah, me teame küll, oli tõesti see, mis seal Facebooki grupi nimi oli, et Omniva on kohutav ettevõte või Eesti kõige halvem ettevõte, on ju. Et me midagi nagu noh, kuskilt on nagu läbi tilkunud, et äkki oli mingi jama nagu Omnivas või mingi probleem. Aga kui ettevõte oli strate Oli edukas, oli suur, tegutses juba, on ju, et mis see muutus oli, mida sa siis nagu läksid sinna tegema ja miks?

Jaa, et. Et, et täpselt siis, kui mina kohale jõudsin, siis, siis ilusad ajad lõppesid, see oli umbes kaks aastat tagasi. Ja, ja kaks aastat on ettevõte olnud jooksvas kahjumis. Ja noh, mis ongi probleem, et, et ühelt poolt on konkurents oluliselt tihenenud, et, et nii ka TPD, Tella, kui nüüd ka uued tegijad siin. Leedu post, Läti post on oma kuõrke ehitanud, ja nii edasi. Ja teiselt poolt postisaadetiste mahud on, on tänaseks nii palju kukkunud, et, et samamoodi nagu jätkata ei saa. Ehk kogu turg on, on väga dünaamiline ja. Ja noh, teistpidi, ega ma muidu siin ei olekski, et, et see ongi väljakutse, et, et leida need viisid, kuidas tagada, et see ettevõte oleks pikaajaliselt kasumlik ja jäätkusuutlik ja teeniks omanikele kasumid.

Aga see eeldab nagu siis sellist kultuuri muutust või mida, mida sa mõtled selle kultuuri ja sellise suhtumise muutumise?

Jah, et, et miks see vajalik on, on see, et, et tegelikult me, me samamoodi jätkates. Oleksime päris, no põhimõtteliselt me ei, me ei, me ei saaks, saaks tagada seda, et, et, et vot. Oleks kasumlik ja, ja üldse tegevuse mõttes võimeline samamoodi jätkama, et. Et, et meil ongi valida, et, et kas me tõmbame oluliselt oma tegevust kokku. Kogu, ütleme sellise arenduse poole, backoffice'i poole või me läheme ja otsime kasvu, eks, ja see otsus, et, et me läheme kasvu otsima, see tehti paar aastat nagu tagasi ära, eks. Ja noh, miks see seis selline on, on see, et, et kuivõrd pakijäris konkurents on, on väga oluliselt tihenenud. Siis, siis meil ei ole enam sellist kasumi. Mootorit ja, ja teiselt poolt meie tehnoloogiakulud, backoffice'i kulud on oluliselt suuremad kui, kui me võtame konkurendi, kelle peakorter on kas Soomes või, või Prantsusmaal, eks. Et, et nende backoffice on võib-olla ütleme Eestis siin kolmkümmend, nelikümmend inimest, eks meil on kuussada. Et, et siit tuleb see vahe, eks, et, et meil on loomulikult ka oluliselt keerukam äri, eks, et meil on lisaks postiteenused, meil on rahvusvaheline äri, aga, aga see ei muuda olukorda, kus meil on tegelikult väga kõrge nagu püsikulude baas peal. Ja nüüd, et sellest olukorrast välja tulla ongi noh, kaks asja, et tuleb oma põhiteenused efektiivsemaks saada ja teiselt poolt tuleb minna otside kasvu. Ja, ja seda siis nii koduturgudel, ehk et me peame saama siis välja commodity staatusest, et kui me räägime pakiautomaatide võrgust pakiautomaatide tehnoloogiast. Siis meie uus strateegia on minna inimestele lähemale, ehk et me oleme tegelikult, kui meil praegu on Eestis siin ütleme, niisugune nelisada pakiautomaati, noh ümmarguselt suuri. Siis ka paari aasta jooksul me lisame Eestisse üle tuhande viiesaja väiksema pakiautomaadi. Ja me tahame olla selgelt inimestele kõige lähem pakiautomaat, et kui, kui praegu on pakima automaat kaubakeskuse juures, siis tulevikus. Mõelge külakeskus, bussipeatus, korrusmajade nurgad ja noh, teiselt poolt, mis me teeme koostöös riigiga. Tahame jõuda sinna, et me saaksime ka postiteenused, siis pakiautomaati, ehk et meil oleks üks võrk. Meil ei oleks eraldi seda postiteenuste võrku ja kivina jala küljes, eks, ehk et me saaksime tegelikult pakkuda sedasama kasutuskogemust, mis sul on pakiautomaadis ka kirjale, et noh, võib-olla nägite ka Facebookis siin. Noh, iga kord, kui president jälle mingi ürituse korraldab, et siis võib lugeda pärast seda, et aga. Mul oli, kutse oli postkastis ja, ja nüüd kaks nädalat hiljem leidsin selle sealt, eks. Ehk et tulevikus see, see kogemus on selline, et, et sul on kiri, on, on reaalne track'itab, sa saad teavitused selle kohta oma mobiiliäppi, eks, saad seda edasi tagasi suunata, eks. Et, et, et see on nagu see üks, üks suund, mis me teeme.

Elu käib ikka lainetuna, et ma mäletan oma lapsepõlvest, üks minu kohustusi, olles vanavanemate juures Türil aiatööd tegemas, oli hommikuti joosta Vambola tänava otsa, kus asjusid siis kõik Vambola tänava nii-öelda ajalehe nii-öelda postkastid, niisugused, nagu niisugused päriselt piilakad, eks see on kuhu mahtus käinud ajalehte võib-olla üks kiri sisse, eks. Ja tuua ära siis Järva täate, et mis küll iga päev ei ilmunud, aga no ütleme, et noh, see oli see. See on see kohustus. Või ma naeran, et noh, et me peame samas kohas tagasi, et vahepeal võeti need tänavutsest ära, nüüd pannakse tänav otsa tagasi, eks, et aga, aga igal juhul kiidan sellepärast, et. Et kui ma vaatan ka see oma küla, kus meil on siin kolmkümmend maja, et, et ilmselgelt tegelikult meile piisaks nagu sellisest väiksemast kapist tänav otsa. Kuigi ma väga naudin seda eramajateenust ka, seda halli kasti, seda parselsi kasti, mis te endale vist võrreldesite, eks, et, et. Või ära ostida võrgule, et, et selles mõttes on küll hea, et kui pakkuda läbi Omniva süsteemi, et siis ma ei pea minema Selverisse, vaid see tuleb mulle ikkagi sinna omaenda majaboksi, et see on ülimugav teenus.

Sealt edasi, järgmine samm Taavi on, et pakk pannakse sulle otse voodisse. Hommikul hakkad üles pakkuma, kaisus, otse temust. Aga selles mõttes see innovatsiooni teema on ju hea, millega jätkata, eks, et noh, me siin oleme palju droonidest rääkinud, küll militaadroonidega, Taavi tegeleb siin militaadroonidega. No mingis mõttes tundub ju väga loogiline küsimus, Eesti ajaasutus, eks ole, kõik tellivad demost mingit telefonigaasi, mis kaaluvad kakskümmend viis grammi tükk. Et no äkki võib selle surdi seal mingisuguse drooniga üle metsatalu nagu kohale viia, et kas, kas sellised asjad, kas sa pead neid nagu realistlikuks, on neid mõtet nagu arendada, kas te tegelete nendega või on ikkagi see, et, et pirukaauto sõidab sinna tänava otsani ja paneb kapid täis ja nii, nii ongi?

Jaa, mis, mis puudutab robotiseerimist, et, et see on selge, et, et see on, on tulemas, et, et me oleme ise ka nüüd vanad. Clevoni isesõitvate autodega siis katsetamas, et. Ja, ja kui mina Excelis numbrit kokku lõin, et, et siis on minu jaoks on selge, et, et, et see on niisugune nagu paari-kolme aasta küsimus, millal on isesõitvad pakki kättetoimetamise autod tänavatel. Ja no miks see nii on, et, et kui sa võtad diiselkaubiku ja võtad isesõitva auto, siis kapitalikulu vahe on, on viis korda, eks. Diiselkaubikul on umbes viissada euri kuus ja isesõitval on, ütleme, mingi kaks pool, kolm tuhat, eks. Ja kui sa paned sinna juurde, siis. Autojuhi, eks, diiselkaubikule kaks pool tuhat koos maksudega ja teiselt poolt paned isesõitvale operaatori mingi viis sotti, et noh, siis on, diiselkaubik on natukene odavam, eks. Aga kui sa nüüd mõtled selle peale, et, et sa ei tee näiteks seitse tundi sõitu, vaid sa teed kuusteist päevaseks, siis see pilt muutub kardinaalselt. Ehk, ja. Ja noh, siin tuleb leida õiged kasutusjuhud, et, et, et kindlasti ei ole see nii lihtne, et, et sa lihtsalt vahetad oma praeguse logistika siis mudelis lihtsalt need. Noh, kullerite asemel paned isesõitu auto, et seal on hoopis teised valupunktid, keerukused, seal on vaja inimesi, kes siis masinaid tühjaks ja täis laevad ja kõike seda, eks. Jah, aga, aga kui me nüüd räägime päris viimasest meetrist, siis, siis mina arvan, et, et, et tulevik on, on pigem siis mitte neljarattaliste või kuuerattaliste väikeste robotite, vaid vaid pigem siis humanoidid ja, ja robotkoerad. Kes saavad tegelikult siis inimesele mõeldud linnaruumis hakkama, et kes suudavad uksi avada, kes suudavad trepidest üles minna.

Isegi mitte Starshipi robotid.

Starshipi robot, jah, see on niisugune kulleri asendus, replacement. Aga, aga, aga ma tõesti usun, et, et, et päris sellise viimase meetri teenindamiseks on, on midagi muud vaja.

Aga sa Starshipi robotid iseenesest oled ka läbi arvutanud või ei ole, et?

Oleme nendega tegelikult siin flirtinud korduvalt. Ja, ja noh, pigem on, on see, et nende jaoks on Eestil ei ka siis vaene turg, et, et nad vaatavad siin. Pigem jõukamaid riike, kus, kus saab delivery eest rohkem maksta, et, et kulleri kulu on, on suuremaks, et, et Eestis on veel ütleme selline. Inimkuller on odavam kui, kui Starship, kui, kui see noh, eriti kui me räägime siin rohkem kui, kui kilomeetrist kandest, eks.

Räägime korra sellest organisatsioonist ka, et kui sa ikkagi tuled, oled kunagi olnud, noh, siiamaani oled tegelikult ikkagi riigiettevõtte, et siis need mängureeglid on pisut teised, et teil on see erastamine veel pooleli, Aivo Adamson on käinud meil kunagi ka saates rääkimas, kuidas tema pööras organisatsiooni, et. Et sinagi sa tulid ka ikkagi erasektorist ja, ja, ja oled näinud nagu kõiki erinevat tüüpi ettevõtteid, et. Et missugused nagu markantsemad näited või, või, või probleemid sul on olnud sellega, et sa oled ikkagi nüüd riigiasutuses?

Ja et, et võib-olla kõige kõne keerulisem oli, oli, oli hankeprotsess, eks ju, et. Et, et sa oled ka riigiga kokku puutunud, sa tead, millest ma räägin, eks. Ehk et, et hankeprotsess, mis on mõeldud tegelikult selleks, et tuua ettevõttele ja noh, riigiasutusele nagu parim ja soodsaim tulemus, tegelikult töötab pigem nagu vastupidi. Et, et me näeme, et, et meil on, on, on hankeid, kuhu noh, keegi ei viitsigi enam pakkuma tulla, sest et nad teavad, kui, kui, kui palju bürokraatiat selle kõigega nagu seotud on. Et, et, et siin me oleme tegelikult oluliselt nüüd nagu lihtsustanud, oleme saanud ka riigihanke erisuse siin pakiteenustele, et, et siin läheb kindlasti asi lihtsamaks. Ja noh, teine pool on, on kõik, mis puudutab sellist nagu üldist compliance'it ja nagu riskijuhtimist, et riigiettevõttes sul ei ole lubatud teha vigu ja, ja noh, äris sa ei saa tegelikult kasumit teenida, kui selle riski ei võta, eks, et, et. Ja noh, siit edasi tulevadki siis erikontrollid ja igasugused muud, muud menetlused, et, et mis ei ole nagu meeldiv, et, et, et see on niisugune asi, mis, mis paneb mõtlema.

Aga just seda inimeste koha pealt, et kas sa oled pidanud ka nagu nii-öelda, ma ei tea, oma juhte, spetsialiste välja vahetama puhtalt sellepärast, et ma ei tea, noh, küsimus oli, kes on klient või kust tuleb raha, ei osata õigesti vastata, noh.

Just, et, et sellist kontseptsiooni tõesti ei olnud, et, et noh, hea näide oli siin võib-olla ka iseteenindusprojekt, et mida jooksutatigi läbi siis kahe eelarveaasta või isegi kolme eelarveaasta, eks, et, et kõigepealt siis telliti. Teenus selleks, et, et siis nõudeid kirjutada ja analüüsida ja siis, siis telliti. Teenused seda arendada ja, ja arendajad tulid neljast-viiest erinevast ettevõttest kokku, kellel ei olnud ei, ei ühist arusaama tehnoloogia kultuuri osas. Ja siis oodati, et, et siit nagu mingi tulemus tuleb, et, et, et selle. Et, et see oli võib-olla niisugune nagu väga hea näide ja sama käis tegelikult ka noh, teiste igasuguste hangete kohta, et. Et, et siin me oleme ikkagi väga selgelt liikunud sinnapoole, et, et me prototüübime, näiteks me teeme praegu rahvakullerit, eks, ja selle lahenduse me suutsime nagu kahe kuuga tänavale tuua, kõigepealt tehniliselt prototüübina ja tänaseks me oleme. Juunikuust alates skaleerinud mahte niimoodi, et, et tänasel päeval kaks, me oleme toimetamas neljas linnas. Kaunas, Vilnius, Riia ja Tallinn ja Tallinna mahtudest üle poole tegelikult kannab juba rahvakuller, ehk et rahvakuller on noh, võib võrrelda siin Wolti või, või Bolti toidukulleriga.

Mina ei ole näinud ühtegi, et kuna, kuna nad mulle asju hakkavad kätte tooma.

Ja, et erinevalt toidukullerist neil sellist värvilist Turantsi kasti ei ole. Et, et väga vabalt võib-olla, et, et Omniva rahvakuller on sulle paki toonud, aga, aga sa ei ole märganud ja noh, see ongi eesmärk.

Mina olen siin igatahes see, ma, ma elasin mõnda aega Eestist eemal ja noh, siis ma olin ikkagi Amazoni. ülilojaalne klient ja noh, logistikal oli väga suur põhjus selles, eks. Ma, ma nägin väga täpselt, kuna siis need pakid tulevad ja kuhu ja nad tulid, tulid mu elukoha järgsesse kioski, mis oli seitse päeva nädalas lahti kella, ma ei tea, seitsmest hommikul on ju praktiliselt ja, ja noh, ma kunagi ei tahtnud koju saada pakki, sest mõned pakid mulle kohustusena toodi koju ja ma alati mõtlesin, et püha jumal, et noh. Kunas see kuller tuleb, ma pean istuma kodus ja siis ta jälle ei saa mind kätte ja siis hakkab mingi tants, on ju. Et mina ei taha ei seda robotkoera ega seda rahvakullerit üldse nagu oma majas näha. Kõige parem lahendus, tulgu need pakid kuhu iganes, aga, aga ma saan aru, et ka teist, et see teine pool ikkagi jääb, et need inimesed, kes tahavad neid telefonigaasi endale ikkagi koju kätte saada.

Ei noh, see, see ei ole päris nii, et, et see on esimene nagu arvamus kohe, kui ma räägin rahvakullerist, et, et keegi tuleb seal koju, et. Noh, tegelikult on siin kuni kümme erinevat kasutusjuhtu, kus, kus me saame oma võrgu nagu sisenemise logistikas kasutada inimesi tänavalt, kes, kes aitavad siis kas täita pakiautomaate, korjata pakke ülesse, teha rahvusvahelisi või, või maakondlikke vedusid ja kõike seda. Ja noh, miks me seda teeme, on, on tegelikult see, et, et kui, kui me. Vedasime ainult posti, meil oli väga selge mahu prognoos, meil olid fikseeritud ringid, eks, aga kui me täna räägime paki järjest, et, et meil nii näiteks päevalõikes, nädalalõikes, kuu lõikes võivad mahud siin kolmkümmend, nelikümmend, viiskümmend protsenti kõikuda ja nüüd, kui me tahame neid mahte ära teenindada. Oma infrastruktuuri ja inimeste baasil ja siis me peaksime oma infra üle dimensioneerima, eks, et ja läbi sellise nagu rahvakulderi kaasamise me saame oluliselt oma niisuguse kapitali või, või investeeringute ootluse paremaks, eks.

Läheks korraks varju poolest ka, et noh, eestlastel oli ju esimene laine, kui kakskümmend aastat tagasi üldse e-kaubandus hakkas rohkem võimust võtma, et eestlased läksid selle laine kaasa. Aga noh, kuna oli väga palju pettust, noh, a la võeti raha ära, kaupa kunagi ei tulnud, on ju, et siis, siis oli ka sellist nii-öelda. Noh, nii-öelda me tõmbasime tagasi ja näiteks ütleme nii-öelda Euroopa Liidu e-kaubanduse näitajates Eesti kukkus korralikult, on ju, tunne, et me üldse ei usaldanud seda e-kaubandust, et. Kui palju tänapäeval see pettus ikkagi jätkuvalt veel probleem on, et kas inimeste teadlikkus on nii palju ikkagi kasvanud, et nad suudavad vahet teha noh, nii-öelda. Kindla peal seal noh, ühesõnaga kaup, kaup, kaup, kaupluses, kust võtta asja või versus see, et, et lihtsalt läheb, läheb raha tuule.

No mulle isiklikult tundub, et nagu enamus mahtudest käib ikkagi läbi suuremate platvormide või siis väga spetsiifiliste platvormide, kus on, kus on siis mingid teatavat nagu tüüpi kaup, noh, ma ei tea, tegeled seal mingi elektroonikaga, kus, kus ka ostja on teadlikum. Ja. Ja noh, samuti ka makselahendused, krediitkaarti kinnitused, eks, et läbid UEFA, et, et see kõik on nagu oluliselt muutnud kogu sellist e-kaubandust turvalisemaks. Et kus on jah, pettusi on, on pigem siis see, et kasutatakse kommunikatsioonikanaleid, ehk SMS-i, emaili. Või noh, mõne nagu lollimal juhul öeldakse, et pane sularaha paki automaati, eks, et, et siis ta on turvalises kohas, eks. Aga, aga ütleme, selline nagu põhi nagu e-kommerts, et, et mina siin küll ei näe, et, et, et siin nagu olulisi usalduse probleeme oleks.

Kui palju see, noh, te peate tegelema ka tollimisega, kuna te toote ju, minu ühesõnaga teile, kas siis on, vah, palju nüüd, kus, kus te olete, Meet, Meet maili või, või laastmaili peal, et. Kui palju need tollisüsteemid riigiti teile peaaolu valmistavad, et Eestis tundub, et on suhteliselt ära automatiseeritud, et minu meelest on üle üheksakümne protsendi, on selline masin-masin liides juba. Aga kuidas ta teistes riikides on?

Eestis, Lätis, Leedus on, on, on hästi. Kui me räägime siin kaugemast Ida-Euroopast või, või Kesk-Aasiast, et, et seal me tegelikult kasutame enamuses partnerid, kes lahti tollimise meie eest teevad.

Ja, ma, ma vaatan kella, meie saateaeg on läbi, ütle, aga me katsume praktilist joont hoida, Martti, et ütle üks-kaks nippi, juhtimisnippi. Kui sa lähed muutma ettevõtet, kus kultuur on olnud noh, võib-olla natukene, natukene selline, et raha tuleb seina sees tüüpi, eks ole, ja võib-olla inimestel ei ole ilmselget motivatsiooni tulla hommikul tööle, hakata kohe nagu midagi muutma, onju. Ja võib-olla nad isegi koonduvad kohvimasina ümber ja, ja räägivad omavahel, kui loll see uus juht on. Kuidas kõik on väga nõme. Mida, kuidas sellises olukorras nagu läbi murda ja oma asjad teoks teha? Kas, kas tuleb inimesi välja vahetada ja see on ainus viis või on seal midagi muud veel?

Ja et, et kõigepealt tuleb aru saada, mis, mis värk on. Siis koos visiooni ehitada ja, ja siis on tegelikult inimestel võimalus, et, et kas nad tulevad uue juhikultuuriga kaasa või, või ei tule, eks, et ega siis nii lihtne on. Aga kõigil on see võimalus olemas.

Jah, tuled kaasa või ei tule ise vaated. Hea juhtimisnipp, aga aitäh sulle, Martti, soovime Omniva juhina edu ja ma ootan, sellest saatest ma võtan kaasa selle robotkoera mõtte, ootan väga, väga kannatamatult juba, kuna mõni selline mul ukse taga augatab ja midagi hammaste vahel üle annab.

Saad trepist ülesse, erinevalt Starship robotist.

Ja no just, just jah, ma olen ilusti siin kolmandal korrusel ka, lifti ei ole, nii et, nii et ootan. Aga meie saadet saate oodata nädala aja pärast, siis me oleme Taaviga tagasi ja uued teemad, nii et kuulmiseni.