@ ETTEMÕTE // 2025.11.05
delfi_ettemote_1065.mp3
KUUPÄEV
2025-11-05
PIKKUS
46m 40s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutlevad Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka koos Ragnar Sassiga Ukraina droonisõja kiirest arengust ja tehnoloogilistest uuendustest. Fookuses on lahinguvälja innovatsioon, kaitsetööstuse investeeringud ning Eesti kaitsevõime ja droonitõrje arengud.
KÜLALISED
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Ukraina sõda on muutunud sisuliselt droonisõjaks ning üha enam ka tarkvarasõjaks, kus tarkvarauuendusi peab tegema isegi rakettidele, et need vastase eest ära oskaksid põigelda. Kui kaugele tehnoloogilised uuendused sõja viinud on ning mida peaks tegema Eesti, räägime tänases Ettemõtte saates.
Kusjuures väga oluline punkt, eks me oleme jõudnud punkti, kus võib-olla see on kõige, kõige kiiremini kasvava drooni vertikaal. Koos interseptoritega, ehk siis need droonid üks teisi. Ehk siis täna Ukrainas endas on vähemalt seitsekümmend, kaheksakümmend maismaa drooni. Ja need funktsioonid on juba väga laiad, noh, meil ei mõeldud punkti, kus on olemas ka esimene case kolmanda brigaadi poolt, kus siis maismaadroon võttis vangi vene sõduri. Lihtsalt, et nii ongi, et saab ka võtta vangi inimesi nendega, lihtsalt lähed lähedale ja saadad talle, ütled talle käsklused ja kui tal on vähegi oi, muud ta saab aru, et. Et kus on droon, seal on järelikult temast pilt on ju, aga võib-olla, mis on kõige suurem asi, mis on juhtunud nüüd siis nagu viimase üheksa kuni kuue kuuga, näed. Et kuna droon lendavate droonde hulk on jõudnud sellistesse kogustesse, siis sisuliselt kümme kilomeetrit frondist enam ei liigu väga palju tavalist logistikat. Ja logistika liigub kahte moodi. Üks on see, et, et sul on, viiakse kogu seda kraami transpordi droonidega, mis siis nagu liigutavad, need on need kümme, kakskümmend, kolmkümmend kilo. Aga hästi palju on ka maismadroone ja need on väga otsustavaks saanud näiteks inimhaavatute evakueerimisel, nad seal päästavad elusid. Tõsi on ka selles, et nende hinnatase. On selgelt selline viis kuni kümme tuhat, et kui siin näiteks Eesti au ja õhkus Milrem ehitab, siis ma võin eksida, aga ma eeldan, et nende uniprice on viis kuni kümme tuhat. Siis Ukraina puhul on hinnad hoopis teistsugused, kuna sul on neid droone vaja tohutus kogustes. Ja näiteks just paar päeva tagasi ma rääkisin ühe Ukraina start-up'iga, kes ainult fokusseerib sellele, kuidas ehitada tarkvara. Mis suudaks maismaa drooniga siis liigutada, kui sul lihtsalt side katkeb ja jam'imine on kosmos. Et ainult isegi mitte tegeleda sellega, et võib-olla see on üks vertikaal, mis on toodud, arenenud ja võib-olla üks oluline asi veel on ka sellega, et, et, et kõige lootustandvama asi viimase sellise, selle aastaga on juhtunud selles, et kui me alustasime, kui me läksime aasta tagasi, siis meie esimesel bootcamp'il oli vist üks välismaa start-up siis nagu ühest batch'ist. Siis täna me liigume ühe lähemale sellele, et meil on batch'is peaaegu pooled erinevatest riikidest, Eestist, Leedust. Saksamaalt, ehk siis nagu Islandit näiteks, et me oleme jõudnud sinna, kus Euroopa ütleme kogu tehnoloogia community on üles ärganud ja jõudnud sinna, et neil on, mida näidata ukrainlastele. Noh, loomulikult on olemas ka firmad, mis tõstavad siin kuuesaja miljardi kaupa nagu Helsingi, onju, aga millest ei ole väga räägitud, on selles, et. Spotify founder on ka täna ise alustanud defentsfirmat. See on ainult käinud läbi Rootsi meediast, et mille eesmärk on tegeleda data analüütikuga, ehk siis ta läheb sinnamaale, kus täna istub, Ballantyre.
No soovijaid on üle saja unit'i mul siin Pipedrive'is kohe või sulle öelda peast. Tänu, meil on ikka sellised nagu suured, suured nagu toetajad või noh, või kes nagu on sellised nagu community juhid, noh näiteks. Ajaloolane, kelle nimi on Snyder, näiteks hetkel teeb meiega kampaania, et, et see aidata Hartia korpust. Siis on Fake Pro, nii et kokkuvõttes on niimoodi, et mis siis alati, meil on täna üheksakümmend kaheksa protsentsest toetusest, mida me kogume, kogu tuleb Euroopast ja USA-st, et Eesti noh, on hea riik, et siin neid operatsioone juhtida. Aga kus toetust tuleb ikkagi maailmast, USA-st kõige rohkem. Nüüd septembis oli meil vist kõige suurim konvoi, mis oli kolmkümmend kaks autot. Aga täna nägin numbrit, et, et saaksite aru, mis te numbriteni on jõudnud, et üks sõjaanalüütik, kes tegeleb videote analüüsimisega, võtab, vaatab kõik krooni videod läbi, ütles, et ta julgelt võib öelda, et ta suudab ühes kuus lugeda kokku üle tuhande purustatud auto Ukraina poolel. Tuhat. Ehk siis nagu see, see, kui palju neid täna hävitatakse droonidega või hävitatakse üldse, on jõudnud nagu kõrgemale kui selle sõja alguses, sest et just nimelt droon on täpsem kui võib-olla suurtükk. Ja me täna ikkagi seda suudame niimoodi väga suure hooga, aga jah, mis on muutunud, on selles, et sisuliselt ikkagi me pakume neile konkreetset logistilist võimekust, ehk siis küsimus pole mitte sõidukis, vaid et tal on vaja, tal on vaja jammeraid. Me, me lisame, et kaasa ka sellise aparaadi, kus on sul põhimõtteliselt nagu peo peal on nagu mobiil, aga selle vahega, et ta tuvastab, kas keegi on lähedal, lendab. Ja siis, kui see on analoog signaal, ta suudab näidata sulle ekraani pealt pilti, mida see droon näeb. Ehk sisuliselt sa võid näeda, et sind ründab hetkel FVB droon, mida see FV droon näeb. Et nagu selliseid asju me analüüsime nüüd, ma loodan, et nüüd vist Eesti üks väga raju arendaja, kes ehitab drooni peale käivat pump-püssi, millega teist droonid lasta. Et ka selle süsteemi nagu võimekus jõuab punkti, kus ta juba suudab ennast tõestada Ukraina sõja, siis me hakkame vist juba neid ostma autode peale.