@ ETTEMÕTE // 2025.11.19
delfi_ettemote_1063.m4a
KUUPÄEV
2025-11-19
PIKKUS
49m 51s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Podcasti „Ettemõte“ episoodis on külas Utilitase juht Robert Kitt, kellega arutletakse Eesti majanduse hetkeseisu ja tuleviku üle. Fookuses on vajadus vähendada sõltuvust välisinvesteeringutest ning suurendada Eesti ettevõtete endi julgust investeerida suurprojektidesse.
KÜLALISED
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Eesti majandusel läheb tegelikult palju paremini, kui me ise räägime ja usume ning siit edasi järgmise käigu sisse panekuks pole meil mõtet arutada, kuidas saada välisinvestoreid, vaid Eesti ettevõtetel endil peab olema julgus investeerida ja suuri projekte teha, rääkis tänases Ettemõtte podcastis Robert Kitt.
Läheks üks sammu tagasi, et enne kui me jõuame, noh, ütleme see. Majanduste juures on ka, eks ju, et, et sul on nagu output, on funktsioon, kapitalist. Tööjõust ja kompetentsist. Ja noh, et, et, ja see on siis alati see immigratsioon, see viib alati sees nagu noh, sellise. Sellise nagu ühele, ühele nagu sellele nagu noh, teljele, eks ju, ja no on Kopp-Taglase funktsioon ütleb, et noh, kui inimesi on rohkem, siis majandus on suurem, eks ju. Kopp-Taglase funktsioon muuseas ütleb täpselt sama palju, et kui inimesed on targemad, siis on majanduse funktsioon ka suurem või kapital ja osutakse paremini suurema tootluse investeerida, see on ka kapital, siis on ka suurem, nii et noh. Alustaks ikkagi noh, võib-olla selle pealt, et selline lemmikteema on see Schumpeteri loominguline lammutamine. Nüüd tema mingid järglased said Nobeli preemiaga see aasta, ma isegi ühte olin intsiteerinud, täitsa vabaltamatu. Aga see valu tuleb ise. Et noh, me, me tegelikult noh, mina, ma absoluutselt ei usu sellesse, et ma istun ja kuidagi finantsvabadus ja noh, see on minu meelest niisugune vabadus ilma vastutuseta. Et kes mulle garanteerib, et mul need noh, indeksifond, et noh. Jaapan tegi ju nüüd uudise, et, et jõuti, Nikkeigas jõudis nüüd peale kolmekümmend viite aastat nulli. Et noh, tänan tähelepanu eest, eks ju, et, et. Et ma, ma absoluutselt ei usu sellesse, et, et me noh, kuskil on mingi finantsvabaduse võlupuu. Et noh, lõppude lõpuks needsamad ettevõtted noh, kes on, kes on olnud, eks ju, et sul tekib kuskil majandus muutub, sul tekib kuskil mingi konkurentsiprobleem ja noh, sa ei saa hakkama. Noh, näiteks sama töö, ma, ma, ma lihtsalt ma oponeerin, eks ju, et töö. Töötajate defitsiit on viinud väga kiirele palgatõusule, on viinud väga kiirele noh, ütleme innovatsioonile. Noh, võib-olla see on natuke liiga high flying, aga noh, ta on, ta on toonud, ta on, ta on põhjustanud investeeringuid ja innovatsiooni, sellepärast et noh, ütleme selline töö, tööstusmudel. Kus me olime üheksakümnendatel õnnelikud, et soomlased tõid oma tootmise siia, see on, see on läinud, seda ei ole enam. Ja noh, seda omal majandus, see on siuke kühmlik tee või pumpy road, et noh, ikkagi jällegi Heldur nelikümmend kaks algharidus, minu üks kangelasi, tema on ikkagi noh olnud töötaja juba üle kümne aasta, eks ju. Et noh, sul on ja miks see probleem on, see probleem on sellepärast, et kui Heldur nelikümmend kaks algharidus on liiga kaua töötaja, siis ta ostab ühe otsa pileti Austraaliasse, kus ta saab selle töö ja lõppude lõpuks noh, kellele me eestikeelseid raamatuid tõlgime, eks. Et noh, see spiraal või tipping point võib käia väga ruttu, et noh, ma arvan, et selles mõttes on see ülioluline, et Eldur saaks ka töökoha. Ja nüüd tagasi, et tööjõudefitsiit on hästi ebakuraarne, võib-olla, aga tööjõudefitsiit on sundinud tegema päris palju innovatsiooni. Ja noh, samal ajal, eks ju, turu piiratus on teine kitsendus, mis on start-upper'id otsinud üle piiride kliente väljaspoolt. Ja noh, siis ongi, et noh, ma arvan, et. Kui sul toodangu omahind on täiendava toote väljalaskmine on marginaalse, olematu lisakuluga, ehk AppStore'ist laadid alla, no see on ülilihtne skaleerida, kus on täiendav toode, ehk. Uue maja ühendamine kaugkütesse eeldab projekti koppa toru keevitajat ja nii edasi, sul on seda skaleerida oluliselt keerulisem. Et noh, meil erinevad mudelid, on ju.
Jah, see oli, ma, ma jah, ma hakkasin niimoodi mõtlema, et, et noh, mis meid siis, mis meid nagu reaalselt nagu õnnelikuks võiks teha või kus see, kus see piir on. Ja siis ma mõtlesin niimoodi, et. Noh, hästi väikest asjast alustada, et noh, kui ma teen korteris remonti, siis mul läheb umbes pool raha läheb materjalide peale ja teine pool läheb ehitajameeste tasu peale, noh, see on rusikareegel ehituses. Kui ehitajameestele maksame tasu, siis nad maksavad kõik tööjõumaksud, asjad ära, oot-oot-oot, et noh, sellest osast ju riik saab endale, kui pool on ehitajameeste tasu, siis poolest nelikümmend prossa, kakskümmend prossa on juba nagu riigimaksudena olenud. Huvitav mõte, materjalid, materjalid on käivekas. Käibemaksust, noh, sealt on ka juba kümme protsenti olemas ja siis noh, seal on väärtusahel, eks ju, võib-olla see ehitusmaterjal toodet Eestis. Ja siis ma hakkasin uurima, et aga huvitav, et noh, et, et see on niisugune korteri remondi või selline näide, et kas on ka mingeid üldisemaid trende. Ja peale väikest nagu niisugust noh populaarteadusliku majandusanalüüsi, veel kord, ma noh, peaks Urmas Varlase käest küsima, kui ma tahan päris majandusanalüüsi. Aga et, et mis on siis see transmissioon, et kui investeering on üks euro või sada eurot, kui palju jõuab SKT kasvu? Ja no vastus oli, et, et koefitsient null koma üks kuni kaks koma null sõltuvad konjunktuurist, sektorist ja millest iganes. No võtame keskmise üks. Seega, kui ma investeerin ühe euro, siis SKT peaks suurenema ühe euro võrra, okei. Seega, mis on suur? Jällegi. Lihtsuses peitub võlu, noh, me majanduskasvu mõõdame SKT-s protsendina, noh, siis ütleme null koma üks protsenti on tüvenumber, mis paistab välja. Seega null koma üks protsenti SKT-st võiks olla see, mis meid nagu kõigutab või mis meid kõnetab. Ja kui see on null koma üks protsenti, nelikümmend miljardit, nelikümmend miljonit. Ja siis jõudsingi sellise hüpoteesini, et, et suur investeering on see, mis suurendab Eesti SKT, et neli, suur investeering on see, mis suurendab Eesti SKT, et null koma üks protsenti, milleks on tänasel juhul umbes nelikümmend miljonit eurot. See ei kula