Kuidas geeniustele tööd anda ja kuidas panna deep tech Eesti idusektorit kandma?

Ma arvan, et isegi on jah, et vot küberneetika erisus on aegade algusest peale olnud selles, et me oleme üritanud kokku panna teadust ja arendustegevust. Et vaadates seda ajalugu, siis küberneetika kasvas välja ju küber, Teaduste Akadeemia küberneetika instituudis, mis tegeles puhtalt alus- ja rakendusteadustega. Siis, kui see ettevõte sai nii-öelda iseseisvaks era, era, eraettevõtteks, siis tegelikult otsustasid osanikud, omanikud, et see teaduse pool peab alles jääma ja sellest teaduse poolest peaks nagu tekkima ettevõttel. Konkurentsieelis kõikide nende teiste ettevõtete ees, kes siin Eestis või regioonis toimetavad. Noh, sa mainisid Nortalit, tegelikult see maailm täna, IT-arendus on väga-väga kirju. Et me meelega oleme jätnud teaduspoole alles. Meil on eraldi küberneetika struktuuriüksus, infoturbe. Teadus-arendusüksus, mis tegelebki siis nii-öelda alusuuringute ja rakendusuuringutega, mille, mille teadmuse me siis kanname üle kas enda toodetesse või teenustesse. Ja, ja see, mida seal tehakse, see on, on deep-tech ja üldiselt on see, on siis infoturbe vallas nii alusuuringud ka rakendusuuringud.

Kas mina, minu jaoks ongi olnud küberneetika, ma arvan, üks kõige Eesti edukamaid näiteid sellest, kus teadlased hakkavad ettevõtet tegema ja, ja tuleb hästi välja ka lõpuks. Et mul, ma isegi ei suuda nimetada mitte ühtegi teist, mis oleks nii edukas ja nii kaua tegutsenud ja nii kaugele jõudnud, et, et võikski olla nagu ütleme siis nagu Eesti üks väheneid kui mitte ainus edukas näide sellest, kuidas teadlased peavad ettevõtted tegema.

Ei, ma olen nõus, et mingisugune väga suur success story me ei ole olnud. Me kindlasti ei saa näidata selliseid kasvunumbreid nagu Bolt või tegelikult ka Nortal või Helmes. Et nende, nad on olnud palju agressiivsemad enda kasvus, ütleme alguse aegadest peale. Meie oleme ikkagi pigem olnud. No niisugused rahulikud kulgejad, kui, kui noh, kui mõtelda, et mis eesmärke me endale seame, siis me ütleme umbes niimoodi, et me soovime kasvada kümme kuni kakskümmend protsenti aastas. Nii käibe kui ka töötajate poole pealt, eks ole, ma seda töötajate poolt nagu väga ei tahaks afisseerida, sest et minu jaoks on võib-olla juhina olulisem efektiivsus kui see, kui palju meil inimesi tööl on. Ja see on meid, see on meid tegelikult noh, me oleme rahul tegelikult selle kasvuga ja me näeme ka seda, et kui me väga nagu agressiivselt hakkame kasvama. Me oleme seda siin paar korda tegelikult üritanud selle kaheteist aasta jooksul, millal me oleme küberneetikas olnud või üheteist aasta jooksul. Siis, siis me näeme, et kultuur läheb katki sisemiselt, teenuse kvaliteet kukub ära. Et võib-olla seda ei ole vaja, et me oleme täna sellise mõnusa, mõnusa balansi enda jaoks, enda jaoks nagu saavutanud. Me tunneme, et see hetkel töötab. Kindlasti ma ütleks niimoodi, et, et meie nagu areng, me ei taha jääda nagu SME-ks, et täna me oleme seal kuskil kakssada nelikümmend töötajat, eks ole, kakskümmend neli miljonit eurot on aasta lõpus käive. Et me ei taha SME-ks jääda, et me pigem tegelikult ikkagi tahame orgaaniliselt kogu aeg edasi kasvada. Meie strateegias ei ole kunagi olnud ühinemisi või ülevõtmisi, et see on ka üks viimane. Või noh, see on ka üks asi tegelikult, kui te vaatate, kuidas meie konkurendid kasvavad jälle seesama Nortal, Helmes, aga ka teised, et, et selleks, et mingit suurt kasvu nii-öelda jätkata. Pead sa tegelema ikkagi mingist hetkest ühinemiste ja ülevõtmistega, et sa ei suuda seda kasvu nii, niisama näidata. Ja üks asi, mis ma tahan öelda, et tegelikult. Selle alguse juurde tagasi tulles, et noh, me oleme küll teaduspõhine ettevõte, aga tegelikult on, ma arvan, see saladus on selles, et kuidas sa paned teadlased ja insenerid, tarkvara arendajad, koos tööle. Et kuidas sa tekitad sellise nii-öelda. Vastastikuse, ma ei tea, usaldusliku suhte, et see, mida teadlane välja mõtleb, et seda suudab insener realiseerida ja realiseerida niimoodi, et see kuskile tootesse läheb. Ma arvan, et kui, kui rääkida nagu lihtsalt, teha nagu research instituuti, see on, see on tegelikult palju lihtsam ülesanne. Kui see, et sa võtad nagu tead, raske, mingisuguse krüptograafilise algoritmi, mingi, noh, ütleme näiteks mingi postkvant krüptograafilise algoritmi. Sellise asja, mida sa saad kuskil näiteks Smart-ID sees kasutada.

Meil oli kõige suurem võib-olla selline initsiatiiv start-up'i osas, oli sellise tootega nagu Sharemind, mis. Initsiatiiv, kus me siis lõime tarkvara, mis võimaldas töödelda konfidentsiaalseid andmeid, konfidentsiaalsete andmete pealt teha päringuid. Ja me tõesti jooksime selle asjaga, ütleme, ma ei tea, kaks tuhat viisteist, kuusteist aastal noh, nii kaugele, et me olime nagu sisemiselt valmis selle üksuse küberist välja spinnima. Looma eraldi ettevõtte, andma ära ka enamusosaluse. Aga mis juhtus, oli see, et turg ei tulnud järgi. Et tegelikult sellist asja nagu ma ei tea, konfidentsiaalsete nagu andmetöötluse turgu polnud olemas tol hetkel. Ja, ja investorid ei olnud nõus kaasa tulema ja tegelikult noh, miks nad ei olnud nõus kaasa tulema, oli see, et, et me ei suutnud neile näidata adekvaatset pipeline'i, et kes seda toodet ostab. Väga äge tehnoloogia Tarpast välja kasvanud teadusgrante seal hunnikutes peale pandud noh, ikka miljonites. Aga ei suutnud seda teha. Võtsime sammu tagasi, ei lõpetanud selle tehnoloogia arendamist ära. Aga otsustasime niimoodi, et me jätame ta nagu selliseks rakendusuuringute platvormiks ja vaatame, et kas see, kas see turg siis kasvab järgi. Sest et noh, huvitav benchmark on see, et kui vaadata neid projekte, mida Tarpa rahastab, siis nad ütlevad, et tegelikult see tehnoloogia, mida me täna rahastame, et see peaks jõudma kuskilt tooteküpsuseks kümme kuni viieteist aasta pärast, on ju. Täna on aasta kaks tuhat kakskümmend viis, kaks tuhat kakskümmend, kakskümmend neli me sõlmisime Eurostatiga esimese lepingu, kus sellist konfidentsiaalset andmetöötlust nagu noh, toote tasemel nagu rakendati. Et Tarpa pani väga täppi oma asjadega, meie hoidsime asja elus, täna me saame näidata, et meil on esimene nii-öelda noh, kommertsiaalleping selles vallas. Aga me oleme, me ei ole nagu. Töötamas edasi tõesti selle start-up'i teemaga, et me täna vaatame, et see on küberneetika osa, eks ole, pigem me mõtleme, et võib-olla me ehitame. Struktuuriüksuse selle sharemind'i ümber, eks ole, sest seal on ka täna väga palju noh, kaasnevaid tehnoloogiaid, mida saab seal. Selle, selle väärtuspakkumusega nagu lisada nagu mingid AI aspektid, eks ole, kogu see privaatsete andmete teema on väga-väga kaugele arenenud. Et see on üks nagu kõige, kõige nagu käega katsutavam asi, mida me, mida me tahtsime välja spinnida. Me oleme kaks struktuuriüksust Küberist maha müünud, ühe, mõlemad kusjuures naljakal kombel Kanada ettevõtetele, me tegelesime visuaalnavigatsiooniga, merevisuaalnavigatsiooniga. Selle struktuuriüksuse müüsime maha sabikule ja hiljem selleks Garmanach tehnoloogiale. Me tegelesime lennujuhtimistorni arendamisega nagu remote tower arendamisega, selle me müüsime Adacel tehnoloogiale maha. Me nägime, et nad ei muutu, nad ei olnud nagu head meie portfelliosad, et me ei jõudnud näiteks lennundusega tegeleda, et see on ikkagi nagu väga, väga spetsiifiline asi või, või. Või merenduses visioalne navigatsioon, eks ole, meremärgid, poid, tuletornid, see ei ole nagu meie, meie teema. Aga. Praegu ka, ma ütlen, et me tegeleme ikkagi küberis uute tehnoloogiate arendamisega, mida me noh, arendame sellise mõttega, et võib-olla me kunagi tõstame nad välja, et me ei tea ka, kuidas see läheb. Aga kui on vaja, kui, kui me näeme, et nagu küberi keskkond ei soosi sellist agressiivset kasvu või et keegi tuleb ja tahab. Meiega väga tugevalt mingit joint venture'it või mingit mudelit teha, siis me oleme seda, oleme nõus seda kaaluma, aga, aga me jah, praegu nagu väga nagu järjekindlalt sellise eesmärgiga kallal ei tööta. Ja see valdkond, kus me täna nagu otsime kasvu või nagu uut toodet, on tegelikult küberturvalisus.

Me tegime omal Nortalis niimoodi, et me põhimõtteliselt sellele tiimile, kes tegib mingit uut toodet, kui asi hakkas juba nagu tiibu kandma, et siis oli fifty-fifty, viiskümmend protsenti jäi ettevõttele või Nortalile ja viiskümmend protsenti läks meeskonnale, eks, et. Kuidas Küberis see täna jaotatud on, kuidas sa motiveerid selle meeskonna üldse nagu välja mõtlema mingit uut toodet, kuidas tal on üldse lootused? Noh, ma mõtlen nagu lõpuks on nagu Nokia, et teed jumala ägeda uue Feature'i, saad tuhat eurot onju, thanks onju, astu edasi onju. Et, et, et kuidas sa motiveerid üldse oma ettevõtte sees inimesi innoveerima?

See on väga hea küsimus, esiteks on ikkagi, ma arvan, innovatsioonikultuur. Meil on ka jah, ma arvan, et need inimesed, kes nagu innovatsiooni eest veavad, on ka küberi osanikud. Et aga meil ei ole täna nagu sellist eraldi mingit optsiooniskeemi innovatsiooni peale. Otseselt üles ehitatud, et tol korral, kui me seda Sharemind'i nagu spin-out'i tegime, siis see skeem oli üsna sarnane, et kolmandik, kolmandik, kolmandik, mida me otsisime, eks ole, et otsime investori, kolmandik on siis. Töötajate puhul ja kolmandik on siis Küber, noh, me ise nägime, et ilmselt meid ju looditakse seal mingisuguse esimese kahe raundiga väga kiiresti nagu välja. Mis on nagu tegelikult okei, eks ole, et ela, elame-näeme. Aga jah, et meil ei ole nagu sellist väga agressiivset sellist, sellist innovatsiooni, ma ei tea, rewarding pool'i, et okei, jah, me, me anname nagu mingisuguseid boonuseid, kui sa patendi välja töötad, eks ole. Mingit ideekorje, protsessides osaled ja nii edasi, aga ühte keskset asja ei ole jah.

Sellise ettevõtte juhtimine ja, ja on see sinna viimine, kus ta peaks olema, on ju. On ja kindlasti omaette väljakutse, mida Taavi oma küsimusega ka puudutas, et sul on seal hulk teadust, hulk teadlasi, eks, et kuidas sa hoiad neid nagu huvitatuna. Ma oleks küsinud või ma tegelikult võib-olla vist võiks küsida, et omanike survet, teil on asjad targasti korraldatud, et omanike survet nagu selles mõttes ei ole, eks, et, et ikkagi võtmeisikud ise on valdavalt ju küberneetika osanikud, ei ole mingit investorit kuskil, kes istuks. Istuks kuskil ja, ja noh, nõuaks, eks ole, et poisid, kus on, kus on, et rohkem, rohkem, rohkem, et, et te saate nagu mingis mõttes ise valida seda tempot. Kas sa, aga kas sa näed, et see oleks teistmoodi Eestis võimalik? Kas sa näed, et on võimalik juhtida sellist noh, tugevasti teadusel baseeruvat ettevõtet niimoodi, et ta ikkagi allub mingisugusele noh, tavabörsi, ma ei tea, tavastart-upi loogikale ja oodatakse, oodatakse kogu aeg?

Jah. Jah, see on huvitav asi, et mina olen nüüd ka samas vastkonnas töötanud kolmkümmend aastat peaaegu onju, et ja mingil hetkel vaata, need IT-süsteemid on ikkagi ühelaadsed. Ehk siis noh, mehitad ühele registri, teisele registrit, teed sinna peale midagi, eks, et ja see tüütab ära. Ja needsama noh, see balanss, kuidas sa selle nii-öelda väga hea tarkvarainseneri või, või, või, või, või küberturbeinseneri hoiad motiveerituna. Ikkagi on selles, et sa pakud talle seda võimalust, et okei, teeme natuke igavat tööd, aga noh, muuhulgas saad tegeleda ka oma selline huvitava projektiga, eks, et sa hoiad sellest nagu paralleeli, et, et, et sa tihti võtadki sisse endale mingi grand'i, kuigi see grand ei too sulle mingit kasumit, on ju, sellepärast. Noh, üldjuhul sa pead kolmandiku ju kuludelt ise kandma ja nii edasi, on ju, et heal juhul, kui see grant üldse siin nulli toob, on ju, aga, aga et sa võtate puhtalt selle pärast sisse, et pakkuda seda noh, balanssi, et, et lisaks sellele nii-öelda müüriladumisele, mida sa päevast päeva teed, on ju, et, et, et siis saab vähemalt midagi huvitavat ka teha, et ma ei tea, kas sul on sama, sama kogemus, aga, aga mul on kuidagi.

Absoluutselt on jah, ja ma ütlen, et esimest korda, ma arvan. Ma küberis põlesingi sellepärast läbi, eks ole, et, et kus sa leiad uue ägeda projekti, mida nendele noh, ikkagi geeniustele siia ette tuua. No kas nad seda võid

Nojah, aga sa pead nagu, kuidas sa leiad nagu kommertsprojekti, eks ole, et ei ole niimoodi, et noh, et kui, noh, kui sa ütlagi võtad nagu teadlase ja, ja ütleme, mingisuguse tugeva tark, tarkvaraarhitekt, ega nad nagu väga tugevad müügiinimesed ei ole. Et kuidas see leiab nagu kogu aeg nagu küberisse sellised, oh näed, et nüüd teeme selle asja ja siis järgmine aasta on meil see asi ja see ja lõpuks tõmbad ennast nii kinni, sest sa tunned, et sa oled nagu nii palju pannud ja sa ei, ei suuda nagu ise nagu seda uut järgmist projekti nagu saavutada. Et meil on täna nagu selles suhtes, nagu me oleme, me võime olla õnnelikud, et tegelikult küberil on väga palju, peaaegu meil on, eks ole, kuuse nagu viis äriüksust ja see teadusjuunit, et meil tegelikult igas üksuses ikkagi on põnevaid väljakutseid ja kui sa küberisse tuled, siis sa tegelikult ei pea tegelema mingi nüri, noh, ma ei tea, kodulehega arendamisega või mida, vabandust teiste eest. Et sa tegelikult, sa saad nagu, noh. Päris ägedaid projekte teha, et see on kindlasti meie. Aga see

Aga räägime nüüd natukene sellest, et, et Küberi algusaegadel oli, oli kõvasti tööd Eestis ja, ja kõik oli vaja ju teha ja luua ja, ja nii edasi ja eks seda tööd on vaja siiamaani teha, aga, aga praegu teie kasv tuleb ikkagi väljapoolt Eestit. Et, et räägime sellest, kus täna oleme ja just selle koha pealt ka, et ma arvan, et Küberil on üks adekvaatsemaid pilte selle kohta, et kes siis päriselt nii-öelda Eestit kopeerib. Et ja, ja, ja kus, kus maailma otstes?

Me ei räägi sellepärast, et, et seal on minu arvates need probleemid lahendatud võib-olla teistmoodi. Ja isegi kui nad ei ole lahendatud, siis seal on väga tugevad sellised huvid, et sinna nagu. Üliraske on Eesti tehnoloogiaga vahele saada, kui me räägime mingist keskvalitsuse noh, sellistest projektidest, mida nagu küberneetika teeb. Ma arvan, et UK-s nüüd digiidentiteedi osas võib-olla on Eestil võimalus. Kui vaadata, kuidas nad selle narratiivi, kuidas see Stalmer selle üles seadis, eks ole, saatis oma nõunikud siia, tegelikult refereerib otseselt Eestit kui, kui ühte parimat use case'i, seal võib olla võimalus. Aga ma ütlen, et Prantsusmaale või Saksamaale keskvalitsuse tasemele. Ülikeeruline, ma olen, ma olen proovinud, ma olen proovinud või noh, me oleme, vabandust, me oleme proovinud Saksamaal osariikide tasemel, ei ole õnnestunud, aga mulle tundub, et nagu Nortalil võib-olla nüüd õnnestub. Nende mudel on ka see, et sakslane müüb sakslasele, et veidi nutikam võib-olla kui see, mida meie teeme.

UK-s on see, mina kirjutasin oma bakalaureusetöö sellest digiidentiteedist kunagi avalikus halduses, peale seda, kui ma olin programmeerijana ühe suve Londonis töötanud ja, ja kui esimest korda Tony P tõstatas ID-kaardi teema. Need ei ole kuskile kadunud, nad kardavad suut Orwelli riiki ja nad ei usalda absoluutselt ja toovad kohe esimese näitena, kuidas. Hitler läks Saksamaale või vabandust Austriasse sisse ja võttis rahvastikuregistri ja, ja see nende jaoks on ka digiidentiteet lahti ja, ja tegi sealt omad järeldused on ju. See on, see on Inglismaal olemas, see, et nad nagu selle narratiivi tõstsid läbi siis. Migratsiooni on ka tegelikult huvitav. Ma arvan, et see nagu lõpuni ei lenda, et tegelikult peaks ikkagi rääkima teenustest, efektiivsusest ja kuidas nagu sa, kuidas sa nagu inimesele, kodanikule lähemale tuled. Ja kuidas sa otsid, ütleme, universaalset digitaalset identiteeti, et noh, erinevad osapooled kokku tuleks. Aga no elame-näeme, sest Talmeri valitsus on praegu päris hapras kohas, aga, aga Taavi, ma tahtsin sulle öelda ühe, ühe huvitava repliigi, et kunagi ütleme üks niisugune viis või seitse aastat tagasi saime ka kutse Küberist, et minna tegema workshop'i Baden-Württemberi. Kuidas võiks kasutusele võtta siis seda Eesti XD mudeli? Ja, ja seal oli väga innovatiivne, eks ole, osariigi juht kutsus meid laua taha, ta oli sinna võtnud linnapead, eks ole, siis KOV-ide juhid. Siis föderaaltasemelt inimesed ja siis ma rääkisin, me, me tegime workshop'i, et mis asi on X-tee, kuidas ta töötab, kuidas ta Eestis kasutatakse ja siis saadeti need. Need, need erinevad osapooled nii-öelda siis töögruppidesse tööle. Ja noh, parim use case, millega nad suutsid välja tulla, erinevatel põhjustel oli mingisugune koerte ja hobuste registrite infovahetus ja siis ma ütlesin, noh, selle jaoks ei ole küll vaja, eks ole, XT-d või, või noh, ütleme seda Eesti andmemudelit, aga põhimõtteliselt nendel on see asi noh, nii läbipõimunud, see seadusandlus. Et, et, et sul ei ole nagu mandaati selle teemaga tegeleda, et ongi noh, keegi, keegi kirjutas selle riigi lihtsalt nagu nii kinni. Et, et sa ei saa jagada erinevate osapoolte vahel andmeid ja oligi kõik, ma tulin sealt ära, ütlesin, et, et. Tore, et noh, seda probleemi tuleb lahendada kuskilt mujalt, eks ole, on see föderaaltasendil ja, ja saada mingi erimandaat või mida iganes. Teie,

me oleme liiga väike organisatsioon, et noh, siis, siis mul peaks tõesti olema mingisugune, mingi venture fund siin sees, mingi private equity, kes maksab sellist pikka mängu. Õnneks on maailm täna piisavalt veel suur, et me, me leiame neid kasvuvõimalusi ka noh, madalamate rippude tõunate korjamisega, eks ole. Aga võib-olla tõesti, et kui näiteks USA-sse selline kontseptsioon maha müüa, noh siis peaks, siis peaks selle küberi ümber keerama ja, ja hoopis teistmoodi seda tegema ja ilmselt viima ka selle ettevõtte peakontori USA-sse. Et ilmselt, vaid kindlasti.