Kuidas geeniustele tööd anda ja kuidas panna deep tech Eesti idusektorit kandma?

Tere kõigile, Ette Mõtte kuulajatele, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on stuudios, järjekordne saade on käes ja me räägime täna deep-techist mõnes mõttes. Ja ma arvan, et teises mõttes Eesti, Eesti IT ja Eesti e-riigi jaoks tõenäoliselt kõige, ühe kõige olulisema, võib-olla kõige olulisema IT-ettevõttega. Ja selle ettevõtte nimi on Cybernetica ja selle juht Oliver Väärtnõu on meie tänane külaline. Tere, Oliver. Tere. Tere, Taavi. Tsau. No peale Nortali, kes on pooled asjad progenud nagu Eesti e-riigil, mul on nagu, mul on tõesti raske leida sellist paralleeli, et noh, kui vundament on ikkagi päris palju nagu Cybernetica ja Cybernetica kuidagi seotud inimeste ehitatud Eesti e-riigil või ma, või ma eksin, lükka kohe ümber.

Ei, ma ei vaidle vastu, meil on päris suur jalajälg Eesti e-riigi arendamisel, et X-teest, ID-kaardini, Smart-ID. Valimised. Hääletamine, just maksu- ja tolli infosüsteemid ja nii edasi, et jaa, väga suur on meie panus olnud tõesti Eesti e-riiki.

Kuidas me, ma mõtlen, kuidas me sellele saatele nagu peaksime täna lähenema, et, et ma mingis mõttes tahaksin teid nimetada nagu deep-tech'i ettevõtteks. Start-up teie otseselt ei ole, on ju, et noh, raha ei kaasa, fonde sees ei ole. Ma ei tea, kas te okei käppi otsite või ei otsi, sellest me saame rääkida, aga kas deep-tech öelda teie kohta on õige?

Ma arvan, et isegi on jah, et vot küberneetika erisus on aegade algusest peale olnud selles, et me oleme üritanud kokku panna teadust ja arendustegevust. Et vaadates seda ajalugu, siis küberneetika kasvas välja ju küber, Teaduste Akadeemia küberneetika instituudis, mis tegeles puhtalt alus- ja rakendusteadustega. Siis, kui see ettevõte sai nii-öelda iseseisvaks era, era, eraettevõtteks, siis tegelikult otsustasid osanikud, omanikud, et see teaduse pool peab alles jääma ja sellest teaduse poolest peaks nagu tekkima ettevõttel. Konkurentsieelis kõikide nende teiste ettevõtete ees, kes siin Eestis või regioonis toimetavad. Noh, sa mainisid Nortalit, tegelikult see maailm täna, IT-arendus on väga-väga kirju. Et me meelega oleme jätnud teaduspoole alles. Meil on eraldi küberneetika struktuuriüksus, infoturbe. Teadus-arendusüksus, mis tegelebki siis nii-öelda alusuuringute ja rakendusuuringutega, mille, mille teadmuse me siis kanname üle kas enda toodetesse või teenustesse. Ja, ja see, mida seal tehakse, see on, on deep-tech ja üldiselt on see, on siis infoturbe vallas nii alusuuringud ka rakendusuuringud.

Kas mina, minu jaoks ongi olnud küberneetika, ma arvan, üks kõige Eesti edukamaid näiteid sellest, kus teadlased hakkavad ettevõtet tegema ja, ja tuleb hästi välja ka lõpuks. Et mul, ma isegi ei suuda nimetada mitte ühtegi teist, mis oleks nii edukas ja nii kaua tegutsenud ja nii kaugele jõudnud, et, et võikski olla nagu ütleme siis nagu Eesti üks väheneid kui mitte ainus edukas näide sellest, kuidas teadlased peavad ettevõtted tegema.

Ei, aga vaata teistpidi ma saaks, ma olen nõus, on ju, aga ma leian siit kohe ka vaidlemise koha, et kui me küsime, et, et see on nagu Eesti noh, et, et see kõige edukam näide on ju, et siis noh, võib ju püsti panna küsimus, Oliver kindlasti naeratab ja vastab, et kas me siis nagu saame. Kas me saame nimetada seda nagu tohutu suureks tehnoloogiaettevõtte eduks, kui ettevõte ei ole börsil, ettevõte, eks ole, ei ole mingisuguseid miljardilisi valuation'eid toonud Eestisse, eks ole, ei ole tohutut hulka või isegi, isegi mitut inimest nagu miljardäriks teinud, ei ole kuskile välismaale maha müüdud, on ju, noh, et, et see kõik nagu, mida me ootame justkui nagu. Üli edukas startupid, seda teil ei ole ju, et mõne, noh, et mõnes mõttes, kui peale vaadata, on justkui tegu nagu sellise rahuliku teadlaste nagu teenuseettevõttega hoopis.

Kaks asja. Sorry, ma, mis, mis seal halba on selles? Ei, see

ei ole midagi halba, aga me ei saa ju selles mõttes, et, et me, kui me tavaliselt kutsume siia start-up. Siis me ju noh, ei, nagu isegi deep-tech'ist me ei oota ju nendelt, me ei küsi, et oh, et te olete nüüd juba jõudnud nagu mingi rahuliku mingi, ma ei tea, kahekümne millise aasta käibeni, on ju. Et noh, well done nagu, et seda oligi Eesti riigil vaja, et me tegelikult nagu start-up'idest, keda me oma saatesse kutsume, ikkagi ootame midagi muud.

Ei, ma olen nõus, et mingisugune väga suur success story me ei ole olnud. Me kindlasti ei saa näidata selliseid kasvunumbreid nagu Bolt või tegelikult ka Nortal või Helmes. Et nende, nad on olnud palju agressiivsemad enda kasvus, ütleme alguse aegadest peale. Meie oleme ikkagi pigem olnud. No niisugused rahulikud kulgejad, kui, kui noh, kui mõtelda, et mis eesmärke me endale seame, siis me ütleme umbes niimoodi, et me soovime kasvada kümme kuni kakskümmend protsenti aastas. Nii käibe kui ka töötajate poole pealt, eks ole, ma seda töötajate poolt nagu väga ei tahaks afisseerida, sest et minu jaoks on võib-olla juhina olulisem efektiivsus kui see, kui palju meil inimesi tööl on. Ja see on meid, see on meid tegelikult noh, me oleme rahul tegelikult selle kasvuga ja me näeme ka seda, et kui me väga nagu agressiivselt hakkame kasvama. Me oleme seda siin paar korda tegelikult üritanud selle kaheteist aasta jooksul, millal me oleme küberneetikas olnud või üheteist aasta jooksul. Siis, siis me näeme, et kultuur läheb katki sisemiselt, teenuse kvaliteet kukub ära. Et võib-olla seda ei ole vaja, et me oleme täna sellise mõnusa, mõnusa balansi enda jaoks, enda jaoks nagu saavutanud. Me tunneme, et see hetkel töötab. Kindlasti ma ütleks niimoodi, et, et meie nagu areng, me ei taha jääda nagu SME-ks, et täna me oleme seal kuskil kakssada nelikümmend töötajat, eks ole, kakskümmend neli miljonit eurot on aasta lõpus käive. Et me ei taha SME-ks jääda, et me pigem tegelikult ikkagi tahame orgaaniliselt kogu aeg edasi kasvada. Meie strateegias ei ole kunagi olnud ühinemisi või ülevõtmisi, et see on ka üks viimane. Või noh, see on ka üks asi tegelikult, kui te vaatate, kuidas meie konkurendid kasvavad jälle seesama Nortal, Helmes, aga ka teised, et, et selleks, et mingit suurt kasvu nii-öelda jätkata. Pead sa tegelema ikkagi mingist hetkest ühinemiste ja ülevõtmistega, et sa ei suuda seda kasvu nii, niisama näidata. Ja üks asi, mis ma tahan öelda, et tegelikult. Selle alguse juurde tagasi tulles, et noh, me oleme küll teaduspõhine ettevõte, aga tegelikult on, ma arvan, see saladus on selles, et kuidas sa paned teadlased ja insenerid, tarkvara arendajad, koos tööle. Et kuidas sa tekitad sellise nii-öelda. Vastastikuse, ma ei tea, usaldusliku suhte, et see, mida teadlane välja mõtleb, et seda suudab insener realiseerida ja realiseerida niimoodi, et see kuskile tootesse läheb. Ma arvan, et kui, kui rääkida nagu lihtsalt, teha nagu research instituuti, see on, see on tegelikult palju lihtsam ülesanne. Kui see, et sa võtad nagu tead, raske, mingisuguse krüptograafilise algoritmi, mingi, noh, ütleme näiteks mingi postkvant krüptograafilise algoritmi. Sellise asja, mida sa saad kuskil näiteks Smart-ID sees kasutada.

Ja, ja siis veel ka välismaale müüa. Ja, just ja

välismaale ka veel müüa, see tähendab seda, et sa pead seda tegema kuidagi avatult, läbipaistvalt, eks ole, et see on sertifitseeritav ja nii edasi. Et see teekond on väga-väga pikk ja tavaliselt see teaduse osa, noh, teadlane on uudishimulik, teadlane ütleb, et näed, tegin artikli valmis, okei, tegin patendi valmis, eks ole, me oleme, leiutis on olemas, on ju. Aga seda, et seda leiutist tuleb nii-öelda paketeerida, optimeerida, kõige selle teemaga tuleb tegelema, see on väga-väga suur töö ja selleks on väga talendikaid insenere ikkagi sinna vastu vaja selle teadlasega töötama. Ja sa pead teiselt poolt nagu seda teadlast ka motiveerima, tulema sellest nagu teadusest välja ja ütlema, et näed, et aga ma tulen ka teile engineering'ule appi. Ja, ja mis on võib-olla veel nagu huvitav, nagu minu tähelepanek on see, et kui sa oled nagu väike ettevõte, noh nagu Cyber siin kümme aastat tagasi oli, meil oleme sada töötajat, eks ole, see teadusüksus oli seal selline nelikümmend, viiskümmend inimest, on ju, või noh, see teadus-arendusüksus. Siis tänaseks, kui me oleme nagu kakssada viiskümmend, siis sellist nagu koos töötamist, niisugust personaalset vastutust, seda mentaliteeti nagu alles hoida. On, on päris raske, et tegelikult kipud sa ikkagi seda ettevõtet nagu viima nagu silodesse, eks ole, sina vastutad teaduse eest, sina vastutad arenduse eest, selle toote eest. Et kuidas sa tekitad selliseid nagu, nagu ma ei tea, üleosakondade projekte ja distsipliine ja nii edasi, et see juhtimine muutub palju keerulisemaks, jah.

Kuule, aga lähme korra sinna toodete poole just, et mis sa mainisid, et te olete ikka selles mõttes ju ka proovinud ju nii-öelda startup teha iseenda sees, et sellest me tegelt vähe räägite, me isegi olen ma Henrik oma saates liiga vähe rääkinud sellest, et ikkagi väga paljud Eesti tuntud startup'id on sündinud kuskil. Noh, ikkagi kellegi kõhus, see on otses-mõttes sealt ja siis sealt välja kasvanud, et, et Oliver, teil on ka olnud ikkagi päris mitu sellist nagu katsetust teha päris nii-öelda omaette. Omaette nagu noh, siis nagu toode või, või, või, või siis lausa ikkagi nagu nii-öelda start-up ettevõtte. Et kuidas nendega praegu läinud on või, või kuidas see on jätkuvalt teil fookuses?

Meil oli kõige suurem võib-olla selline initsiatiiv start-up'i osas, oli sellise tootega nagu Sharemind, mis. Initsiatiiv, kus me siis lõime tarkvara, mis võimaldas töödelda konfidentsiaalseid andmeid, konfidentsiaalsete andmete pealt teha päringuid. Ja me tõesti jooksime selle asjaga, ütleme, ma ei tea, kaks tuhat viisteist, kuusteist aastal noh, nii kaugele, et me olime nagu sisemiselt valmis selle üksuse küberist välja spinnima. Looma eraldi ettevõtte, andma ära ka enamusosaluse. Aga mis juhtus, oli see, et turg ei tulnud järgi. Et tegelikult sellist asja nagu ma ei tea, konfidentsiaalsete nagu andmetöötluse turgu polnud olemas tol hetkel. Ja, ja investorid ei olnud nõus kaasa tulema ja tegelikult noh, miks nad ei olnud nõus kaasa tulema, oli see, et, et me ei suutnud neile näidata adekvaatset pipeline'i, et kes seda toodet ostab. Väga äge tehnoloogia Tarpast välja kasvanud teadusgrante seal hunnikutes peale pandud noh, ikka miljonites. Aga ei suutnud seda teha. Võtsime sammu tagasi, ei lõpetanud selle tehnoloogia arendamist ära. Aga otsustasime niimoodi, et me jätame ta nagu selliseks rakendusuuringute platvormiks ja vaatame, et kas see, kas see turg siis kasvab järgi. Sest et noh, huvitav benchmark on see, et kui vaadata neid projekte, mida Tarpa rahastab, siis nad ütlevad, et tegelikult see tehnoloogia, mida me täna rahastame, et see peaks jõudma kuskilt tooteküpsuseks kümme kuni viieteist aasta pärast, on ju. Täna on aasta kaks tuhat kakskümmend viis, kaks tuhat kakskümmend, kakskümmend neli me sõlmisime Eurostatiga esimese lepingu, kus sellist konfidentsiaalset andmetöötlust nagu noh, toote tasemel nagu rakendati. Et Tarpa pani väga täppi oma asjadega, meie hoidsime asja elus, täna me saame näidata, et meil on esimene nii-öelda noh, kommertsiaalleping selles vallas. Aga me oleme, me ei ole nagu. Töötamas edasi tõesti selle start-up'i teemaga, et me täna vaatame, et see on küberneetika osa, eks ole, pigem me mõtleme, et võib-olla me ehitame. Struktuuriüksuse selle sharemind'i ümber, eks ole, sest seal on ka täna väga palju noh, kaasnevaid tehnoloogiaid, mida saab seal. Selle, selle väärtuspakkumusega nagu lisada nagu mingid AI aspektid, eks ole, kogu see privaatsete andmete teema on väga-väga kaugele arenenud. Et see on üks nagu kõige, kõige nagu käega katsutavam asi, mida me, mida me tahtsime välja spinnida. Me oleme kaks struktuuriüksust Küberist maha müünud, ühe, mõlemad kusjuures naljakal kombel Kanada ettevõtetele, me tegelesime visuaalnavigatsiooniga, merevisuaalnavigatsiooniga. Selle struktuuriüksuse müüsime maha sabikule ja hiljem selleks Garmanach tehnoloogiale. Me tegelesime lennujuhtimistorni arendamisega nagu remote tower arendamisega, selle me müüsime Adacel tehnoloogiale maha. Me nägime, et nad ei muutu, nad ei olnud nagu head meie portfelliosad, et me ei jõudnud näiteks lennundusega tegeleda, et see on ikkagi nagu väga, väga spetsiifiline asi või, või. Või merenduses visioalne navigatsioon, eks ole, meremärgid, poid, tuletornid, see ei ole nagu meie, meie teema. Aga. Praegu ka, ma ütlen, et me tegeleme ikkagi küberis uute tehnoloogiate arendamisega, mida me noh, arendame sellise mõttega, et võib-olla me kunagi tõstame nad välja, et me ei tea ka, kuidas see läheb. Aga kui on vaja, kui, kui me näeme, et nagu küberi keskkond ei soosi sellist agressiivset kasvu või et keegi tuleb ja tahab. Meiega väga tugevalt mingit joint venture'it või mingit mudelit teha, siis me oleme seda, oleme nõus seda kaaluma, aga, aga me jah, praegu nagu väga nagu järjekindlalt sellise eesmärgiga kallal ei tööta. Ja see valdkond, kus me täna nagu otsime kasvu või nagu uut toodet, on tegelikult küberturvalisus.

Me tegime omal Nortalis niimoodi, et me põhimõtteliselt sellele tiimile, kes tegib mingit uut toodet, kui asi hakkas juba nagu tiibu kandma, et siis oli fifty-fifty, viiskümmend protsenti jäi ettevõttele või Nortalile ja viiskümmend protsenti läks meeskonnale, eks, et. Kuidas Küberis see täna jaotatud on, kuidas sa motiveerid selle meeskonna üldse nagu välja mõtlema mingit uut toodet, kuidas tal on üldse lootused? Noh, ma mõtlen nagu lõpuks on nagu Nokia, et teed jumala ägeda uue Feature'i, saad tuhat eurot onju, thanks onju, astu edasi onju. Et, et, et kuidas sa motiveerid üldse oma ettevõtte sees inimesi innoveerima?

See on väga hea küsimus, esiteks on ikkagi, ma arvan, innovatsioonikultuur. Meil on ka jah, ma arvan, et need inimesed, kes nagu innovatsiooni eest veavad, on ka küberi osanikud. Et aga meil ei ole täna nagu sellist eraldi mingit optsiooniskeemi innovatsiooni peale. Otseselt üles ehitatud, et tol korral, kui me seda Sharemind'i nagu spin-out'i tegime, siis see skeem oli üsna sarnane, et kolmandik, kolmandik, kolmandik, mida me otsisime, eks ole, et otsime investori, kolmandik on siis. Töötajate puhul ja kolmandik on siis Küber, noh, me ise nägime, et ilmselt meid ju looditakse seal mingisuguse esimese kahe raundiga väga kiiresti nagu välja. Mis on nagu tegelikult okei, eks ole, et ela, elame-näeme. Aga jah, et meil ei ole nagu sellist väga agressiivset sellist, sellist innovatsiooni, ma ei tea, rewarding pool'i, et okei, jah, me, me anname nagu mingisuguseid boonuseid, kui sa patendi välja töötad, eks ole. Mingit ideekorje, protsessides osaled ja nii edasi, aga ühte keskset asja ei ole jah.

Sellise ettevõtte juhtimine ja, ja on see sinna viimine, kus ta peaks olema, on ju. On ja kindlasti omaette väljakutse, mida Taavi oma küsimusega ka puudutas, et sul on seal hulk teadust, hulk teadlasi, eks, et kuidas sa hoiad neid nagu huvitatuna. Ma oleks küsinud või ma tegelikult võib-olla vist võiks küsida, et omanike survet, teil on asjad targasti korraldatud, et omanike survet nagu selles mõttes ei ole, eks, et, et ikkagi võtmeisikud ise on valdavalt ju küberneetika osanikud, ei ole mingit investorit kuskil, kes istuks. Istuks kuskil ja, ja noh, nõuaks, eks ole, et poisid, kus on, kus on, et rohkem, rohkem, rohkem, et, et te saate nagu mingis mõttes ise valida seda tempot. Kas sa, aga kas sa näed, et see oleks teistmoodi Eestis võimalik? Kas sa näed, et on võimalik juhtida sellist noh, tugevasti teadusel baseeruvat ettevõtet niimoodi, et ta ikkagi allub mingisugusele noh, tavabörsi, ma ei tea, tavastart-upi loogikale ja oodatakse, oodatakse kogu aeg?

Nojah, päris raske on, ma arvan, et palju vähem oleks sellist eksperimenteerimist, palju vähem oleks sellist, ma ütleks, et niisugust sotsiaal. Sotsiaalprojektidesse panustamist, noh näiteks, et ma ei tea, meie, meie see research unit, eks ole, annab ülikoolides loenguid, Jan Villemson andis välja võistlusmatemaatika raamatu, eks ole, mida me sponsoreerisime. Tegelikult on niimoodi, kui me teeme alusteadust, ega mina juhi, juhtkonna, juhi, juhtkonna poolt ei küsi, eks ole, et mida me täpselt ja milleks me teeme. Et ma tegelikult ikkagi ütlen, et noh, et teeme alusteadust selleks, et olla nagu konkurentsivõimelised. Et ma aeg-ajalt nagu kasutan seda research pool'i mingite nii-öelda kõrte tõmbamiseks, projektide tõmbamiseks, et aitame nüüd asju edasi. Et ma arvan jaa, et see, kui me oleks börsiettevõte, siis me oleks palju rohkem, ma ei tea, inglise keeles on sõna stream-line'd, eks ole, selleks, et, et me peame toetama ainult oma. Tooteid või siis väga agressiivselt otsima kogu aeg uusi nii-öelda toote plaane. Et tegelikult, mis sellel research instituudil või sellel teadusüksusel ma ütlen, et tehke teadust, eks ole, et tulge nagu breakevenisse ja, ja, ja noh. Toetage meie neid ärisuundi oma uute ideedega, uute mõtetega, eks ole, et aidake neid edasi. Ja mõnikord ma ütlen, et okei, et noh, seal tekivad iseenesest mingid patendi ideed, siis me istume maha, vaatame, et, et. Kuidas, kas me peaks neid kuidagi nii-öelda kaitsma või mitte, on ju. Ja üldiselt on niimoodi, et ma arvan, et kümnest ideest võib-olla kahel ma näen mingisugust kommertsväärtust, on ju, enamus on ikkagi selline, et aa, me näeme, et siin ei ole mida patenteeritud, et see on nagu meil võimalus saada patent, eks ole. Aga kas see noh, jah, kas sellel on nagu kommertsmõte, seda ma ei, ma ei, ma ei usu.

Jah. Jah, see on huvitav asi, et mina olen nüüd ka samas vastkonnas töötanud kolmkümmend aastat peaaegu onju, et ja mingil hetkel vaata, need IT-süsteemid on ikkagi ühelaadsed. Ehk siis noh, mehitad ühele registri, teisele registrit, teed sinna peale midagi, eks, et ja see tüütab ära. Ja needsama noh, see balanss, kuidas sa selle nii-öelda väga hea tarkvarainseneri või, või, või, või, või küberturbeinseneri hoiad motiveerituna. Ikkagi on selles, et sa pakud talle seda võimalust, et okei, teeme natuke igavat tööd, aga noh, muuhulgas saad tegeleda ka oma selline huvitava projektiga, eks, et sa hoiad sellest nagu paralleeli, et, et, et sa tihti võtadki sisse endale mingi grand'i, kuigi see grand ei too sulle mingit kasumit, on ju, sellepärast. Noh, üldjuhul sa pead kolmandiku ju kuludelt ise kandma ja nii edasi, on ju, et heal juhul, kui see grant üldse siin nulli toob, on ju, aga, aga et sa võtate puhtalt selle pärast sisse, et pakkuda seda noh, balanssi, et, et lisaks sellele nii-öelda müüriladumisele, mida sa päevast päeva teed, on ju, et, et, et siis saab vähemalt midagi huvitavat ka teha, et ma ei tea, kas sul on sama, sama kogemus, aga, aga mul on kuidagi.

Absoluutselt on jah, ja ma ütlen, et esimest korda, ma arvan. Ma küberis põlesingi sellepärast läbi, eks ole, et, et kus sa leiad uue ägeda projekti, mida nendele noh, ikkagi geeniustele siia ette tuua. No kas nad seda võid

leia siis või? Neil on, neil on üks fail küsimustega, millele nad tahaks vastata.

Nojah, aga sa pead nagu, kuidas sa leiad nagu kommertsprojekti, eks ole, et ei ole niimoodi, et noh, et kui, noh, kui sa ütlagi võtad nagu teadlase ja, ja ütleme, mingisuguse tugeva tark, tarkvaraarhitekt, ega nad nagu väga tugevad müügiinimesed ei ole. Et kuidas see leiab nagu kogu aeg nagu küberisse sellised, oh näed, et nüüd teeme selle asja ja siis järgmine aasta on meil see asi ja see ja lõpuks tõmbad ennast nii kinni, sest sa tunned, et sa oled nagu nii palju pannud ja sa ei, ei suuda nagu ise nagu seda uut järgmist projekti nagu saavutada. Et meil on täna nagu selles suhtes, nagu me oleme, me võime olla õnnelikud, et tegelikult küberil on väga palju, peaaegu meil on, eks ole, kuuse nagu viis äriüksust ja see teadusjuunit, et meil tegelikult igas üksuses ikkagi on põnevaid väljakutseid ja kui sa küberisse tuled, siis sa tegelikult ei pea tegelema mingi nüri, noh, ma ei tea, kodulehega arendamisega või mida, vabandust teiste eest. Et sa tegelikult, sa saad nagu, noh. Päris ägedaid projekte teha, et see on kindlasti meie. Aga see

sind, Oliver, nagu mul on kohe jätkuv küsimus on ju, kuidas sellises olukorras sina juhina. Eks sinu noh, mingis mõttes ju vastutus on see, et, et see krempel ikkagi areneks, on ju, et te saavutaksite seda kasvu, mida sa tahad ja et see äripool oleks olemas. Et kuidas sa, milliseid kompromisse või ma ei tea, milliseid nagu tarkusi peab siis kasutama, et seda geeniuste seltskonda nagu hallata, eks ole, et kui palju sa saad neil kukil istuda ja küsida, et noh, andke, tuleb, tuleb, tuleb, et noh, tuleb ka midagi uut või et, et mis te teete seal, et mingi surve, ma kujutan ette, peab olema või, või ei pea?

Ikka peab, aga seda, see, see ei ole selline personaalne surve, ma arvan, et see on pigem nagu selline nagu story telling, et, et kuhu me tahame minna, eks ole. Et milline on see meie mingi narratiiv, et me tahame iga aasta kasvada kümme protsenti, me tahame fokusseerida nendele valdkondadele, otsime sealt valdkonna seest innovatsiooni, toome sinna valdkonda uusi tehnoloogiaid. Pigem on nagu, pigem on nagu see, see, et kui sa kellelgi lähed ütlema, et nii, homme on vaja innovatsiooni, siin on vaja patenti, noh, siis üldiselt inimesed lähevad katki.

Sa lähed ütled, kuule, sa oled juba kolm kuud vahtinud seda mingit kahte koodirida, et noh, tuleb ka midagi või mis vahitseda?

Jah, ja mõnikord tulebki Eureka, ma räägin ühe hea loo siia, mis mulle, seda võib vist. No juba

hakkasid rääkima.

Hakkasin rääkima sellest ees, Eesti ID, ID-kaardi kriisist, eks ole, et oli niisugune case, et, et oli vaja siis luua see tarkvara selle põhjal. Selle teadusavastuse põhjal, mis tõestab ära, et näed, et Eesti ID-kaart on katki. Ja siis ma küsisin oma teadlaste käest ühe vanemteaduri käest, et noh, et kaua sa seda tarkvara siis teed? Ta ütles, et noh, et ma ei tea, ma siin mingi kuu aega, kaks kuud, midagi sellist. Siis. Härra helistab mulle kahe päeva pärast, ütleb, valmis. Ma küsisin, mis sa tegid? Ei, ma käisin teatris ja ma mõtlesin selle teema peale natuke, natuke tõsisemalt.

Ja oligi valmis?

Jah, ja siis ma mõtlesin tükk aega, et kuidas ma sellest asja hinnastan.

Aga sellega on hea, et seda on ju minevikus tehtud, see kuulus lugu sellest mingist, üks oli Fordi või, või, või kellel oli see generaator, mis ei tahtnud üldse korralikult töötada, siis kutsus mingi ilge inseneri. Kes istus kaks nädalat mingi masina kõrval ja siis pani põhimõtteliselt kuvaldaga ühe kohta nagu lakso ära, on ju. Ja siis esitas arve noh, kümme tuhat dollarit, mis on ülikallis, on ju, tollel ajal oli, et. Ja noh, Ford vist oli, hakkas seal midagi pahandama, et miks nii palju on ju, et siis vana kirjutas harva lahti, et, et laks masina pihta maksis dollar. Nii

ongi, nii ongi. Aga, ja näed, ja siis, ja siis tuleb kiiresti niimoodi ja kui võib-olla kaks nädalat ei tee midagi, eks ole, et mõtled, on ju. Aga sellest peab olema väga suur usaldus ka, et sellist asja nagu lasta teha, on ju.

Aga räägime nüüd natukene sellest, et, et Küberi algusaegadel oli, oli kõvasti tööd Eestis ja, ja kõik oli vaja ju teha ja luua ja, ja nii edasi ja eks seda tööd on vaja siiamaani teha, aga, aga praegu teie kasv tuleb ikkagi väljapoolt Eestit. Et, et räägime sellest, kus täna oleme ja just selle koha pealt ka, et ma arvan, et Küberil on üks adekvaatsemaid pilte selle kohta, et kes siis päriselt nii-öelda Eestit kopeerib. Et ja, ja, ja kus, kus maailma otstes?

Jaa, diagnoos on õige, et meie tänane nagu põhiaur on või läheb ikkagi välismüügi peale. Et me Eestis vaatame väga spetsiifiliselt hankeid, kus osaleda, hoida referentsi, aidata mingeid konkreetseid domeene edasi. Aga põhiline aur meil läheb ikkagi selle peale, et, et ennast nagu väljapoole müüa. Ja noh, selles suhtes oleme nagu huvitav ettevõte, et kui kõik küsivad minu käest, et okei, et kas Cyberil on mingisugune nagu müügistrateegia, et mis nagu, kus nagu, kus riikides te tahate läbimurret saavutada, siis ma ütlen niimoodi, et noh, et me oleme hästi valvsad, silmad-kõrvad lahti, vaatame, kes kus toimetab, eks ole. Ja proovime, me, kui meil hakkab signaale tulema, siis proovime neid asju siis ära close'ida või, või noh, jõuda seal kiiresti nagu lepinguteni. Et kus me nagu, kus me nagu viimasel, viimastel aastatel oleme, kuhu me oleme end energiat suunanud, eks ole, üks suur teema on meil Brasiilia. Et tohutult suur riik, kakssada viiskümmend miljonit elanikku, ma ei tea, pindala sama suur kui, kui, kui Euroopa, aga mis on nagu huvitav, eks ole, kaheksateist eraldi föderaalriiki, seda paljud eestlased ei tea. Ja iga föderaalriik on tegelikult ikkagi suhteliselt iseseisev. Et ta ei ole nagu noh, ikkagi suhteliselt Ameerika mudel, et, et kui sul on, kui sul on, eks ole. Osariik, siis nad pakuvad kodanikele teenuseid, annavad välja isikud, tõendavad dokumente. Jah, nagu, nagu kogu selline e-riigi stack võiks olla ühes osariigis, on ju. Ja me oleme seal, esiteks me näeme seda, et need brasiiliasid on väga palju Eestis käinud, nii keskvalitsuse tasemel kui ka osariikide tasemel. Meie oleme täna seal töötamas ühes osariigis, Sierra, mis on niisugune, ma ei tea, kolme ja viie miljonine paras, meile paras tükk, eks ole, kus näidata, et Eesti mudel võiks Brasiilias töötada. Aga see on tegelikult väga palju huvi ka teistelt osariikidelt ja ka keskvalitsusest, et me suuname üsna palju energiat sinna. Praegu selle account'i kasvatamisse. Ja noh, kui seal Brasiilias käia, siis saatke aru, et noh, et see terve Brasiilia võib sind ära nagu. Süüa, ta neelab sind alla ja sa ei jõua mitte millegi muuga tegeleda. Kuidas me oleme seal lähenenud, on see, et meil on strateegiline partner, üks Brasiilia ettevõtte nimega Valid, kes on seal kohalik börsiettevõte. Kes on kolmkümmend aastat andnud välja Brasiilias isikut tõendavaid dokumente ja nüüd näeb, et e-government või, või digiriik on see, mis kasvab ja üritab sellist. Passide väljaandmist, passide ja ID-kaardi väljaandmist organisatsiooni keerata siis digiorganisatsiooniks. Päris, päris tõsine challange. Aga mulle tundub, et, et me võidame seal vähemalt nagu liigume õiges tempos ja, ja oleme kaasas. Kus me veel toimetame, üksikud riigid Aafrikas. Aga noh, Aafrika, esiteks Aafrika jälle ei ole üks, on ju. See on ikkagi kohati on väga challanging või noh, väga nagu väljakutseterikas, et. Et leida riike seal, mis noh, kultuuriliselt meile võiks sobida, on ju, kus on ka ütleme, inseneride tase selline, et, et, et on kuhu peale no ütleme, niisugust muru või puid kasvatada, on ju, mõnikord on niimoodi, et tead, et läheb. Presidendi või, või, või, või ministri juurde ja see räägib sulle, kui äge kõik on ja digiriik tuleb ja seda on muidugi järgmisteks valimisteks vaja, eks ole. Ja siis lähed sinna kuskile IT house'i, kes ütleb sulle, et kuulge, kas te meile Linuxi ja Windowsi koolitusi teete, on ju, et väga raske. Aga Aafrikas meil on täna. Beniin on tubli, elevandil, urannikul toimetame praegu, Tuneesia suhteliselt keeruline koht, Marokos on meil mingeid referentsi, Namiibias, Keenias, et noh, vaikselt toimetame. Siis Aasiast Malaisia, Malaisia tegelikult, ma arvan, liigub selles suunas, et, et võtta üle nii see siis X-tee kontseptsioon. Kogu täna me oleme nagu sinna müünud enda X-tee tooteversiooni unified exchange platvorm, seal on kakssada viiskümmend organisatsiooni. On varsti peaaegu liidetud, nad vaatavad digiidentiteedile väga sarnaselt ja tegelikult nad üritavad nagu kopeerida seda, seda, seda Eesti riiki ikkagi või e-riigi arhitektuuri ikkagi väga täpselt, kõik need portaalindused, teenused, eks ole, kõik on väga-väga sarnane. Indoneesia vaatab samas suunas, aga noh, Indoneesia on ka, eks ole, ütleme järjekordne Brasiilia ja, ja noh, seal see ärikultuur on veel keerulisem, et meile on nagu paras pähkel see. Kuhu me ei ole vaadanud, on, on, on Kesk-Aasia riigid, ütleme, Usbekistan, ma ei tea, Kasahstan ja nii edasi. Natuke oleme eemale hoidnud, ei ole, ei ole tahtnud sinna ennast väga, väga liigutada.

Vot, aga ma siin ikkagi, no ma ise tean vastust, aga ma natukene siin saatekuulajate jaoks ikkagi küsin selle ära, et noh, et me jätkuvalt me räägime noh, noh, eestlase jaoks mõnes mõttes eksootikast on ju, me ei räägi Saksamaast, me ei räägi Prantsusmaast, me ei räägi UK-st. Miks me ei räägi?

Me ei räägi sellepärast, et, et seal on minu arvates need probleemid lahendatud võib-olla teistmoodi. Ja isegi kui nad ei ole lahendatud, siis seal on väga tugevad sellised huvid, et sinna nagu. Üliraske on Eesti tehnoloogiaga vahele saada, kui me räägime mingist keskvalitsuse noh, sellistest projektidest, mida nagu küberneetika teeb. Ma arvan, et UK-s nüüd digiidentiteedi osas võib-olla on Eestil võimalus. Kui vaadata, kuidas nad selle narratiivi, kuidas see Stalmer selle üles seadis, eks ole, saatis oma nõunikud siia, tegelikult refereerib otseselt Eestit kui, kui ühte parimat use case'i, seal võib olla võimalus. Aga ma ütlen, et Prantsusmaale või Saksamaale keskvalitsuse tasemele. Ülikeeruline, ma olen, ma olen proovinud, ma olen proovinud või noh, me oleme, vabandust, me oleme proovinud Saksamaal osariikide tasemel, ei ole õnnestunud, aga mulle tundub, et nagu Nortalil võib-olla nüüd õnnestub. Nende mudel on ka see, et sakslane müüb sakslasele, et veidi nutikam võib-olla kui see, mida meie teeme.

No seal on ka mu ikkagi baasprobleemid, needsamad, et meie näeme selles okei asja, et andmed on omavahel ühendatud või registrid on omavahel ühendatud ja me saame andmed vahetada, eks, et sakslane ei näe, näe seda. Ei, seda

kindlasti.

Ma käisin just hiljuti, hiljuti lastega, lastega Londonis jalutasin mööda tänavat, on ju, suur kisa, inimesed vehkisid kätega kõik, megafonid möllasid, on ju, sireenid ümberringi. Läksin lähemale, mis siis on? Ja no tõesti, see oli nagu päris suur asi ja siis anti mingisugune flaier mulle kätte, kus oli pikalt lahti seletatud, miks see on nagu kõige õudsam idee kunagi üldse nagu sellist jama tegema hakata ja nojah, ma ei mäleta sellist asja.

UK-s on see, mina kirjutasin oma bakalaureusetöö sellest digiidentiteedist kunagi avalikus halduses, peale seda, kui ma olin programmeerijana ühe suve Londonis töötanud ja, ja kui esimest korda Tony P tõstatas ID-kaardi teema. Need ei ole kuskile kadunud, nad kardavad suut Orwelli riiki ja nad ei usalda absoluutselt ja toovad kohe esimese näitena, kuidas. Hitler läks Saksamaale või vabandust Austriasse sisse ja võttis rahvastikuregistri ja, ja see nende jaoks on ka digiidentiteet lahti ja, ja tegi sealt omad järeldused on ju. See on, see on Inglismaal olemas, see, et nad nagu selle narratiivi tõstsid läbi siis. Migratsiooni on ka tegelikult huvitav. Ma arvan, et see nagu lõpuni ei lenda, et tegelikult peaks ikkagi rääkima teenustest, efektiivsusest ja kuidas nagu sa, kuidas sa nagu inimesele, kodanikule lähemale tuled. Ja kuidas sa otsid, ütleme, universaalset digitaalset identiteeti, et noh, erinevad osapooled kokku tuleks. Aga no elame-näeme, sest Talmeri valitsus on praegu päris hapras kohas, aga, aga Taavi, ma tahtsin sulle öelda ühe, ühe huvitava repliigi, et kunagi ütleme üks niisugune viis või seitse aastat tagasi saime ka kutse Küberist, et minna tegema workshop'i Baden-Württemberi. Kuidas võiks kasutusele võtta siis seda Eesti XD mudeli? Ja, ja seal oli väga innovatiivne, eks ole, osariigi juht kutsus meid laua taha, ta oli sinna võtnud linnapead, eks ole, siis KOV-ide juhid. Siis föderaaltasemelt inimesed ja siis ma rääkisin, me, me tegime workshop'i, et mis asi on X-tee, kuidas ta töötab, kuidas ta Eestis kasutatakse ja siis saadeti need. Need, need erinevad osapooled nii-öelda siis töögruppidesse tööle. Ja noh, parim use case, millega nad suutsid välja tulla, erinevatel põhjustel oli mingisugune koerte ja hobuste registrite infovahetus ja siis ma ütlesin, noh, selle jaoks ei ole küll vaja, eks ole, XT-d või, või noh, ütleme seda Eesti andmemudelit, aga põhimõtteliselt nendel on see asi noh, nii läbipõimunud, see seadusandlus. Et, et, et sul ei ole nagu mandaati selle teemaga tegeleda, et ongi noh, keegi, keegi kirjutas selle riigi lihtsalt nagu nii kinni. Et, et sa ei saa jagada erinevate osapoolte vahel andmeid ja oligi kõik, ma tulin sealt ära, ütlesin, et, et. Tore, et noh, seda probleemi tuleb lahendada kuskilt mujalt, eks ole, on see föderaaltasendil ja, ja saada mingi erimandaat või mida iganes. Teie,

teie nagu noh, mingis mõttes võiks ju mõelda, et okei, et, et kui ma ei saa nii-öelda inseneride ja müügitööga, eks ole, et noh, äkki peab siis, võtan sammu tagasi, eks ole, palk on lobistid ja noh, et hakkame seda asja teistmoodi lahendama. Aga see. Selleks

me oleme liiga väike organisatsioon, et noh, siis, siis mul peaks tõesti olema mingisugune, mingi venture fund siin sees, mingi private equity, kes maksab sellist pikka mängu. Õnneks on maailm täna piisavalt veel suur, et me, me leiame neid kasvuvõimalusi ka noh, madalamate rippude tõunate korjamisega, eks ole. Aga võib-olla tõesti, et kui näiteks USA-sse selline kontseptsioon maha müüa, noh siis peaks, siis peaks selle küberi ümber keerama ja, ja hoopis teistmoodi seda tegema ja ilmselt viima ka selle ettevõtte peakontori USA-sse. Et ilmselt, vaid kindlasti.

No meil selle aasta saadet üks märksõnasid on see, see deep-tech'i teema olnud ja minu meelest olid sina, Taavi, kes mõned kuud tagasi mingis saates ütlesid, et noh, et meil teatavasti nendel meie poolt ristitud pasteedi ettevõtetel ei lähe, eks ole, nagu kõige paremini täna startupidena, et noh, minu meelest sa ütlesid, et sina usud, et, et deep-tech on see, mis tõmbab Eesti. Idumaastikku uuesti nagu välja, eks, Oliver, mis sa. Sina oled, eks ole, seal nagu reaalselt käppapidi sees, et mis sa arvad, kas, kas deep-tech, deep-tech'ist nagu võiks saada Eesti idunduse uus ed

Deep tech on, ma arvan, et deep tech'i raames me peame nagu teadvustama endale seda, et see mäng on palju pikem. Et meie, kui, kui noh, Eesti edulood on täna tulnud, eks ole, SaaSist, et software as a service teenuste ettevõtete loomisest. Siis kui me hakkame rääkima deep-tech tehnoloogiate loomisest, siis kõigepealt me räägime siin tehnoloogilist või tähendab omavalitsust teadusprobleemide lahendamisest, siis tehnoloogiliste probleemide lahendamisest ja siis. Eks ole vastava mingisuguse organisatsiooni müügi ja organisatsiooni sinna ümberloomisest. Ja ma, ja ma näen ka seda, eks ole, et, et mujal maailmas, kuidas nagu see deep-tech ökosüsteem töötab, on see, et nagu riik tuleb ikkagi väga tugevalt sellise rakendusteadusliku. Toe, nagu finantstoega sinna taha, et, et need, et need ideed viiakse mingisugusesse faasi, et siis ütleme, riskikapital ja, ja, ja, ja siis. Jah, riskikapital ja siis hiljem nagu private equity tuleb ja võtavad need teemad ülesse. Ja ma näen, et nagu meil täna sellist ökosüsteemi veel ei ole, võib-olla see Skeleton on nagu esimene näide, kus selline deep-tech hakkab nagu tekkima, kus on tõesti see kogu see ahel läbi, läbi, läbi käidud. On ju, et noh, ma olen, ma olen kindlasti nagu positiivselt meelestatud, aga ma arvan, et need tulemusi nii kiiresti ei tule, võib-olla kui tul, ja kui tulevad, siis need tulemused on kindlasti nagu väga püsivad ja väga ägedad. Aga, aga ma arvan, et noh, et me homme ütleme, et nagu deep-tech'ist tuleb nagu, nagu suur. Edulugu, ma arvan, vara on veel loota ja ma näen nagu, ja üks asi, mis nagu mida ma nagu võib-olla peaks mainima siin, on see, et ma arvan, et meie see policy mindset ütleme, Haridus-Teadusministeeriumis ja EIS-is ei ole sellele veel järgi jõudnud, et vaadake seda Eesti deep-tech programmi EIS-is, on ju, noh, see ei ole nagu tõsiselt, vabandust, see ei ole tegelikult väga tõsiseltvõetav. Et noh, seal peaks olema nagu kordades suurem, kordades suurem. Nagu tugi sellele teemale. Ja deep tech'is ka võib-olla, et me peaksime hakkama mõtlema, et mis need meie deep, deep tech'i nišid on, eks ole, et. Et me ei saa öelda, et deep tech ja kõik, on ju, et võib-olla me peaks hakkama vaatama, et kus meil on, eks ole, haridus-teaduskomponendid ja siis hakkama nagu selle kallal nagu süstemaatiliselt töötama.

Aga iseenesest on hea, et me sinnapoole ikkagi liigume, sellepärast et uusi mõtteid ja ideid on vaja ja, ja, ja selles mõttes praegu tõesti pasteet tundub, et. Et selles osas on muu maailmale järgi jõudnud, et meil on vaja jälle mingit uut suunda, millega eest, eest edasi, edasi ära liikuda ja, ja just see, et. Noh, mulle isiklikult küll, kui ma vaatan kas või neid vestlusi, mida me teeme siin saates või need vestlused, mida me teeme erinevates seltskondades, et. Et ikkagi sellise nagu teaduse komponendi osakaal igas ettevõttes, no ma seal igas Eesti ettevõtlusega ütlen, suuremates ettevõttes on ikkagi kasvanud. Et see, millest me ütleme kümme aastat tagasi rääkisime, et oih, et näed, et ettevõtted teevad liiga vähe teadust, teevad liiga vähe koostööd ülikoolidega, eks, on ju. Ma arvan, et see koostööd ülikoolidega kindlasti ongi veel, veel väheldane. Aga, aga see sisemine teadus, et me anname oma inimestele võimaluse ikkagi ideid ellu viia, toetame neilt kuhugi maani. Võib-olla kas see isegi, mis startup välja, mis iganes, on ju. Et see on küll, noh, minu sõpruskonnas kõvasti parem, et ma ei tea, kas sul on sama pilt, sa näed seda kaubandus-tööstuskorras ka, on ju.

Jah, ma arvan kindlasti ja tegelikult seda ju toetab ka nagu üldine statistika, et kui vaadata nagu teadus-arenduskulutused ettevõtetes, siis tegelikult need lähevad ju, ju pidevalt ülesse. Ja, ja kasvavad kiiremini viimastel aastatel kui riigi omad, et ma arvan, et ettevõtted on aru saanud, et nagu see vana mudel ei tööta, et me peamegi otsima unikaalsust ja nii edasi. Mis ma võib-olla nagu selle deep-tech'i koha pealt tahan öelda, versus selle SaaS-i koha pealt, et ma arvan, et vaata. Kui me teeme teadust, siis ta ei ole nagu skaleeritav, et kui sa paned nagu kümme teadlast, siis sa saad nagu kümme korda kiiremini tulemuseni, et, et aga ma arvan, et noh, näiteks kui sa SaaS-is nagu paned serverid throughputi, siis seal see skaleerub palju kiiremini. Et me peame olema selle deep teeki osas kannatlikumad. Ja, ja, ja ma, siis ma arvan, me jõuame nagu tulemuseni. Et ja ma, ma olen positiivselt, positiivselt meelestatud, aga ma tahaks, et nagu, et see ökosüsteem hakkaks sellest aru saama, et kuidas deep-tech'i teha, on ju. Ja, ja, ja siis, ja siis me jõuame nende asjadeni. Ma arvan, et hästi oluline on mõelda nagu. Kuidas öeldes nagu terminoloogias nagu capability'te loomisele või nagu võimekuste loomiseni, et, et siis, siis tekib ka meil nagu deep-tech ettevõtted, et kui meil on mingisugused nagu baasvõimekusest siin riigis olemas. Ülikoolides koostöös ettevõtetega, et siis järjest rohkem hakkab tekkima nende, neid, neid deep-tech ettevõtteid.

Hüva, aitäh sulle, Oliver, meie saateaeg on läbi ja me soovime. Nelikümmend kaks ja pool minutit, ma ei tea vist. Kas jätkame veel nelikümmend minutit, ei ole? Ma ei jõudnud

rääkidagi nagu sisuliselt, millest me, nagu, mis meil ägedad asjad on, aga see jääb siis järgmisse saatesse.

See on alati muide kõige parem, kui kõik lähevad nii kuulajad kui rääkijad lähevad ära tundega, et nii palju jäi rääkimata. See on tegelikult minu jaoks alati olnud hea saate mõõdupuu. Sest esiteks jääb nalik sisse ja teiseks see tähendab, et see keegi ei hakanud jaurama ja asi ei läinud väga igavaks. Aga, ja meil on kolmandaks, meil on põhjust sind kunagi tagasi kutsuda ja küsida, et noh. Kutse,

siis ma võin kaubandustööst kojast rääkida, et andke mulle üks pool aastat aega, siis mul on nagu enam-vähem arusaamine, et mis seal toimub. Ma olen, ma olen praegu seal natukene selline. Ei, ma juba juba tegelen ja läheb aega veel.

Ühesõnaga Oliver Väärtnõe, kutsume saatesse tagasi, mina, Taavi ja oleme tagasi, aga nädal aega pärast uute teemadega, aitäh ja kuulmiseni.

Aitäh, kõike head, nägemist.