@ ETTEMÕTE // 2026.02.25
delfi_ettemote_1051.m4a
KUUPÄEV
2026-02-25
PIKKUS
43m 00s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Podcasti „Ettemõte“ saates on külas investor Siim Teller, kellega arutletakse Eesti idufirmade tuleviku üle AI-ajastul. Saatejuhid Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka vestlevad külalisega sellest, kas fookus peaks olema süvatehnoloogiatel või jätkuvalt SaaS-põhistel ärimudelitel.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Tehisintellekti pealetulek on sundinud nii Eesti idufirmasid kui investoreid oma lähenemist muutma ning nende ees seisab küsimus, kas AI tulek on kõik täiesti sassi löönud ja meil tuleks keskenduda pika küpsemisajaga deep tech ettevõtetele või saame korrata oma SaaS-tüüpi ehk nn pasteediettevõtete edulugu.
Kindlasti eesmärk ei ole raha säilitamine, vaid. Mõju läbi efektiivse kapitali töölepaneku. Ma arvan, et kõik meie fondi investorid on samal ajal ka kapitalistid, kes tahaksid pigem saada rohkem raha tagasi, et veel rohkem mõju omada. Ja, ja meie tahame selle raha panna niimoodi tööle, et neile, neile see raha kolmekordselt vähemalt tagasi viia, eks ju, mis on niisugune hea fondi nagu eesmärk, pigem muidugi rohkem. Et me kinni, me ei mõtle kunagi ühegi investeeringu puhul, et, et noh, tore oleks, kui see lahendus maailmas investeeriks, aga see ilmselt ise ei majanda ennast ära või see ei kasva suureks ja nii edasi, et. Vikipeedes vaatasin enne ka nalja pärast, et sellele Nordicine Foundationile oli külge pandud silt, et see on niisugune efektiive altruise, ma isegi ei tea, mis see eesti keeles olla, olla võiks, aga et noh, teeme head, aga teeme seda efektiivselt head, mis, mis tähendab üldiselt ka seda, et need. Kõik asjad peaks olema vähemalt ise ära majandavad, pigem, pigem kasumlikud. Mina usun, et, et ka need positiivsed tehnoloogiad, mis mõjavad, jõuavad tõilisest mastaabiefektini. Peavad pigem olema tänapäeva maailmas kapitalistlikke laulustalad üles, üles ehitatud, et me, me ei saa ehitada mingit tehast, mis, mis ennast ise ära ei majenda. Ja, ja noh, võib-olla paar näidet lihtsalt, et, et üks investeering, mida me hetkel kaalume, on, on mõeldud andmekeskustele, et kuidas vähendada nende energiatarbimist ja energia on andmekeskuse põhisisend. Kaheksakümmend protsenti võib-olla kogu, kogukuludest on seal isegi, isegi rohkem ilmselt. Et kui seal õnnestub natuke asja, asja vähendada elektrikulu näol, siis see on väga-väga suur mõju. Mõju andmebaasi omanikule rahakoti näol. Aga mõju ka selle osas, et, et kui palju me toodetavast energiast peame sinna ära andma. Natuke saab sellega midagi muud, muud ette võtta, vähem, vähem toota, vähem saastada. Ja samal ajal iga lünk selles energia, energiamajanduses on, on koht, kus on võimalik efektiivsus sisse tuua täna. Ma, ma valisin energia, sest see on kuidagi, saab Eestis väga õnnetus, õnnetus koha, see on siin, et inimesed ütlevad, et tahaks, et elekter oleks odavam, et doteerime maksumaksja raha eest, aga samal ajal ei tahaks nagu need võimekus juurde ehitada. Minu arvates on kõik lahendatud probleemid täna tehnoloogiaga, lihtsalt tuleb neid investeeringuid teha. Võib-olla teine näide, et, et farmas on, asjad liiguvad väga aeglaselt, mis teeb ravimite väljatöötamise meelekalt kulukaks ja liiguvad aeglaselt sellepärast, et sellel on regulatsioon väga suur. Et noh, näiteks mingisuguseid ajukasvajate ravimid, et inimkatsete tegemise jõudmiseks on kuus aastat pluss kulub aega ja riskid on kõrged. See üks meie portfelliettevõte kasvatab laboris miniajusid, millel on sarnased omadused päris inimajule, me saame seal peal teha või siis õigupoolest nende kliendid saavad seal peal teha. Oma katseid. Regulatsioon peab ka muidugi muutuma, aga, aga see näitab, et tegelikult saab hoopis mingisuguseid shortcut'e tänapäeval arendada, mis, mis võiksid lühendada neid regulatsiooniperioodisid, et mitte nagu paari kuuga, vaid aastatega.