@ ETTEMÕTE // 2026.03.11
delfi_ettemote_1050.m4a
KUUPÄEV
2026-03-11
PIKKUS
45m 23s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Saatekülaline Priit Kaasik jagab oma kogemust, kuidas kasutada tehisintellekti ja agenditehnoloogiaid tarkvaraarenduse efektiivsuse kordistamiseks. Arutletakse selle üle, kuidas AI on muutnud idufirmade loomise protsessi ja milline on arendaja roll uues, agentidega täidetud töökeskkonnas.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Eesti idufirma hakkas olude sunnil programmeerimistöid tegema AI abiga, võttis eesmärgiks arendajate töö kahekordistada ja selle ka saavutas, kuid praeguseks on selge, et see oli vaid pisike osa võimalikust efektiivsuse kasvust.Tänases Ettemõtte podc...
Allkirjasta igal ajal, igal pool. Docobit, digiallkirjastamise portaal ja mobiiliäpp.
Tere kõigile ettemõtte kuulajatele, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on stuudios ja no millest me ikka räägime, terve Eesti ühiskond räägib ainult paarist-kolmest teemast ja üks nendest on ikkagi alati tehisintellekt või AI erinevate nurkade alt ja me oleme ikkagi Taaviga praktilise, praktilised inimesed. Nii et me oleme otsustanud teha täna väga praktilise saate ja saade on sellest, kuidas meie saatekülaline on AI ikkagi reaalselt nii-öelda põllul enda jaoks tööle pannud, loonud agendid, teeb selle ka esiteks igapäevaseid nii-öelda tööasju, aga teiseks sellel on laiem mõte. Me räägime sellest, kuidas idufirmat võiks asutada tänapäeval versus kümne aasta taguses ajas. Ja tänapäeval on vahe selles, et sul on AI ja mingid asjad saavad tehtud. Ülikiiresti ja üliefektiivselt ja võib-olla sa võid teha mitte ühe, vaid viis idufirmat ja mitte aastas, vaid päevas, aga võib-olla ka mitte. Meie külaline on Priit Kaasik, kes on Katana-nimelise idufirma kaasasutaja ja, ja enam seal ZTO-na ei tööta. Sellest, sellest miks, sest me saame ka rääkida, aga tere, Priit. Tervist. Tere, Taavi. Teeme, minul on nullagenti, mis minu jaoks tööd teevad, palju sul Taavi on?
Tead, mul juba täitsa teeb, aga loomulikult mul on ka abilised, kes seda kõike nagu cancel'davad, ehk siis. Me teeme praegu paari kliendiga täiesti noh, nii-öelda katsetusi, et kui vanasti. Tarikpara tegemine võttis aastaid aega ja, ja maksis miljoneid, et siis noh, hind on praegu ikka tulnud väga palju alla. Ja kõik uued lahendused, kaasa arvatud ka näiteks Kuri Kotkas ja kõik sellised asjad me teeme juba nii-öelda kaasaegselt või uutmoodi. Aga mina ise olen ikkagi ainult nii-öelda analüütiku rollis, ehk siis kirjutan neid siis nagu kirjeldusi, mida kokkuvõttes vaja on. Ja, ja sealt edasi läheb juba ta asi progejate kätte, ehk siis mul on nagu selge arusaam, et tänapäeva arendus käibki ikkagi niimoodi, et sul on mingi valdkonna spetsialist, kes teab oma domeene väga hästi. Ja tema küljes on siis üks, võib-olla poolteist programmeerijat. Ja siis terve armee agenti, kes seda asja kõik valmis teeb sulle. Ma ei tea, Priit, sul on ikka mingi teine, teine kogemus?
Ei, sa ikka tänapäeval ja oled aednik või master of the swarm, et sina ja X number agenti moodustate selle ühe unit'i. Kusjuures sa võid sellega ühte ettevõtet teha, aga üldiselt see on väga igav, et parem oleks, kui on vähemalt kaks-kolm sellist.
Üks asi, mis ma olen ikkagi üle peale tähele pannud, et päris niimoodi ikkagi ei saa, et oh, ma võtan, vaik, code'in ilma mingi taustata, lihtsalt lükkan mingi asja ülesse, et. Et selles mõttes AI on ikkagi noh, ta ikka teeb vigu ka ja professionaalne silm peab ikkagi üle vaatama selle loomingu, mis ta teinud on, eks, ja. Ja, ja, ja dialoog on hea, just mõtlen, et kui sul on analüütik ja, ja väga hea progeja, siis see dialoog seal koos sünnib, et, et see on nagu ideaalne nagu, nagu meeskond. Et ma ei alahindaks seda programmeerija rollitähtsust, et ta on ikkagi alles, lihtsalt tema nii-öelda noh, see aeg on muutunud, mille peale sa keskendud, et sa ei keskendu enam koodi kirjutamise peale, vaid sa pigem. Teed nagu siis nagu code review'd, mis oli kunagi, Priit, meil oli tavaprotsessis sees, et kõigepealt target'i, siis keegi teine vaatas su koodi üle, siis commit'iti. Ühte arvusse, teise arvusse, kolmandas arvusse, et, et nüüd on ainult see ülevaatamise töö jäänud.
Mina ei
nõustu sellega, aga ma tean, millest sa räägid, et kuskil aasta tagasi ma arvasin ka nii.
Okei, okei, okei, no väga hea, siis on, ma olen veel vastamaas. Ja
ma arvan, et nüüd sa pead siis, Priit, rääkima, kuidas päriselt täna koodi kirjutatakse või selliseid tarkvaraprojekte siis tehakse?
Mulle endale, ma olen valinud endale sihukese lemmikreferentsi, Steve Jege. Eelmise aasta lõpus publitseerime sellist projekti nagu Castdown ehk siis tema ja kakskümmend agenti ja siis ta tegi selleks aastaks sellise huvitava ennustuse, et. Üks Steve Jege koos kahekümne agendiga teeb nädal aega SHP järgi. Et seal kindlasti keegi ei jõua seda koodi vaadata. SHP, sa
mõtled siis kui Euroopa tõenäoliselt kõige väärtuslikum ja suurem tarkvaraettevõte?
Jah, selle süsteemiga, agendikarjasena nii-öelda. Ja see ikkagi ei ole nagu, ei lähe nagu nende agentide juurde vaatama, mida nad teevad, vaid minu sõber Sergei Anikin pakkus välja sellise. Uue engineering stiili, siis nagu Harnese engineering. See tähendab seda, et, et sa tegelikult siis nagu paigaldad siis nagu selliseid kontroll-post ja riskihaldusmehaanikat siis nende agentide üle, et aru saada kõigepealt, et millest nad aru said. Mida nad teevad, kas nad teevad ja kuhu suunas nad lähevad, sellise. Meetrika või siis tuled, mis vilguvad, mis ütlevad, et kas ma pean sinna sisse vaatama ja midagi korrigeerima või ta võib edasi tegeleda selle ülesandega, mis talle on antud.
Ja me võime nagu teha siis täna tarkvara niimoodi, et me suhtleme ainult masinaga ja ütleme talle, mis me tahame, et tulemus oleks. Ja me ei loe seda koodi üldse üle, vaid me ka selle ülesande anname tegelikult mingi, mingisugusele AI agendile, ütleme, et loe ise, et. Me, meie oleme nagu, ma ei tea, idee generaatorid lihtsalt või sellised ülevaatajad?
Mõnes mõttes tuleb nagu Zoom'ida üks asti ülespoole öelda, et me oleme keskendunud sellele lahendusele endale. Et meil on nagu väga selge töö, ehk siis ma viitan siin sellele, et Jobs to be done. Mõtlemisele, et mida see tarkvara peab meie jaoks ära tegema ja siis me jäämegi ainult selle efekti tasemele ja me soovime siis, et see masin teeks selle lahenduse, nii nagu meie soovime.
Vot siin ma olen nüüd natukene, noh. Kõvad mehed, kes teevad ZAPi järgi, on ju, kes nagu ZAPi teavad, mis ZAPi sees on, eks, kui suur ZAP on, et siis noh, igasuguseid loosungeid võib pilduda, eks, et. Mina olen ikka tarkvara teinud kolmkümmend aastat ja, ja ütleme niimoodi, et ma ei ole väga vähenenud progejaid. Kes päriselt omavad mingit domeeni teadmist, jah, kui sa oled kütnud kakskümmend aastat teha ainult nagu finantsinfosüsteemi või pangasüsteemi, eks. Siis sa tõesti võid pidada ennast ka seal nii-öelda tooteomanikuks või et seal on nagu domeeni teadmine olemas. Aga üldjuhul on ikkagi niimoodi, et domeeni teadmine noh, on mingi teatav kogemus, mis on ikkagi, mis ei ole nagu ütleme nii-öelda noh, iga progeja käes olemas, eks. Ja seetõttu nii-öelda teistpidi, sul on vaeslane inimest, kes tõesti noh, ma ei tea, tervishoius teab kõiki näiteks patsiendi nii-öelda liikumistest kogu nii-öelda eelarvese ülesehitavist ja nii edasi. Sul on oma selle domeeni teadmist ja kes sinna siia kõrvale viskad, suvalitsena, ma ei tea, noh, võtad mingi finantse domeeni progeja. Siis ta ilma selle domeeni tundva inimeseta, ta ikkagi ei suuda noh, lõppkokkuvõttes nagu adekvaatset toodet valmis teha. Et me võime siin muidugi vaidlema jätta seda ja nii edasi, eks, et noh, sul on ikkagi vaja seda tandemit ja teistpidi jälle. Ma olen täna näinud ka seda, mismoodi nii-öelda vibe code'ivad need nii-öelda siis need domeeniteadlikud inimesed. Ja seal teistpidi jääb puudu just sellest, et oot-oot-oot-oot-oot. Kasvo agendid on ikka kõik õigesti häälestatud selliselt, et nad tõesti noh, nii-öelda teevad sellist koodi, mis on, on küberturvaline. Ma muide rääkisin Codeborne'iga, ma arvan, üks kuu tagasi. Nüüd Codeborne'i me peame üheks nagu edukaimaks Eesti tarkvaranduseeratevõtteks. Ja nemad veel ei tee nii, nagu sina Priit räägid. Sest nad ütlevad, et neil on rendijas vastutus, eks, ja nad peavad nagu ühesõnaga noh, ütleme nii, et siin on kuskil, on ikkagi veel praegu veel mingil määral seda inimest vahel, et. Et jah, me võime pritsida neid lauseid, et teeb nagu kuuga sapi, on ju, aga noh. Sapp on ikka ilg elajas, on ju, et noh, et sa mingi moodustasid, mingi alamosa sellest sapist võib-olla tõesti teed kuu aega, on ju, et seda ma usun.
Muidugi on, siin on nagu sellised, kuidas öelda, see maailmade põkkumine, minu arust see ei puutu üldse nagu ei olegi selle, niivõrd selle tehnoloogiaga seotud kui oma peas või mõtlemisega seotud probleemid. Et see masinavärk ikkagi on ju niimoodi, et, et sa teadvustad neid tema nõrkusi, aga näiteks, kui sa, aga alustame kas või sellest samast domeeni ekspertiisist, siis. On väga lihtne eeldus teha, et AI on alati parem ekspert igas domeenis, mida me välja mõtleme, on ju. Ja probleemid on siin pigem selles, et kuidas valideerida, et selle teadmise, mis ta siis realiseerib koodina, et kas ta on selle õigesti teinud. Et kui sa paned need riskid ja card trail'id ja validation'id paika ja ütled, et sul on vaja sellist aparaati, mis, ma ei tea, juhib südameoperatsiooni. Siis loomulikult selle süsteemi disainimisel on kaks viisi, ehk siis sa ütled, et ma kasutan AI-d nagu copilot'ina või nagu paarimise, programmeerimise assistendina. Või siis süsteemina, mis teeb selle kõik ise ära ja mina kui arst võtan selle lihtsalt vastu. Et siin noh, kuidas ma nüüd ütlen. Et see mindset'i muudatus on see, et sa kas ei usalda teda või siis sa ütled, et sa teed nii kaua. Sedasama ülesannet ja sellisel viisil, et see hakkab tööle, et noh, meil oli nagu ka alguses Katanas selline, kui me tegime selle Prompt-Forest mindset'i pöörde, et. Kõige rohkem me takerdusime sinna, kui me arvasime, et AI peab töötama samal viisil nagu arendaja, et ta justkui võimendab arendajat. Aga kohe, kui me avastasime, et. Aga ta võib hoopis teistmoodi, et ta nii nagu AI-le meeldib, et siis ta tegelikult võimendub, et siis ta ei tee nii palju vigu.
Aga selles mõttes, ma olen nõus selles mõttes ei ole üldse vaidluskoht, et lihtsalt ma arvan, et, et noh, samamoodi tundsid. Ma arvan, need proged, kes, kes möllasid Assembleris, kui tulid esimesed nagu. Inimlikumad keeled nagu ma ei tea, C ja, ja, ja edasi, et, et siis nad ka rõõmustasid, et issand jumal, et nii palju koodi ei pea enam ise kirjutama, eks ole. Aga
Priit, see usalduse muutus, see on, see on tegelikult ju keeruline küsimus, mul on mingi kaitsta, annab mingi koodi, eks ole. Ma ei tea, võib-olla tsipib selle kokku, ütles, et ai, et tõmba oma arvutisse või ma ei tea, pane, pane sinna või pane käima, ühesõnaga, eks, et, et ma tegin seda. Sul on ikkagi päris raske jõuda selle usalduseni, et aga kas ta teeb päriselt seda, kas ta teeb seda turvaliselt, kas ta teeb midagi veel, eks ole, ega ta midagi ära ei kaota ja kui sa seda tõesti üle ei loe. No rumal mõte üle lugeda, siis kogu see ajasääst nagu põhimõtteliselt kaob ära, eks. Võit ongi, sellel kvantifitseerimisel on see, et.
Et kui sa ei pea code review'd tegema, selle alla läheb kõige suurem ajakulu või efektiivsus kadu tegelikult tarkvara tootmises.
Aga kuidas sa usaldama hakkad teda, lihtsalt kogemuse pealt või mõtled, et mul on ükskõik, et noh, et on, on midagi valesti, siis on, et siis teeme, teeme korda või sa, sa pead oma sees, noh, tegema selle muudatuse, mis tundub, et Taavi peas ei ole ka veel tehtud.
Sarnase'ga sa saad teda juhtida niimoodi, et ta teeb väga väikesed sammud ja itereerib väga palju kordi, see tähendab seda, et. Et see usaldus saab ju tulla ainult sellest, et teeb mingi asja valmis ja kui sa lased tal teha, see ei ole suur asi, et teha paralleelset ja väga kiiresti sada lahendust sama, samale ülesandele. Ja siis tuleb välja, et selle välise testimisega sajast näiteks üks töötab sellise. Kuidas nüüd öelda siis, neljaste vigade piiril, mis on täiesti adekvaatselt selle ülesande või selle ülesande nõuetele kohaselt. Ilma, et sa teaksid, kuidas ta täpselt tehtud on. Et sa lased sellele AI-le endale otsustada, näiteks me üks huvitav nagu avastus oli see, et kui me üritasime ühte suuremat teenust laiali lõhkuda väikesteks komponentideks Katanas. Siis ta ka, ütleme jah, piivalt keeras mingisuguse jama kokku, aga siis me küsisime ta käest, et millist arhitektuurid ise. Ta või arhitektuuris lahendusi ta ise eelistaks vastavalt sellele, millest ta kõige kibedam käsi on. Et siis ta lihtsalt vahetas uusat library'd ära ja hakkas, tegi praktiliselt järgmisel katsel juba poole parema kvaliteediga koodi, meil oli loopback'i. Library kasutusel tuli välja, et see väga niši asi, mis on, mida popim tarkvara või rohkem kasutatud keeled, seda osavam ta selles on. Pani sinna asemele ja tegi sellesama teenuse mitmeks tükiks, mis perfoomis paremini kui inimeste tehtud kood.
See usalduse teema tegelikult on nagu tõesti oluline ja ma arvan, et siin on, läheb üks jupp aega-aega, sellepärast et vaata, sul on üks kaks erinevat nagu levelit, üks on see, et kui ma ehitan ise omaenda teenust. Ja pean põhimõtteliselt seda ka ise kaitsma ja ise sellest ärist, kas siis tulu saama või mitte, on ju, siis on see üksmaailm. Nüüd teine teema on see, et kui sa ehitad kellelegi teisele teenust, noh, ma ei tea, pangale, haiglale, mis iganes, on ju. Et see kokkuvõttes, siin ei lähe ainult tarkvara, siin läheb nimi ka külge. Noh, näed, nemad tegid meile ja nüüd kujuta ette, kui tuleb skandaal, kuidas noh, ma ei tea, mõned apteegi või haigla kõik noh, info on noh, mingi küberrööndu tõttu lekkinud. Põhimõtteliselt selle ettevõtte surb. Et ja, ja vot see on see koht, kus nagu vanadel nii-öelda arendajatel läheb punasesse, sellepärast nad teavad, et issand jumal, et mul on sul nimi all, ma pean ju aru saama, et ma ei saa öelda, et see asi on turvaline. Ma täpselt ei saa isegi aru, mismoodi see kurat ju ehitatud on, on ju, et, et see on see koht, kus, kus me, ma arvan, et see vana maailm istub veel kinni. Ja, ja hoiab veel seda asja elus, et ma olen nõus sellega, et, et kõik, mis Priit räägib, nii siis sinna kokkuvõttes läheb. Küsimus on tempos ja kiiruses, on ju, noh, ma ütlen ausalt. Ma olen siin saates ka rääkinud, aga näiteks pilveteemadest, mis algasid aastal kaks tuhat neli või kaks tuhat kolm. Mul oli kaks tuhat seitse, mul oli oksendamiseni pilveteemadest, mul oli nagu nihuke kopp ees, et ma nagu mõtlesin, et issand jumal, ma ei suuda ühtegi pilvejuttu, kui kuulata enam, et see on nagu nii nagu tõesti haige. Ja pilv jõudis kohale umbes kuskil, ma arvan, üks kolmteist aastat hiljem pärast seda, kui sellest rääkima hakatakse. Eks sellesama AI-ga ka, ta üks kolmteist aastat ei lähe, aga ütleme kuskil kuue-seitsme aasta pärast me räägime sellest noh, hoopis teise pilguga ja teisel teemal. Praegu me ütleme nii-öelda ülemineku raskused, aga las Priit räägib edasi, et iseenesest on see väga õige, et ta räägib teile meil tegelikult meile tulevikust, et me kokkuvõttes jõuame sinna.
Et ega need probleemid ju ei ole tegelikult, ega mul ei ole nii, et mul on mingi probleemivaba lahendus, sest nagu te teate, kui aurumasid leiutati, siis esimene inimene üritas temaga võidu kaevata ja kõik arvasid, et see on üks igane mäkerdise, et. Vaevalt, et inimene üldse jõuab sellele tasemele või et masin, masin on lihtsalt naljakas, on ju, et näed, kus kaevab samamoodi. Aga et sa pead sellest nägema, et kuhu ta läheb ja siis kindlasti oli keegi inimene, kes üritas minna sinna tulevikku ja siis mõtlesid, mis asi selles aurumasinas seal teistmoodi on, sellepärast et ta jõuaks rohkem kaevata kui kümme inimest, et tõenäoliselt ta seal pani mingisugused. Golvi rõngad ja asjad tihedamaks ja auru surve läks kõvemaks ja hakkas kiiremini tööle, et, et siin on samamoodi, et see mindset on niimoodi, et kui sa hakkad seda, et CAN2 asjaga nagu pihta, et näed, ja allutsineerib. Ja sa kuidagi, kuidas nüüd öelda, ei taha seda settingut või seda lähenemist muuta erinevate nurkade all, et kuidas seda tööle saada. Seda CAN2-d on väga lihtne genereerida, siis itsitada, kuidas ta ei tööta. Ja väga raske on olla piisavalt järjekindel, et ta tööle saada. Ja minu arust sein ongi nagu see, et sa pead seal oma kümme tuhat tundi sinna sisse kütma ja järjekindlalt. Nürilt laskma tal proovida, muuta neid, sest sa tead, et kui sa sama asja teed, siis tõenäoliselt läheb pekke, on ju. Sa pead leidma temaga koos, vesteldes kas või selle uue nurga, mille alt ta vähendab seda errorit nii-öelda.
Mis see sinu setup on, kuidas, kuidas sa AI-ga koodi kirjutad ja kui, mis on need mehhanismid, mis sa oled sinna peale pannud, et aru saada, et kas sealt tuleb normaalne asi välja ka või et see lõpuks nagu päris on?
Ma olen Antropica suure austaja, et. Jah, juba pool aastat ainult Antropica asju kasutanud, kuigi ma vahele olen sunnitud ka Google'i asju kasutama, siis minu jaoks see killer kombo on niimoodi, et kasutada Google Cloudi infrat ja siis Antropica, Antropica Cloudi koos. Sest vahel on sul vaja, kui sa kasutad multi-agent setup ja niimoodi, et sul lihtsalt saab nagu compute otsa, et sa pead skaleerima ja siis ma olen leidnud, et mul on väga lihtne Google Cloud Runiga tekitada selliseid. Nagu agendi, agendi juuniteid hästi kiiresti ja odavalt, et muidu läheb väga kalliks ka see, et meil juhtus Katanaga, näiteks selline apsakas, kus me sootsime kahe nädalaga vist nelikümmend tuhat eurot lisakulu tekitada arenduskeskkonna haldusesse, et. Et kuna me ei saanud alguses aru, et kuidas ta seisma panna, kui ta ei tööta.
See on küll probleem muidugi.
Jah, et kui sa saadki isegi scale'i ülesse ja saad selle efektist, siis sa peadki kakskümmend neli seitse muudkui koodi kirjutama, sellepärast et muidu nagu sa maksad tühja masina eest, aga siin me. Saime Google'i käest source koodi, mis puudutas siis Kubernetese ja Cloudrani orkestraatorit. Kirjutasime selle Javast AI-ga ümber Node.js-i. Ja siis ta mõte oli see, et kõik node'id, Katana koosneb kahesajast komponendist, mikroteenustest ja mikro front-end'idest ja igast sellistest data source'id ja data pipeline'idest. Et siis, kui sinna ei tule ühendust läbi erinevate kanalite, kas läbi striimingu või API ja siis ta lihtsalt skeelib nulli selle node'i või kui siis tuleb data kuskilt või call. Siis ta äratab ta üles, protsessib ja paneb magama tagasi, et siis me läksime nii, et üks keskkond maksis meile viis tuhat euri. Ja kui me kujutasime ette, et kui selline masin on arendajal käes, siis äkki jõuab teha viis projekti paralleelselt, ehk siis kakskümmend viis tuhat eurot ainult selle. Infrastruktuuri käigus hoidmiseks, siis pärast seda muudatust oli üks keskkonna, niisugune omakulu oli kolmsada. Eurot kuus, et see on täiesti nagu okei. Ja siin tuleb välja, et, et kui sa seda hakkad, seda masinavärki koostama, siis see ei ole ainult nagu ütleme selline. Kas mudel teeb õiget koodi, seal on päris palju sellist strateegilist infrastruktuuri, continuous delivery tundmist ka või tarkvara. Ja mis omakorda, mis on huvitav, on see, et see, mis sa enne tegid, see ka ei pruugi samamoodi töötada, sest näiteks meie lõikasime osa keskkondi vahelt ära ja läksime otse laivi ja laivis hakkasime testima, mida me poleks ilmaaita kunagi julgenud teha. Et sihukesi huvitavaid avastusi, aga ma olen siia praegu ühte minutisse kokku pakkinud ühe aasta kogemusi, noh, et see ei olnud niimoodi, et me kohe teadsime, et nii juhtub.
Päris ja nali, et oota, see on ikka sest saab rääkida, sellepärast et kui me läheme algusesse tagasi, kui me räägime Eesti tarkvaratööstuse sünniaastatest. Siis otse laivis nii-öelda töötamine oli standard. Et, et me käisime ikkagi SQL-i lausetega, käisime otse live baasi kallal, ühtepidi ja teistpidi, et see on ikka peale drop aeg. Kaks tuhat
neliteist, kui ma tulin Microsoftist ära, siis seal ka üritati ülejäänud Microsoftis juurutada, vähemalt pilves. Siis seda laivist testimist, sest Bing vedas seda liikumist, sest noh, nad olid selle Google'ilt maha fiksinud, sest Google'il on samamoodi, et kui sa paned Google.com-i käima. Ja tead siis seda võtit, millega koos seda käivitada, siis sa saad nagu test run'e teha otse selle laiv teenuse küljes, sul on nagu. Noh, future flag, millega sa saad käivitada päringud, mis on development faasis, testimisfaasis ja siis, kui sa ei pane midagi, siis selle production faasi. Aga tegelikult kõik need paralleelselt jooksevad kõik ühes keskkonnas, on ju, sihuke nendel, kuidas nüüd öelda siis, teenustel on siis state või staatus, mis ütleb, et on development staatusest, on testing staatusest, on live staatuses.
Kas sa oskad hinnata, mitmekordselt see värk on ühe programmeerija sellist tootlikkust tõstnud?
Meil oli ka, ühe aastaga tahtsime sada prossa kasvatada, sest me pidime koondama poole oma tiimist ja siis mõte oli see, et me peaksime suutma ühe aastaga tekitada olukorra, kus meil on sama võimas toota output. Kui enne oli ja selle me ka saime kätte kusjuures, enne kui mina lahkusin. Aga meie eesmärk, mille me investoritele panime, oli ikka, oli viis X-i, kusjuures nüüd ma näen, et on siin, öeldakse kümme kuni kakskümmend, ma kuulasin siin seda, Ben Männi. Intervjuud Lenni podcast'is, kui te teate seda. Benman on üks Antropica co-founder'it, ta tegi, MCP on see tema üks MCP server, tema tiim tegi. Et siis ta ka ütles, et alguses ta oli ikkagi natuke konservatiivsem, aga see läheb kogu aeg hullema, üks see scale, mida ta näeb. Meil üheksakümmend viis protsenti kogu Antropica koodist kirjutavad nad. Nii et
arendaja efektiivsust kakskümmend korda tõsta on täiesti realistlik?
Jah, see sõltub ilmselt ülesandest ja settingust ka, ega see ilmselt ei ole universaalne hinnang.
Aga noh, küsimus ongi see, et kas see, kas see, mis rolli üldse arendaja jääb, ehk siis noh, ma ütlen laava peal ja näitel inimesed oma lihtsamad asjad saavad ise ka tehtud, et ei olegi vahest võiks ainult arendajat.
Aga vot see on küsimus, kus mina olen endiselt skeptik, enne kui mulle keegi ei tõesta vastupidist, sellepärast et see, et, et iga inimene noh, et iga inimene õpib progema, on ju. Ükskõik, kuidas me seda sõnastame. No ma ei tea, endale ise tegema neid asju, ma ei tea. Ja seda mõtet on ju räägitud, noh, ma ei tea, no code, low code, eks ole, ja kõik need, seda on mingi kaheksakümnendatest vähemalt räägitud, võib-olla isegi hakati varem rääkima. Et, et noh, et igaüks peab ikkagi nagu masina nii-öelda andma, noh, programmeerimise mõttes masinale käik või looma, eks ole, midagi uut. Selle masinaga läbi siis programmeerimise ja ega vaip coding on ka ikkagi coding, see sõna on seal sees ja mina ei usu seda, sest ma ei ole, see ei ole siiamaani teostunud ja ma tegelikult ei usu, et näiteks minusugune inimene saaks seal ikkagi midagi tehtud, sellepärast et ütleme seda, mida Priit ja ka sina, Taavi, teate kas või arhitektuuri, kogu selle loogika, noh, kogu selle lähenemise kohta, sest te olete õppinud programmeerimist, on ju, või oskate seda teha. Mina ei tea neid asju, ma ei viitsi sinna isegi nagu süveneda.
Ja aga Henrik, nüüd sekkunud vahepeal, et siin on täiesti loogiline jada, mida, mida saab selgitada, et. Et jah, uut Zappi, sina valmis ei kirjuta. Aga alati, mis on juhtunud, et alati noh, mis ju. Tulid, tulid, tuli internet, tekkisid netipoed, tekkisid sellised kohad, kus sul oli vaja nagu, ma saan ütleks oma ettevõtte, ma ei tea, koduleheküljel valmis treida. See oli kunagi veeb meid või tänase Nortali esimene business üldse või see oli ka Sten Tamkivi ja ma ei tea, hallo ja mingid sihukeste asjade esimene business, noh. Me treisime kodulehekülge sellepärast, et inimesed ei osanud neid teha. Siis tekkis, siis tekkisid Voog ja, ja, ja kõiksugused erinevad platvormid, kus inimesed, kes ei osanud progeda selle basic lehe, noh see, mis sul on vaja, ma ei tea, kontaktid, teenuse kirjeldus, midagi veel. Leht põhimõtteliselt on ju, selles, et väga hästi ise ära tehtud. Okei, me võisime seal vaielda, et noh, mis stiil või disain on natuke ilusam või koledam, aga põhimõtteliselt tekkisid töövahendid, millega tavainimesed selle lihtsa ülesande said tehtud. Nüüd, kus me vibe coding'uga oleme, on minu meelest nagu see, et me oleme sealt nagu üks samm edasi, et, et kui su kodulehekülg vajab või su äri vajab ka muide, mingit registreerimismoodulit, mingit maksemoodulit ja nii edasi, on ju. Siis põhimõtteliselt tekivad need uued, need walk'id ja kõik muud asjad, on ju, mis annavad sulle ette needsamad piisavalt head prompt'id. Ja suudavad sellesama nagu nii-öelda baasarhitektuurist alla piisavalt hea ära teha. Selleks, et sinu e-pood või, või, või, või mingi noh, mingi väike, Ja noh, sorry, enamus maailma ärist on tegelikult ju keskklassi või, või väiksema suurusega ettevõtted. Mis ma ei tea, torumees Jüri ja juuksur Mari, tema saab täna põhimõtteliselt ikkagi oma agentidega sellisele ajendusele tehtud, kus ta ei pea progejale maksma selle eest, et tekiks. Brodeerimissüsteem, maksmissüsteem ja nii edasi. Põhimõtteliselt ma olen täna astunud nagu ühe sammu sellest kodulehetele tegemisest edasi. Ei, ma ei ole nõus, aga ma olen nõus ja ma ei ole nõus, on ju, et ma, ma olen nõus sellega, et kõige lihtsamad kodukad saab täna. Noh, siis sai, eks ole, juba võib-olla aastal kaks tuhat viisteist mingite tool'idega nagu ise tehtud, aga.
Ma arvan, et ma, ma ei tea seda protsenti, aga ma kahtlustan, et see on nagu valdav, valdav, valdav osa maailma ettevõtetest ja isegi väikestest ja keskmistest ettevõtetest tegelikult ei tee endale kodukat nullist ise. Et teevad need üksikud nagu tüübid, et mina müün siin oma maalia ja joonistusi, selle sa saad tehtud, aga ettevõte ju ei tee, no me ka, ma ei tea, geenusele omal ajal ei teinud nagu ise, eks ole, seda kodukat me ikkagi ostsime kuskilt ja kogu aeg läks sinna raha sisse. Et kas selle progemisega või ütleme selle vibe code'iga läheb samamoodi, et kui mul on vaja mingisugust pisikest plönni endale, noh, siis ma teen selle ise, aga mina arvan, et iga vähemgi keerulisem asi jääb lihtsalt progeja ja et ma ikkagi tellin selle kuskilt Priidu ja tema agentide käest, on ju, aga võib-olla selle hind läheb kakskümmend korda alla, et mul on lihtsalt seda niivõrd palju lihtsam ja kiirem teha. Aga, aga see inimene enam-vähem teab, mis ta teeb ja ma lihtsalt ostan talt selle tulemuse, selle asemel, et ise hakata õppima mingit sõnu nagu deploy ja mid
Mul on siin üksteist aastat tagasi tehtud ettevõte, see Priit Works, mis on minu holdingu ja siis see nagu investment vehicle. Et, polnud kodulehte ja siis ma lihtsalt tahtsin ühel päeval, ma selgitan seda sellepärast, et mul on nagu kaheastmeline, on see minu AI kasutus, et ma kasutan Cloud.ai äppi, selleks et. Nagu strat, strateegia tasemel töötada umbes, et mida. Üldiselt ma jumala vähe jõuan tänapäeval üldse sellele tasemele, et ma lülitun ümber selle, et ma panen Cloud Code'i käima, see tähendab seda, et ma hakkan ise ehitama. Et ma väga tihti kasutan mingeid selliseid, kuidas nii-öelda siis poolfabrikaate, et lihtsalt integreerida süsteeme kokku. Enne kui ma midagi teen, et näiteks sellesama kodulehekülje jaoks ma küsisin Cloudi käest, et nii, et mis moodsa aja inimesed siis hakkavad kodulehtega, mida nad kasutavad. Siis ta ütles mulle, et võta framer.com ja siis olime Re-Craft AI, millega tehakse vektorgraafikat, et seal teeb brändingu, teeme sulle siin, mina teen brändingu ja siis kasutame seda. Re-Crafti, et logo genereerida su ja igasugused need graafilised jupid, mida mul on vaja, brändpuki jaoks. Ja siis, kui need on valmis, siis läheme framerisse, teeme kodulehe, siis mul kokku läheks vist pool tundi, kõik see asi. See koduleht, ta ei ole nüüd, ütleme, maailma kõige keerulisem, Priit Punkt Works, aga. Ma lähen küll vaatama. Ma mõtlesin selle üle, et huvitav, et selline, selline kontsept ja ma tegelikult ta siis nagu ju tegelikult ei kirjutanudki koodi, on ju, ta põhimõtteliselt instrueeris mind mingisugust, ta andis mulle küll, promptid selle. Tegi mulle promptid valmis, see on ka üks oluline asi, et. Kui sa ei tea, kuidas prompti teha, siis ära kirjuta lihtlausetega kunagi AI-le, et tee midagi, vaid sa kirjuta AI-le, et mul on vaja teha prompt, mis teeks sellise asja, siis sa vestled temaga natuke aega ja siis ta genereerib sulle selle ideaalse prompti, on ju, mis omab mingisuguseid non-functional requirement, et. Security mingisuguseid instruktsioone ja muid asju, mis teeb sulle sellise tervikliku asja, mille puhul sa siis ei pea muretsema, et kas häkkerid võtavad kogust data ära või mis iganes, et. Ja see töötab ka näiteks Lavable jaoks, et mina kunagi ei kirjuta Lavable. Käsitsi asju sisse, vaid ma lasen Cloudil kirjutada promptid Lavable'i jaoks, et tekiks niisugune koherentne süsteem. Et oleks kõik nurgad kaetud, sest ma ei suuda oma peas hoida nii palju detaile, et aru saada, kas kõik asjad on üle vaadatud.
Sellist soovitust, see on päris hea mõte, ma tõesti pean tunnistama, ei ole varem kuulnud, kui sul midagi vaja on, et siis sa lased AI-l kõigepealt kirjutada prompti sellele ja siis ütled talle, ahhaa, näed. Et nüüd täpselt seda teegi. Paljudel
inimestel on see, et nad lähevad jumala närvi, et neil on mingi asi ja siis on mingi detail on ekraani peal valesti nagu noh, ma ei tea, mingi nupp on vale koha peal. Ja siis nad hakkavad lihtlausetega sinna sama kirjutama, et nihuta seda nuppu. Ja siis tuleb mingi, tegelikult teeb veel, ma ei tea, mis asjad kõik seal ekraani peal teeb ringi, onju, et. Aga siis ütle, et näed, paned selle screenshot'i kloodi ja ütled, et genereeri nüüd selline prompt, et laua peal kindlasti ära fiks ainult selle ja ei midagi muud, et siis ma tean, et. Et siis ta teab nagu, no ütleme, AI teab teise AI eripärasid paremini kui millal, et siis ta teeb sellise prompti, kus mul on ainult ühe fiksiga pääsen, on ju, mitte ei raiska seal raha ega oma närva.
Mulle tundub sind, kuulates, et need tehnoloogiaga seotud ettevõtte kontekstis põrkuvad siin võib-olla esmalt kaks ametit, põrkub tootejuht arendajaga. Võib-olla on seal veel mingisuguseid noh, selliseid kõrvalisi ameteid, mis, mis, mis põrkuvad, aga suurematest mulle tundub, et kas arendajast peab saama tootejuht või tootejuht peab saama arendaja. Et, et täna on nad nagu kaks eraldi inimest, aga ma ei näe, et sellel oleks mõtet, ma ei tea, mis sina arvad?
Tundub nagu kõik rollid ühtlustuvad ja sinna jääb ainult võib-olla sellised valdkonna eripärad, mis igaühe rollile on tugevuseks nagu umbes niimoodi, et. Arendajad võib-olla, isegi kui nad liiguvad tootejuhi poole, nad vaatavad pigem nagu seda teenuste stack ja skaleeruvust nagu. Ja need tootejuhid, kes liiguvad siis natuke nagu arendaja poole AI-ga, siis nemad ikkagi jäävad sinna uus user experience'i ja visuaalide juurde. Sest isegi AI-ga ma, ma olen tajunud ise ka, kui ma nagu, mul on ka founder'ina oma eelistused, on ju, et. Ma ei tea, ma vihkan ärimudeleid ja finantsi, on ju. Ma tean, aga nüüd ma olen avastanud, et AI võtab seda hirmud maha mul,
vaata. Et ma võin temale tunnistada, et ma ei oska ja, ja keegi ei pea mind napakaks ja ta lisaks veel legal'i nagu osasid, mida ta analüüsib, need kõik need
asjad, mis mulle ei meeldinud. On mul nüüd võimalik nagu salaja nagu ära fiksida niimoodi, et ma näen palju terviklikum founder välja, kui ma kellegagi räägin või et midagi analüüsin, et ta varjab ära kõik need minu nõrgad küljed nii-öelda. Et siis selles mõttes võiks öelda, et ma olen nüüd palju rohkem nagu, kuidas nüüd öelda, täielikum founder, kui ma enne olin kümme aastat tagasi, kus mul olid sellised hoopis nõrgad küljed nagu nii-öelda.
Aga selles mõttes muidugi huvitav, mis sa juba Henrik mainisid, et mis juhtub, on see, et tarkvara tootmise hind tuleb küll alla. Ehk siis ka keeruliste lahenduste tegemine, mis muidu maksis võib-olla selle miljoneid eurosid, on ju. Nüüd tuleb mõne, mõnesaja tuhande peale, eks, et noh, ega see ajakulu ikkagi mingi hulk spetsialiste on sul vaja, kõrgede palkadega, eks, et noh, et kokkuvõttes sul ikkagi. Saad tuhandeva teavad, eks, aga, aga, aga mis juhtub, on see, et väga paljud valdkonnad, kes täna ei julgenudki võtta ette mingit. Noh, suuri, suuri arendusprojekte, mida näiteks põllumehed või, või, või noh, ühesõnaga valdkonnad, kus ei ole niivõrd see ärisõtu sellest IT-süsteemist, eks. Et nemad hakkavad nüüd rohkem tegema ja selle üle on mul küll hea meel, et maailm muutub kindlasti hüppesid väga palju digitaliseeritumaks veelgi. Et ta ei ole enam niivõrd selline eksklusiivne kaup, mida ainult nii-öelda, ma ei tea, finantssektor ja, ja veel mõned sektorid lubada jõudsid endale.
Siin on päris ägedad trap'id ka, näiteks, et. Kuigi ta on hästi entusiastlik ja väidab, et ta oskab kõiki asju disainida, on ju, siis tuleb teada, nagu aru saada, et ta on treenitud nende andmete pealt, on ju, mis on laialdased levinud, ehk siis näiteks, et alati öeldakse, et kui sa hakkad prototüüpi tegema, et siis tee üks monoliit, et saab ruttu valmis, on ju. Et siis peab teadlik olema, et kui sa hakkad tegelikult suurt süsteemi ehitama, mida peab saama kuumalt upgrade'ida ja ta peab eskaleeruma mingi tuhandelt saja tuhande kasutajale või mida iganes, et. Siis tuleb teda ikkagi nagu challange'ida, tema neid kõiki disaine sellest vaatenurgast ja siis ta ka. Nii-öelda kohaneb päris hästi, et alguses ta pakub alati sellist prototüübi tüüpi laendust, et seda peab teadma. Siin mõnes mõttes on nagu see õigus, et küsimus on, et kus inimene saab sellise kogemuse või nina, et kui. AI talle mingi laenduse pakub, siis ta teab õigel ajal teda challange'ida, et öelda, et kuule, et. See, mis sa ütlesid nüüd, et me ehitame modulaarse monoliidi siin ja hakkame seda tegema, et see töötab ainult selle ees, selle eeldusega, et seal on viis tuhat kasutajat, aga mina siin räägin saja tuhandest kasutajast, et. Siis tegelikult sa pead kasutama teist disaini, sest noh, jah, nad on nagu, kuidas nüüd öelda, et nad on nagu hotfix'ide peal treenitud, aga siis system thinking ja selline. Innovatiivne mõte või kuidas, nagu see süstem disain, et seal on tegelikult nad päris nõrgad ja sa pead seda teadma, kui sa hakkad suuri süsteeme tegema, just sellised, et hakkad uut SKAIS-i tegema või midagi sellist.
Aga founder'i elust rääkides, Priit, kui täna siis tehas, otsida endale uut projekti või. Et kas sa võid siis ka nagu põhimõtteliselt jooksutada viite, viite uut idufirmat nagu oma, oma laua taga korraga oma kogu selle armeega, kes sulle nõu annab ja sinu eest asju teeb?
Ei, seda ei saa teha niikaua, kuni need ülejäänud ökosüsteem ei ole inimeste vaba, vaata kus AI saab AI-ga midagi madistada, sest tegelikult ikkagi niimoodi, et. Ma kohtun nende erinevate osapooltega, seal on nagu see inimeste see, kõigepealt nad seedivad seda infot, siis noh, et. Peegeldavad midagi, seal on mingid niisugused vestlused, et. Mul võimaldab ütleme, olla palju rohkem nagu, või nagu mitmekülgsem, nagu selles mõttes, et kanda erinevaid neid. Rolle, aga ma ei ole täheldanud seda näiteks, et, et noh, võib-olla ta päästab su sellest ära, et sa pead ilmtingimata oma nõrkade külgede varjamiseks omale co-founder'eid otsima, kes on mingi teise ala spetsialistid. Aga ma olen jõudnud ka sellele mõttele, et lihtsalt on väga igav üksinda agentidega founder'ida midagi, et võib-olla mul peaks olema lihtsalt sotsiaalses mõttes nagu co-founder.
Aga seda rolli siis ei täida mõni agent või kes seal sihuke chair'ib ja vahepeal sõimub?
See on nagu see, kutsutakse sihukest nähtud nagu AI vampirism või vampirism, et, et sa avastad, kui see AI-ga töötavad, siis su produktiivsus läheb ülesse, see mõnevõrra tekitab sinust sõltuvust nagu selles, kogu selles asjas. Ja siis sa. Kipud nagu, kuidas nüüd öelda, siis nagu kinni jääma sinna sellesse, et sul on vaja mingit sellist, kuidas nüüd öelda, vaheldust või siis endale ise mingi väga selgeid ajalisi piiranguid panema. Kui kaua sa korraga sellega töötad, et sa nagu sotsiaalses mõttes ära ei kao või siis iseennast ära ei kurna, et. Mul on, mul on, on, on niisugune nõrkus mingite asjadega minna väga sügavuti ja väga pikalt. Siis ma pean lihtsalt endale taimeri panema ja ütlema, et tule välja sealt seest ja siis mulle tundub, et see sotsiaalne või teiste inimestega läbikäimine aitab mul nagu püsida normaalsuses piires paremini. Balansseerida seda.
See on, see on huvitav, aga, aga noh, jaa, mulle tundub mitte ainult sinu, vaid ka teiste. Teiste inimestega rääkides, kes, kes tegelevad programmeerimisega mingil kujul, on ju noh, töises mõttes. Et neil on täna noh, selline nagu ahvivaimustus või et noh, et mingid piirid on täiesti maha kukkunud, et, et noh, igale poole võiks korraga joosta ja kõik on nii äge, on ju, ja kõik toimub ja, ja kõik tundub võimalik, et. Ma ei tea, ma üheksakümnendate alguses olin veel piisavalt laps, et ma seda ei mäleta, aga ma kujutan ette, et see võis olla mingisugune selline hetk, kus sa, sulle pannakse internetiühendus ja sa saad aru, et enne olin mina ja mu arvuti, aga nüüd on selles samas arvutis terve maailm nagu, ma võin igale poole minna, et selline vaimustuse periood on, on peal.
Mul on sõber Tanel Hiir, kelle, kes on äsja konvert, konverditud inimene ja see nagu hakkab hästi silma. Et me käisime saunas mingi, ütleme, oktoobris ja siis ta oli veel skeptik. Ja siis läks võib-olla mingi kuu aega mööda, meil oli mingi teine sauna üritus ja siis temast oli saanud juba uskuja. Tähendab, uskujaks ta saab ikkagi ainult kasutamist teel, ehk siis sa pead hakkama oma aega sinna panema, kasutama, kasutama, kuni see hakkab kerima sul kogu see asi. Ja siis ma lihtsalt selle järgi avastasin, et ta oli mulle WhatsAppi kell üksteist või, ja siis kella ühe aeg midagi kirjutanud sellest sellega, mida agendid tegid ja ainuke asi, mis ma tahtsin talle kirjutada, et mine magama, et. Aga ta hoopis oli vaimustuses sellest, mis, mis oli juhtunud nagu, mis, mida ta nägi juba ekraanil.
Kas sa suutled ka mitteprogrammeerijatega, et kas see, kas see kõik, mida me oleme siin kolmkümmend kuus minutit rääkinud, kas see kehtib ka mingite teiste elualade või ametite puhul?
Oi, see on väga hea, on just see, et ma ei peagi enam programmeerijatega suhtlema, et ma pigem ajan niisuguse lahenduse tasemele selles vestluses, et ma üritan, sest minu arust, mis AI kõige rohkem tegelikult kasu toob nagu minule ettevõtja sees, kus sa ütled, et ma olen nõrk finantsist, aga kus ma näen nagu meeletut kasu sellest, on see, et. See majandab seda demand riske nagu, et ma ei ehita valesid asju. Sest mul on aega nii palju nagu proovida ja näidata mingeid lahendusi inimestele, mis enne oli võimatu, sest sul on lihtsalt ajaline piirang, et teistel oli mingi umbes. Et kui sa intervjuude baasil tuletasid, et mida sa nüüd siin tegema hakkad, siis sa tegid mingi kaks-kolm asja ja testisid, aga. Praegu ma võin reaalselt teha mingi sada varianti ühest asjast ja saata selle sajale eriinimesele ja siis kuulata nende lugusid või lasta AI-l teha kokkuvõtte nende lugudest, mis iganes nagu, et. Et mul on nii palju paremat tööriistad aru saada, mida on vaja ehitada ja, ja ma saan rohkem ka sellele keskenduda, sest ma leian, et see on poole olulisem kui see, et kuidas ehitada.
Ja kui ma oleks jurist või õpetaja või ma ei tea, ajakirjanik, on ju. Kas ma peaks sinu juttu kuulama ja mõtlema, et näed, Priit tegi selle progemise mõttes, aga mina peaks tegema oma tööl niimoodi?
Muidugi. Kõik meil peab olema oma bucket cloud, nii-öelda selline, millega sa oma, iga, harjutasingi Katanas esimese asjana, mida kõik pidid harjutama, lihtsalt. Cointelligence on see, aruta kõiki asju, prompt first. Sul tuleb mingi teema sisse, sa mõtlesid, et saada email, aa, oota, ma kirjutasin, räägin selle emaili läbi AI-ga kõigepealt, mida ma seal kirjutama hakkan. Sest ma, tuli välja, et ma olen ka väga halb kommunikeerija, et ma olen väga low-context, niisugune straight to the face vend, et. Aga vahel AI paneb natuke sinna sihukest viisakust ja värvi ka ja mõnikord tal tuleb meelde sihukesi asju, mis mul endal ei tulegi. Siis sa oled, oh väga hea, et ma hea, et ma kasutasin teda.
Aga sellised tööriistad on sul ka ehitatud mingite selliste noh, ma ei tea, kontekstide ja teadmiste ja mingite. Mingi nagu paketina või sa lihtsalt võtadki selle tuimalt selle tühja prompti akna ja kirjutad talle, et mul on vaja selline eemailm kirjutada.
Mul on ikka nii tehtud, näiteks, et on oma keeletoimetajad, millesse ma kogu aeg tagasi feed'in oma nagu neid kirjatükke, et ta siis nagu nii-öelda seda eesti keelt lihvida võib lõputult seal. Kloodiga vähemalt, et ta ikkagi paneb ja aeg-ajalt sihukesi vimkasi sisse, et sa pead kõiki ikkagi detailselt läbi lugema, et sellist asja ei saa olla, et sa kirjutad essee või. Või emaili või, või LinkedIni postituse eesti keeles ja siis usaldate ta pimesi, et. Inglise keeles ta küll teeb väga harva vigu, aga eesti keeles ta ikka paneb sihukesi ägedaid lauseehitusi vahel sinna sisse, et ise ka mõtleb, huvitav, kuidas, kuidas selle peale üldse saab tulla. Üldiselt saab nii, et. Ta mõnikord otse inglise keele lause konstruktsiooni tõlgib lihtsalt sõnad eesti keelde, et sellega tuleb tegeleda. Aga siis ta
ise nii-öelda siis teine, teine agent, tema teine käsi loeb siis selle üle ja ütleb, et mis siin tehtud? Ei,
ma ikka ise, et eestikeelset teksti mul on ise, see on, seda ma ei kujutata, kui küsisid, küsite mu käest, et kus ma teda üldse ei usalda, siis on eestikeelsed tekstid, et minu arust seda ta ei suuda teha, normaalselt.
Ma panen siia saate lõppu ikkagi selle klassikalise küsimuse võib-olla teile mõlemale, et kas siis on, arendajaks on mõtet minna õppima praegu ülikooli või, või kooli või ei ole?
Ma alustan või? Minu arust otseselt nagu koodimist kui sellist küll enam õppida või ei ole, aga mida on vaja õppida kindlasti on see tarkvaratehnikad või et, sest see. Süsteemne mõtlemine ja tarkvaratehnikad, kuidas need plokid omavahel kokku käivad, et mis on kvaliteedi juhtimise mõte, sest need, need nagu need tööd iseenesest ära ei kao, lihtsalt see realiseerimine on muutunud nagu. Nagu väga mures ei ole, et juunior a koodi, et, et tal pole tööd, et aga kui ta on juunior, süsteemi insener, et seda on ikka vaja nagu.
Eks me oleme sellest rääkinud ka, et noh, mina õppisin koolis, ülikoolis, TalTechis, Pascalit. Mida, millega mul mitte mingit midagi peale hakata, kui ma läksin tööle, ehk siis, et see oli juba eelmise generatsiooni keel ja, ja selles ei tehtud midagi nagu asjalikku enam. Et eks need ülikoolid kipuvad olema ka nagu üks generatsioon maas kogu aeg sellest, mis, mis tuleb. Aga jah, see süsteemsus, et mismoodi nagu andmebaasid, kogu erinevad kihid kokku toimivad, mismoodi turvaliselt selle juures tagada ja nii edasi, eks, et. Et see on ikkagi eriala, see ära ei ka. Et, aga jah, nagu tõenäoliselt on vaja mingi eriala veel juurde õppida, et oleks see domeeni teadmine ka mingis, mingis muus erialas lisaks veel. Näiteks, ma ei tea. Meditsiin ja IT koos väga kõva sõna.
Võib-olla tekib see kuus distsipliiniga nagu arhi, kuidas nüüd öelda, arheoloogia, see on koodi arheoloogia. Kasutada nagu A-ID-t, vaadata vana koodi ja siis teha nalja selle üle. Selgitab, et mida sa vaatad. Näiteks Coop, Coopoli vaatavad Coopoli koodi koos, mingi kaks noort inimest siis itsitavad, see on mingi Youtube'i kanal niisugune.
Aga ma ütlengi, et me ei olnud sellest täna siin saates rääkida, iseenesest on huvitav küsimus, mis saab Zoppidest ja Oracle'itest ikkagi, et arvestades, et väga, väga, väga kiiresti saab teha järgi ja väga palju odavamalt seda, mida nemad täna nagu miljonite eest oma klientidele müüvad.
Aga no, aga ma arvan, et paljude selliste ettevõtete puhul see müük. Kliendisuhe compliance ja kogu see värk on tegelik äri, mitte niivõrd enam see, mis, mis see kood seal on, mis niikuinii kirjutati ammu, eks ole, et. See kood on ennast tagasi teeninud ja seda on nagu raskem järgi teha, ma, mina ikkagi arvan, et seda on raskem järgi teha AI-ga kui seda koodi. Siis sa pead käima lõunatel mingite teiste CO-dega ja veenma, et nad kümne miljoni eest sinu tarkvara austaks.
Ja aga seal on üks kange nüanss, et mida CO-d väga hästi lugeda oskavad, see on raha. Ja kui see muidu, nagu Priit ütles ka, et nad pidid Katanaga viiskümmend protsenti kärpima, see oli kohustus, muidu nüüd tuleb äri välja, eks, on ju. Ja, ja see on see, millest saavad juhid väga hästi aru, et oota, ma täna maksan vanamoodi tegemise eest või vana tegijale miljoneid aastas. Nüüd tuleb mingi kamp, ütleb, et teeb kolmesaja tuhandega, on ju, et see ongi see murdekoht tegelikult. Nüüd läheb kaasa, milled natuke hiljem kaasa, kõik kokkuvõttes küsimus on tempos, millal minnakse kaasa?
Mul on ka hea meel, et lõpuks on ka programmeerijate selline tsunft jõudnud aruteluni, kus ajakirjanikud on pidanud aegade algusest olema. Ega ma ise, selle ajal, kui ma ise õppisin Tartu Ülikoolis, siis käis tohutu ja käis vist siiamaani tohutu arutelu, et kas ajakirjanik peab õppima ajakirjandust või peab ta õppima kõigepealt mingisuguse noh, mingi valdkonna, eks ole, mingi domeeni. Ja siis me lihtsalt räägime talle paar nädalat, kuidas komasid panna, et siis ta on nagu ajakirjanik ja see saagimine käib. Ja nüüd on siis programmeerijad samas olukorras Kas peab midagi selgeks õppima ja siis hakkad kohe progema või pead progema õppima. Ja ma ei tea, kumb enne tuleb. Kõige
raskem nendele arendajatele, kes arvasid, et kood on nagu looming ja see on osa nende hingest, ma ei kujuta ette, kult nemad sealt välja tulevad, et siit tuleb võib-olla mingi uus partei, need on sellest tehnoloogiast pettunud inimesed. Aga need inimesed, kes on kogu aeg mõelnud, et nemad teevad lahendusi on ju, on pigem, on ütleme, kannatamatud, et asjad valmis saaksid, siis nendel on nagu kuldajastu mõni mõttes, et sest nemad tegelikult on otsinud, on ju, mingisuguseid plokke, mis on puudu olnud ja et neid saab väga kiiresti sobituda, ma tegin eile kolm äppi, näiteks ühe CRM-i. Siis ma tegin ühe sellise Pipedrive moodi äppi ja siis ma tegin andmelao, mille peale ma need mõlemad panin CRM-i ja Pipedrive äppi nii-öelda siis. Siis mul oli vaja niimoodi, et ma kloodist tegelen mingi deal flow'ga, siis ma tahtsin, et see salvestaks andmelattu ära, et ma kunagi hiljem, kui ma saaks siin AI-ga küsida, et mis asju ma olen vaadanud siin ajaloos ja mis tüüpi asjad need on. Siis ma jäin mõtlema sulle, et see on täpselt see küsimus, see PAI versus PILd, et tegelikult nüüd on niimoodi, et pild on palju odavam kui PAI, onju.
Hea küll, meie saateaeg on läbi. Aitäh kõigile, kes kuulasid, head aitamist ja agenditamist kõigile ja me oleme tagasi nädala aja pärast. Ikka, veel ikkagi reast elust inimestele, meie produktiivsus ei ole tõusnud, me peame ikkagi Taaviga siin täpselt sedasama tundi. Võib-olla Aiga saate
selle salvestuse läbi lasta, ei pea nii palju aega kulutama.
See pool on tõusnud ja, aga saaks ka niimoodi, et me paneme kumbki kolmveerand tundi, aga tegelikult teeme selle aja jooksul kümme saadet, vot see oleks asi. Sinna me veel
jõuame, aga veelkord, aitäh kõigile, kuulmiseni.
Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka räägivad igal kolmapäeval sellest, kuidas Eesti tuhat korda suuremaks teha. Ettemõte.