@ ETTEMÕTE // 2026.03.18
delfi_ettemote_0101.mp3
KUUPÄEV
2026-03-18
PIKKUS
44m 38s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Podcasti episoodis arutlevad saatejuhid ja investor Kärt Siilats tehisintellekti võimalustest tarkvara loomisel, mida tuntakse ka loovkoodimise nime all. Saates keskendutakse sellele, kuidas AI abil saavad ka mitte-arendajad kiiresti ideid prototüüpida ja oma mõtteid toimivate lahendustena esitleda.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Tehisintellekt on teinud tarkvara kirjutamise nii lihtsaks, et teatud tasemel saavad sellega hakkama isegi inimesed, kes pole kunagi koodi kirjutanud ning need oskused saab tööle panna tegelikult hoopis müügis või turunduses, rääkis tänases Ettemõtte podcastis investor ja loovkoodija Kärt Siilats. Naistepäeval kogunes Siilatsi eestvõttel 66 naist loovkoodimise töötuppa, kus valmisid mitmed veebirakendused. Ürituse peamine eesmärk oli aga see, et näidata, kui lihtsaks on koodimine tehisintellekti abil tehtud. Tänases Ettemõttes räägime, mida vaibkoodimise võimalikkus ning kiire levik endaga tegelikult kaasa toovad. Eesmärk pole see, et iga inimene hakkaks kõikvõimalikke programme kirjutama, vaid see, et oma ideed ja soovid saab nüüd tehisintellekti abil miinimumtasemel teoks teha. See tähendab, et oma ideid on teistele palju lihtsam selgeks teha, olgu see idufirmana raha kaasates või mõnes suures organisatsioonis oma ettepanekuid läbi surudes. Mõnes mõttes on loovkooditud programmidest ja veebilehtedest saamas uus PowerPoint, kus slaidide asemel esitletakse otsustajatele juba toimivat lahendust. Kuidas vaibkoodimisega tutvust teha, mida on võimalik algajal saavutada tunni või päevaga ning millisena me kujutame ette vaibkoodimisest tekkinud tulevikku, räägime saates. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.
Pigem mitte tehniliselt, oli küll nagu start-up'idest erinevaid operatsiooniinimesi, nii, nii marketingist kui ka compliance'ist ja payments'ist, kellel lihtsalt on mingid probleemid, mis võib-olla nende enda firmasiseste arendajate jaoks ei ole nii prioriteetsed. Aga et kui nad saavad selle esimese otsa ära teha ja näidata, et kuule, et mul on sellist asja vaja, et, et aita mul näiteks lõpuni teha, siis see minu meelest ka aitab kogu firmal areneda. Aga oli ka jah, lihtsalt täiesti puhtalt marketingi ja disaini taustaga inimesi ja, ja nendel inimestel on hetkel eelis, kui neile need tööriistad kätte anda, sest et nemad tunnevad kasutajat ja nad teavad, mis on ilus ja nad teavad, mis haarab inimest. Et ma olen täiesti nõus, et, et siin on müügitööriista aspekt, aga ma ise ikkagi loodan ka, et siin on see hariduse aspekt. Et, et noh, Lovable'i näiteks. Ajalukku minnes, varem on ka olnud sellist automaatset koodi kirjutamist, aga nendel platvormidel sa ei ole omanud ise oma koodi, sul ei ole isegi näidatud seda koodi, sul on antud see pakendatud äpp lõpuks kätte või öeldud, et jooksuta meie platvormil, et okei, et fine, et, et ta on laivis ja sa saad kasutajaid ja nii edasi. Aga sa ei saa, kui sul on vaja midagi parandada või update'ida, siis sina ei saa sellele koodile ligi. Aga Lovable Cursor ja Clout Code, täpselt teistpidine filosoofia, see kood on algusest peale sinu oma. Isegi kui sa kasutad täiesti tasuta account'i, siis sa näed seda koodi, sa saad selle copy-paste'ida, viies Stuudiosse, millesse iganes, mida päris arendajad kasutavad. Sa, sa ühendad selle GitHubiga, et oma versioone kontrollida, mis on ka asi, mida päris arendajad teevad ja nii edasi ja, ja sa saad sellele päris koodile ka kirjutada vahele nii palju neid sulgeja komasid ja semikooloneid, kui sa parajasti ise tahad ja, ja ma loodan, et see ärgitab inimesi vaatama seda koodi ja aru saama sellest koodist, et okei, et mitte ainult, et okei, tore, et mul on mingi nupp. mis päriselt salvestab midagi, aga et miks ta salvestab ja mis on see kood, mis paneb ta salvestama ja et nad sealt lähevad ja õpivad päriselt ka programmeerimise kohta rohkem.
Ja ma, et Youtube'i analoogia siin ju kehtib, sellepärast, et ega enamus nendest täna kuulsatest ja suurtest noh, Youtuberitest, nad ei läinud mingisuguse läbimõeldud plaaniga, et oo, ma hakkan sellist asja tegema. Nad lihtsalt hakkasid, noh, on põhiliselt loovkoodisid nii-öelda või noh, et loov, loov lõid oma esimese video, olles ise võib-olla üldse mingi kolmteist, neliteist aastat vanad, on ju. Ja need täna, noh, nende tänase toodanguga võrreldes need olid väga naljakad ja, ja nii edasi, aga, aga et see sõel toimus seal ära, on ju, et mõned inimesed on head. Ma ei tea, on telegeenilisemad, räägivad paremini, on ju, räägivad paremini seda juttu, mida inimesed tahavad kuulata. Ja enamus ei ole, et noh, on täitsa võimalik ette kujutada, et selle Lov koodimisega nagu juhtub sama või ma ikkagi mingit filtrit näen. Minul on kuidagi raske praegu ise ette kujutada sellist maailma, et ma ärkan hommikul üles, on ju, ja noh, hakkan endale tööriistu looma. Ma ei tea, mulle tundub, et selleks on vaja nii palju täiendavaid oskusi, mis progejatel on geenide ja haridusega kaasa antud ja mul ei ole ja noh, et ma, ma oma peas kuidagi võrdlen seda pigem nagu selle ajaga, ma ei tea, kas te mäletate, mingil hetkel kõigil Eesti inimestel olid digipeegelkaamerad. See oli mingi selline mõni aasta, kus nagu kõik jalutasid ringi mingite väikeste känonitega ja rääkisid objektiividest ja vahetasid neid ja töötlesid kuskil lightroomis mingeid pilte, on ju. Noh, et, et ajapikku lihtsalt see noh, ütleme, et see osa jäi ikkagi professionaalidele ja see turg on ju täiesti alles ja mitte alles, vaid ikkagi päris suur. Lihtsalt me kõik oma igapäevased pisikesed asjad teeme nagu telefoniga ära, et noh, sel juhul on variant, et need tööriistad peavad ikkagi päriselt arenema sama lihtsaks nagu iPhone'iga pildi tegemine. Nüüd ma ei pea mitte midagi teadma üldse mitte millestki ja, ja juba mul on toode nagu olemas.